Jätta rahuldamata Kristo Poka kaebus.
Menetlusaluse isiku süüd ei saa tõendada ja rajada oletustele ning menetleja oletuslikele hinnangutele (vt RKKo 3-1-1-13-05, 3-1-1-17-12 p 9). Otsuses sisalduv väide selle kohta, et Kristo Poka süü on tõendatud, on paljasõnaline; kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel järginud VTMS § 72 lg 1, 108 p 4, 150 lg 1 p 7 ja 150 lg 2 sätestatud nõudeid. Kaebaja ütlusi ei ole analüüsitud ning eelistatud on tunnistaja puudulikke, kaheldavaid, emotsionaalseid ja kontrollimatuid ütlusi. Järelikult tuleb kohtuvälise menetleja otsus kooskõlas VTMS § 175 lg 2 tühistada ja asjas väärteomenetlus lõpetada; kohtuväline menetleja lõpetas 18.01.2020 osaliselt kaebaja suhtes alustatud väärteomenetluse (otsus nr 3.1-1.1/1050-1) ja jätkas menetlust KarS § 275 lg 1 järgi. Menetleja ei võinud väärteoasja osaliselt lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel vaid selle pidanuks lõpetama VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kooskõlas VTMS § 75 saab asjas teha ühe otsuse ja seega ei saanud menetleja sama numbriga väärteoasja edasi menetleda. Kaebaja taotles asjas väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning kaebaja kantud menetluskulude hüvitamist. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles esitatud taotluse juurde. Kohtuvaidluses märkis kaebaja esindaja repliigi korras, et sündmuse konteksti silmas pidades on selge, et Kristo Poka ei tahtnud politseiametnikku solvata. Politseiametnikke võidakse sõimata ning ei tasu kuulata, mida purjus inimene räägib. Karistusõiguslik sekkumine kirjeldatud juhul on ebaproportsionaalne. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning taotles selle rahuldamata jätmist. Menetleja hinnangul tuleb otsus jätta muutmata. Kohtuistungil uuritud tõenditega on kaebaja väärtegu tõendatud ning see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi. Kohtu seisukoht: Kaebajale heidetakse väärteoasjas ette seda, et ta ütles politseiametnikule V E väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas „olete peast debiilikud vä“ ning V E solvus. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja mh viidanud, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada juba pelgalt sel põhjusel, et otsuse tegemisel ei ole järgitud väärteomenetlusõigust: menetleja on eiranud VTMS §-des 72 lg 1, 108 p 4, 150 lg 1 p 7 ja 150 lg 2 sätestatut. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kooskõlas VTMS § 72 lg 1 ja 2 teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata; otsuse tegemisel tuleb lahendada VTMS § 108 loetletud küsimused. VTMS § 108 p 4 järgi tuleb lahendi tegemisel mh tuvastada teo õigusvastasus ja süülisus; VTMS § 150 lg 1 p 7 ja lg 2 kohaselt loetakse väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks mh seda, kui menetleja otsus on nõuetekohaselt põhistamata, lisaks võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kaebaja keskseks vastuväiteks on kohtule arusaadavalt see, et menetleja jättis otsuse tegemisel kaebaja ütlused tähelepanuta. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on otsuses esmalt Kristo Poka ütlusi refereerinud ning seejärel leidnud, et vaatamata kaebaja selgitustele oli väljend solvav, mh tugines menetleja mitte tunnistaja ütlustele vaid vormikaamera salvestisele. Seega ei ole alust rääkida sellest, et kaebaja ütlustele eelistati tunnistaja omi. Menetleja otsuses ei leidu selles osas minetusi määral, mis tingiks otsuse tühistamise väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kooskõlas VTMS § 123 peab maakohus väärteoasja arutama täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Kohtul tuleb kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Viidatud kohustus tähendab ka seda, et olukorras kus menetleja on tõendite hindamisel või analüüsimisel eksinud, on kohtul võimalik viga kõrvaldada olenemata sellest, kas kaebuses sellele tähelepanu juhitakse või mitte. Seega ei saa väärteomenetlusõiguse olulisest rikkumisest rääkida olukorras kus kaebaja arvates on kohtuväline menetleja on otsust tehes arusaamatult keskendunud ühele tõendile ja jätnud teised sootuks unarusse. Kaebaja arvates ei ole kohtuväline menetleja otsuses järginud 3-astmelist deliktistruktuuri, jättes käsitlemata küsimused õigusvastasusest ja süüst. