Obsah (8)

§ 121§ 133§ 43§ 251§ 249§ 110§ 27§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-136 3-21-353 Määruse kuupäev 10. märts 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses oktoobris

) § 48 lg 1 alusel. Kohtuasja numbriks jääb 3-21-

1. Kaebus
2. Kaebaja soovib vaidlustada temalt elektri eest tasu võtmise seoses veekeedukannu kasutamisega oktoobris ja novembris
3. Kohtu hinnangul ei vaidlusta kaebaja seda, et 30.09.2020 arvati tema isikuarvelt maha 2 eurot selgitusega „elekter september 21 p, kann“. Kaebaja vaidlustas temalt elektri eest raha nõudmise, kui vangla broneeris kaebaja isikuarvele 30.11.2020 laekunud 10 senti. 2 Kohus tõlgendab kaebaja avaldusi kohtule ja kohtueelses menetluses koosmõjus nii, et kaebaja on esitanud nõude keelata temalt tasu võtmine elektri kasutamise eest
4. aasta oktoobris ja novembris. Kohus ei arvesta eraldiseisvate nõuetena kaebaja etteheiteid sellele, kuidas toimus tema avalduste lahendamine kohtueelses menetluses. See, kas vangla õigesti tõlgendas kaebaja avaldust selgitustaotlusena, omab tähtsust kaebuse lubatavuse hindamisel, kuid ei oma iseseisvat mõju kaebaja õigustele või kohustustele. Kaebajale on seda korduvalt selgitatud (hilisemalt nt asjas nr 3-21-55).
5. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebajalt nõutav tasu elektri kasutamise eest oli vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 591 lg 1 p 3 alusel 2,87 eurot kuus. Vaidluse all olev summa on oluliselt väiksem

§ 133lg 1 märgitust.

Kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on kerge ning kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.

1. Kohus peab kaebuse rahuldamist vähe tõenäoliseks. Elektri eest tasu võtmist juhul, kui kinnipeetav kasutab isiklikku elektriseadet, reguleerivad VSKE ja Tartu Vangla kodukord. Kodukorra punkti 8.4.9 alusel arvatakse elektriseadme laost kättesaamisel kinnipeetava arvelt maha elektriseadme kasutamise kulud jooksva kuu eest ette, samuti järgneva kuu eest ette, kui elektriseade väljastatakse kuu
2. kuupäeval või peale
3. kuupäeva. Kaebajalt võeti septembris tasu 21 päeva eest, järelikult sai kaebaja kannu kätte enne
4. kuupäeva. Järgnevate kuude eest tasu võtmisel tuleb VSKE § 593 lg 2 alusel elektrikulu kinnipeetava isikuarvelt maha arvata arvestuskuule eelneva kuu
5. kuupäevaks ning kodukorra punkt 8.4.9 ütleb, et vahendite puudumisel kinnipeetava vabakasutuskontol
6. kuupäeval tuleb järgmise kuu
7. kuupäevaks paigutada elektriseade lattu. Kui järgneva kuu
8. kuupäev langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis teostatakse elektriseadmete lattu paigutamine järgneval tööpäeval peale puhkepäeva või riiklikku püha. Eeltoodu alusel saab vastustajale ette heita seda, et 15.09.2020 ei broneeritud või ei arvatud kaebaja isikuarvelt maha tasu elektri kasutamise eest oktoobris.
9. Teiselt poolt oli kann kaebaja kasutuses kuni novembri alguseni. Taotlusel elektriseadme kasutamiseks (Tartu Vangla kodukorra lisa 7) kinnitab kinnipeetav, et ta on nõus tasuma elektriseadme kasutamisega seotud kulude eest vastavalt kehtestatud tariifile. Kodukorra punkti 11.6.3 kohaselt arvestatakse teenuste eest broneeritud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha iga kuu viimasel tööpäeval ning kinnipeetav peab arvestust pidama, et teenuse eest tasumiseks vajaminev rahasumma oleks kontol olemas. 15.09.2020 oli oktoobri elektrikulu eest tasumiseks vajalik summa kaebaja isikuarvel olemas, kaebaja kulutas selle ära kaupluses 21.09.
10. See, kui vastustaja ei võtnud 15.09.2020 kaebajalt tasu elektri kasutamise eest oktoobris, ei tühista kaebaja kohustust elektri eest tasuda. Vangla on kehtestanud reeglid võla kuhjumise vältimiseks (elektriseadme äravõtmise, kui
11. kuupäeva seisuga kinnipeetaval raha ei ole), kuid see ei tähenda, et kaebaja ei pea üldse huvi tundma tema võetud varaliste kohustuste ja nende täitmise võimaluste üle. 3
12. Asjakohased ei ole kaebaja viited kohtuasjale 3-20-
13. Selles vaidluses nõuti kaebajalt elektriseadmete kasutamise tasu ajal, mil kaebajale oli elektriseadmete kasutamine vangla käskkirjaga keelatud ja kaebaja elektriseadmeid ei kasutanud. Ka kohtuasjas 3-16-2461 olid asjaolud teised - kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses sellega, et kontol raha puudumise tõttu kaotas ta õiguse elektriseadmeid kasutada. Asjasse ei puutu see, kas kaebaja kogu vaidlusaluse perioodi vältel tegelikult veekeedukannu vajas. Kaebajal oli võimalik esitada taotlus esemete lattu tagasi paigutamiseks. Alusetud on kaebaja etteheited, et vangla on summade isikuarvel asumise kohta valetanud. Pooled räägivad omavahelises suhtluses nii raha broneerimisest / reserveerimisest kui ka raha mahaarvamisest kaebaja kontolt, kuid neid kaht olukorda ei ole alati selgelt eristatud. Sarnast ebajärjekindlust leiab ka õigusaktidest - VSKE järgi tuleks raha elektri eest
14. kuupäeval isikuarvelt maha arvata, samas kodukorra järgi see esialgu broneeritakse ja kuu lõpus arvatakse maha. Kohus selgitab, et kui raha on broneeritud / reserveeritud, siis asub see endiselt kaebaja isikuarvel, kuid kaebaja ei saa seda kasutada. Seega oli tegemist möödarääkimisega - vangla väitis õigesti, et raha ei ole kaebaja arvelt maha võetud, kuid ka kaebajal oli õigus selles, et tema kasutuses raha ei olnud.
15. Kokkuvõttes on täidetud

