Obsah (4)

§ 121§ 4§ 104§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-772 Määruse kuupäev 13. aprill 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Marju Silveti kaebus seoses Tartu linna teenistujate esindusõigus

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Marju Silvet (kaebaja) esitas
2. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles esitab järgnevad nõuded: 1) tuvastada asjaolu, et Tartu linnasekretäril ja Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil puudus Tartu linna volitus esindada linna tsiviilasja nr 2-18-582 menetluses ning tunnistada nende tegevus õigusvastaseks; 2) tuvastada asjaolu, et Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes puudub Tartu linna volitus esindada linna tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses ning tunnistada nende tegevus õigusvastaseks; 3) keelata Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes osaleda tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses; 4) keelata Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes munitsipaalüürnikust kaebaja ebavõrdne kohtlemine üürilepingu küsimustes võrreldes teiste Tartu linna munitsipaalüürnikega.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et 3-21-772 praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu tagastamisele.

1. Nii Tartu Halduskohus kui ka Tartu Ringkonnakohus on kaebajale korduvalt erinevates haldusasjades (vt haldusasjad nr 3-18-1779, 3-18-2163, 3-19-67, 3-19-1114 ja 3-19-1543) selgitanud, et üürilepingu puhul on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) üürilepingut reguleerivaid norme (VÕS § 272). Kuigi üürisuhte üheks osapooleks on Tartu linn, ei ole õigussuhtest ning sellest tekkivad vaidlused avalik-õiguslikud. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu
2. märtsi
3. a määrus asjas nr 3-3-4-1-15, p 9;
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 13-16;
6. detsembri
7. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p-d 17 ja 20). Tegemist on eraõigusliku suhtega ning halduskohtul puudub pädevus vaidlust lahendada. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja mitmel korral seoses üürisuhtega oma õiguste kaitsmiseks tsiviilkohtu poole ka pöördunud (tsiviilasjad nr 2-19-3720, 2-18-582, 2-16-3522 jne). Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses menetleda kaebaja nõuet keelata tema ebavõrdne kohtlemine üürilepingu küsimustes.
8. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses tuvastada, et tsiviilasjas nr 2-18-582 puudus ja tsiviilasjas nr 2-19-15949 puudub Tartu linna teenistujatel volitus linna esindada ning et seetõttu on teenistujate tegevus õigusvastane. Kohus ei saa ka keelata Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses linna esindajatena osaleda. 4.
9. Kui isikul on tsiviilkohtumenetluses kahtlusi teise poole esindaja volituse olemasolus, siis võib ta vastavalt TsMS § 226 lg-le 1 nõuda esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes ning kohus peab seejärel esindusõiguse olemasolu kontrollima. Kohtu poolt esindusõiguse puudumise tuvastamise tagajärjed on sätestatud viimati nimetatud paragrahvi lg-s
10. Kui kohus ei tuvasta teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse puudumist, kuid menetlusosalise hinnangul on kohus teinud selles osas vea, siis on isikul võimalik esitada kohtule vastuväide (TsMS § 333). Kui kohus vastuväidet ei rahulda ning esindusõiguse puudumist endiselt ei tuvasta, siis on menetlusosalisel võimalik juhtida tähelepanu kohtu veale asja menetlust lõpetava kohtulahendi edasikaebemenetluses kõrgema astme kohtule. Seega on tsiviilasja menetlusosalisel võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid seoses teise poole esindaja volituse puudumisega tsiviilkohtumenetluse raames ning halduskohtusse pöördumine ei ole lubatav. 4.
11. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasi nr 2-19-15949 on hetkel Tartu Maakohtu menetluses. Kaebaja on tsiviilasja menetluses esitanud kohtule hulgaliselt erinevaid taotlusi, sh taotlusi seoses linna teenistujate volituste ja esindusõigusega. Tartu Maakohus on kaebaja taotlused lahendanud
12. märtsi
13. a määrusega. Seega on kaebaja tsiviilasja raames oma vastuväited teenistujate esindusõiguse kohta saanud esitada. Kui kaebaja ei ole maakohtu otsustustega tema taotluste lahendamisel rahul, on tal võimalik kasutada käesoleva määruse p-s 4.1 kirjeldatud õiguskaitsevahendeid. Kaebaja ei saa määrusega mittenõustumisel pöörduda halduskohtusse. 2 3-21-772 4.
14. Kuigi tsiviilasja nr 2-18-582 menetlus on käesolevaks ajaks lõppenud ning kaebajal ei ole võimalik selle asja raames enam kohtutele rahulolematust seoses Tartu linna esindajate volitustega esitada, ei tähenda see, et kaebajal on võimalik nüüd halduskohtule kaebus esitada. Kaebajal oli võimalik õiguskaitsevahendeid kasutada tsiviilasja nr 2-18-582 raames ning tsiviilkohtumenetluses kaebaja õiguskaitsevahendite ammendumine seoses asja menetluse lõppemisega ei tingi halduskohtu pädevust.
15. Eelnevale tuginedes tagastab kohus

§ 121lg 1 p 1 alusel Marju Silveti kaebuse.

Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot (

§ 104lg 5 p 2).

6. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3