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus tagastatakse, ei ole menetlusabi taotluse lahendamiseks vajadust. Esialgse õiguskaitse taotlus
2. Kohus mõistab esialgse õiguskaitse taotlust nii, et kaebaja soovib elektrivõla sissenõudmise keelamist, sealhulgas juba broneeritud summa vabastamist (

§ 251lg 1 p 2).

15.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul on taotlus lubatav, kuna kaebaja 21.12.2020.a avaldust nr 2-3/4124-3 saab käsitleda puudustega vaidena - kaebaja esitas esmalt vanglale taotluse tagastada (vabastada) tema arvel broneeritud raha ning pärast vanglalt vastuse saamist avalduse, milles ta ei nõustunud tema taotluse suhtes tehtud otsusega ja soovis oma algse taotluse rahuldamist. Kohus vabastab

§ 110

lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata. 16.

§ 249

lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb ka siis, kui kaebuse rahuldamise korral on otsuse täitmine küll võimalik, kuid kaebaja peab kohtumenetluse kestel tasuma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 4

1. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise mõju kaebajale väike. Vaidluse all on 2,87 euro suurune summa. Kaebaja selgitas, et vajab tema isikuarvele laekuvaid summasid koopiate tegemiseks ja vangla poest kaupade ostmiseks. Kohtu hinnangul ei kaasne kaebajale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, kui ta saab jätkata teenuste eest tasumist ja sisseostude tegemist pärast võla tasumist. Kui kaebaja vajab koopiaid oma õiguste kaitsmiseks kohtus, on tal võimalik esitada vastav taotlus koos põhjendustega asjakohases menetluses ja kohus hindab dokumentide väljanõudmise vajadust. Kohtule ei nähtu vältimatut vajadust vangla poest kaupade ostmiseks olukorras, kus kaebaja on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel. Kohus leidis eespool, et kaebuse eduväljavaated on sedavõrd vähesed, et kaebus tuleb tagastada. Kokkuvõttes välistab eeltoodu esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
2. Kaebaja palus oma 18.01.2021.a avalduses saata talle koopiad materjalidest. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja soovib koopiaid Tartu Vangla dokumentidest nr 2-3/4124-1, 2, 3, 4, mida kaebaja selles avalduses nimetab.

§ 27

lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid

§ 28

lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid sätteid koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlus-dokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Kaebaja taotleb koopiaid tema enda avaldustest vanglale ja vangla vastustest, mis on kaebajale edastatud. Kohus jätab taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 5