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et kaebaja süüd välistavad asjaolud (vt KarS üldosa 1 osa 1 ptk 3 jagu) puuduvad. Otsuse järgi vastulauset kaebaja ei esitanud ning järelikult ei viidanud kaebaja õigusvastasust välistavatele asjaoludele (vt KarS üldosa 1 osa 1 ptk 2 jagu) mida kohtuväline menetleja võinuks ja pidanuks analüüsima. Võimalikke õigusvastasust välistavate asjaolude ilmnemisele ei tuginenud kaebaja ka kohtus. Seega ei ole teo õigusvastasust välistavate asjaolude käsitlemata jätmine selline rikkumine, mis tooks endaga kaasa otsuse tühistamise VTMS § 150 loetletud alustel. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja lõpetas osaliselt 18.01.2021 kaebaja suhtes KarS § 279 lg 1 järgi alustatud valel alusel. Menetluse pidanuks lõpetama kaebaja teos väärteokoosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel mitte otstarbekuse kaalutlusel kooskõlas VTMS § 30 lg 1 p 1. Kohus nendib, et 18.01.2021 väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse p 3 märgitu järgi oli kaebajal õigus esitada määrusele kaebus kooskõlas VTMS § 76 lg 2. Kaebeõigust Kristo Poka kohtule arusaadavalt ei kasutanud ning kohtu pädevuses ei ole selle hindamine, millisel õiguslikul alusel pidanuks kohtuväline menetleja kaebaja suhtes KarS § 279 lg 1 tunnustel alustatud väärteomenetluse lõpetama. Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja poleks tohtinud pärast väärteoasja osalist lõpetamist sama numbriga asja edasi menetleda, sest vastavalt VTMS § 75 saab asjas teha ühe otsuse. Käesoleval juhul on kohtule arusaadavalt Kristo Poka suhtes menetletud väärteoasja nr 231620008377 mille raames heideti kaebajale ette KarS § 279 lg 1 ja § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toime panemist (vt 18.01.2021 osalise lõpetamise määrus). Seega on ühe asja raames menetletud kaht eraldiseisvat väärtegu, menetleja leidis ühe puhul, et selles ei ole kaebaja süü suur ning sel põhjusel on võimalik menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. VTMS § 75 järgi peab menetleja väärteomenetluse lõpetama määrusega ning osaline lõpetamine ei tähenda menetlusse jäävale asjale uue numbri omistamist. Sellist kohustust VTMS ette ei näe ning kaebaja viited väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele on seega ainetud. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.
Väärteoasjas kuulati ära kaebaja, tunnistajad V E ja R L, vaadati 06.12.2020 öösel karaokebaaris Xxxx käinud patrulltoimkonna liikme vormikaamera salvestust, karaokebaari Xxxx turvakaamerate salvestusi ning uuriti kirjalikke tõendeid. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ütles kaebaja Kristo Poka politseiametnikele „olete peast debiilikud vä“. See fakt on tõendatud kaebaja ja tunnistajate R L, V E ütlustega ning kohtus vaadatud patrulltoimkonna vormikaamera salvestisega. Kaebaja hinnangul sisenesid politseiametnikud 06.12.2020 öösel kaebaja karaokebaari õigusliku aluseta. Tunnistaja V E ütlustega on tõendatud, et tegemist oli rutiinse kontrolliga, ta paluti appi kontrolli teostavale patrulltoimkonnale põhjusel, et karaokebaariga seotud inimesed ei allu järelevalvele kuigi meelsasti. Kohtuväline menetleja selgitas, et politseil oli kohustus kontrollida VV korralduse täitmist, so meelelahutusteenuse osutamise kohas võivad ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 viibida üksnes teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud (https://www.riigiteataja.ee/akt/303122020001). Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et korralduse täitmist on paslik kontrollida üksnes siis, kui on ilmseid viiteid selle rikkumisele. Järelevalvet võib teostada jooksvalt, mh ka ennetava meetmena. Järelevalve teostamist ning reageerimist konkreetsele õigusrikkumisele ei saa samastada. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus jätta märkimata, et kuigi kaebaja sõnul oli muusika karaokebaaris vaikne, on politsei vormikaamera salvestusel kuulda kinnise ukse tagant kostvat muusikat ning kui salvestist edasi vaadata kohani, kus politseinikud liiguvad koos kaebaja ja tunnistaja R L läbi karaokebaari saali on kuulda taustal kõva muusikat. Seda, et ta kuulis baari suletud ukse taga valju muusikat, märkis ka tunnistaja V E. Kõrvutades tunnistaja ütlusi videosalvestusega leiab kohus, et tunnistaja seisukoht on adekvaatne ja vastab tegelikkusele. Kohtus vaadati kaebaja esitatud videofaile baari Xxxx turvakaamera salvestistest. Kaebaja selgitas, et muusika ei olnud nii kõva, et see oleks takistanud baaripidaja telefonivestlust, kuid kohus märgib, et meelelahutusasutuse tagaruumidesse ei tarvitse saalis mängiv muusika nii kõvasti kosta. Kohus jätab käsitlemata kaebaja vastuväited selle kohta, et politseiametnikud võinuksid siseneda eesuksest. Tunnistaja V E ütlustest nähtub, et tegemist oli politsei taktikalise kaalutlusega, kuivõrd varasemate kogemuste pinnalt võib öelda, et kontrollimisel üritavad kliendid meelelahutusasutusest tagaukse kaudu põgeneda. Kohus jätab käsitlemata ka kaebaja viited järelevalvet teostanud politseinike arvule: ka see on politseitaktika valdkonda kuuluv küsimus, antud juhul nentis tunnistaja V E, et eelinformatsiooni järgi oli karaokebaari kontrollimisega kaasnenud teatavaid komplikatsioone ning sestap paluti nad appi teist patrulli julgestama. Väärteoasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et Kristo Poka ütles ukse taga olnud politseinikele „olete peast debiilikud vä“. Seejärel surutakse kaebaja ja tunnistaja R L vastu seina ja nad käerauastatakse. Kaebaja väitel kasutasid politseiametnikud sündmuskohal ebaproportsionaalselt jõudu ja sundi. Oma väidete kinnitamiseks esitas kaebaja koos kaebusega fotod kaebaja jäsemetel olevatest sinikatest. Kohus nendib, et ülemäärase jõu kasutamisega seotud küsimusi ei ole kohus pädev arutama, selles osas oli ja on kaebajal võimalik pöörduda vastava avaldusega politsei või prokuratuuri poole. Vormikaamera salvestusel on näha, et politsei koputab uksele päris pikalt, uks avatakse, politsei selgitab oma visiidi eesmärki, kuid selle avanud inimene (Kristo Poka) ei ole koostööaldis ning politsei ja kaebaja vahel tekib sõnavahetus. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisnes politseinike vähene selgitustöö: meelelahutusasutuse omanikuna oli Kristo Poka järelevalvest teadlik (seda eelnevalt oma ütluste järgi ka kogenud). Kohtu hinnangul jäänuks konflikt olemata, kuid Kristo Poka võimaldanuks politseil baari siseneda ja viimased veendunuks, et seal ei ole kõrvalisi isikuid (kliente). Sellisel juhul oleks kontroll piirdunud rutiinse külaskäiguga. Olukorras kus järelevalve adressaat on koostööaldis ja võimaldab kontrollijatel rahulikult oma tööd teha, on kontrollorgani külaskäigud kahtlemata veidi tüütud, kuid mitte ülemääraselt koormavad – nn koroonapiirangute kontrollimise korral soovib politsei lihtsalt veenduda, et meelelahutusasutuse ruumis on isikute ring kes seal VV korralduse järgi olla võib. Käesoleval juhul politseil siseneda ei võimaldatud, kaebaja väljendas verbaalset vastuseisu, temaga liitus R L ning seega on õiged tunnistaja V E ütlused selle kohta, et sellises situatsioonis ei saa politseinik olla kindel, kas sisenemist takistav ja silmnähtavalt joobes inimene jääb rahumeelseks või muutub agressiivseks. Samuti ei ole sellises olukorras täit kindlust, kes veel võib baaris olla ning milline on nende inimeste meelestatus. Tunnistaja V E ütlustega on tõendatud, et tema jaoks oli Kristo Poka väljaütlemine solvav. Vormikaamera salvestusel on näha, kuidas tunnistaja pärast väljaütlemist ning teatud aja möödumist küsib „kes siin debiilik on“ ning see tõendab kohtu hinnangul, et V E läks öeldu tõepoolest hinge, so ta ei suutnud erinevalt teistest politseinikest sellest üle olla. Tunnistaja märkis, et eks ütlemisi on olnud igasuguseid, kuid see oli talle solvav. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väidetega, et sõna „debiilik“ ei ole solvav. Kaebaja on viidanud ÕS-ile, mille järgi on sõna vaste kerge vaimupuudega isik, halv lollpea, rumal inimene. Kohus ei näe, et kaebaja tsiteeritud vasted poleks halvamaigulised. Kohus märgib, et käibes on sõna debiilik vastuvaidlematult teist inimest (eelkõige tema ajukapatsiteeti) halvustav ning sõimusõna. Meditsiiniski kasutatakse vastava diagnoosi panemisel RHK klassifikaatori järgi mõistet vaimne alaareng. Samuti ei nõustu kohus kaebaja loogikaga selles, et osade elukutsete esindajad peaksid solvavate väljendite suhtes olema tolerantsemad kui teised ning öeldut mitte südamesse võtma. Igal inimesel on erinev taluvuslävi ning asumine mingisse ametisse ei anna põhjust öelda, et lävepiiri tuleks kohe kaugemale nihutada. Pelgalt fakt, et üks inimene on politseinik ei anna õigust kasutada tema suhtes sõnu mida sülg suhu toob õigustusega, et too peabki ju olema tavainimesest veidi paksema nahaga ning politseinikule kohustust neid väljendeid taluda isegi juhul, kui ütleja teeb seda alkoholijoobes olles spontaanselt. Kaebaja seisukoht ei ole õige selles, et Kristo Poka pöördumine oli umbisikuline ja seega retooriline. Videosalvestuselt on näha, et Kristo Poka on näoga politseinike poole, adressaatide ring on määratletud ja sõnum on selgelt neile (sh V E, kes oli kaebaja lähedal) suunatud. Tegemist ei olnud retoorilise küsimusega. Kaebaja rõhus sõnavabadusele ning pidas lubamatuks ning PS ja õigusaktide sätetega vastuolus olevaks sõnavabaduse piiramist ning ühe kildkonna inimeste eelistamist teistele. Kohus märgib, et kaebaja arusaam nagu kaitseks KarS § 275 lg 1 teokoosseis teatud ametite esindajaid, ei ole õige. Vastava elukutse esindaja au ja väärikus on küll samuti kaitstavad hüved, kuid esmaseks õigushüveks mida kaitstakse, on avalik kord ja selle toimimine. Kohus nõustub kaebajaga selles, et sõnavabadus on üheks väga oluliseks kiviks demokraatliku riigi vundamendis, kuid sõnavabadus ei tähenda seda, et üks inimene võib kostitada teist valimatute väljenditega. Küsimus sellest, miks internetis vohab takistamatult vihakõne ei ole selline, mida kohus saaks antud asja raames lahendada. See on küsimus seadusandjale mitte kohtule ning teatud eelduste esinemisel võib rääkida ka konkreetsete internetiportaalide vastutusest. KarS § 275 lg 1 objektiivse teokoosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Väärteoasjas on tunnistaja V E ütlustega tõendatud, et ta on politseiametnik. Kooskõlas PPVS § 1 lg 2 on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on mh avaliku korra kaitsmine. Tunnistaja V E ütlustega ja vormikaamera salvestisega on tõendatud, et tunnistaja V E täitis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas oma ametikohustusi. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et Kristo Poka ütles väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas „olete peast debiilikud vä“ ning need sõnad solvasid V Et. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebaja tegu oli tahtlik KarS § 16 lg 3 mõttes. Inimlikult on mõistetav ettevõtjast kaebaja frustratsioon seoses koroonapiirangutega ja pideva järelevalvega, kuid solvavate sõnade kasutamist see ei õigusta. Kohus jagab kaebaja seisukohta selles, et Kristo Poka pidi aru saama, et debiilik on sõimusõna, kaebaja tavapärane kõnepruuk siin tähtsust ei oma: kahtlemata võib kaebaja olmesuhtluses sõprade ja tuttavatega kasutada igasuguseid mahlakaid väljendeid, kuid suhtluses avalikku korda kaitsva ja ametiülesandeid täitva politseiametnikuga tuleb olla viisakas. Kaebaja väljendas meelsust oma tavapärast tööd tegevate politseinike suhtes ning arvestades kaebaja hoiakut ja negatiivset suhtumist sündmuskohal pidi Kristo Poka aru saama, et kasutatud väljend on solvav. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga kohus Kristo Poka süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtule esitatud tõendid ei anna alust hakata arutlema õigusvastasust välistavate asjaolude üle. Kohus neid ei tuvastanud, samuti ei viidanud sellele kaebaja. KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Kristo Pokat karistati kohtuvälise menetleja otsuse alusel KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut. Mõistetud karistus on seega võimalikest sanktsioonialternatiividest kergemaliigiline ja jääb sanktsiooni alamäära lähedale. Karistamise aluseks on kooskõlas KarS § 56 isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti märkinud, et kooskõlas KarS § 57 lg 1 p 3 on Kristo Poka karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus, mida kaebaja väljendas juba sündmuskohal. Kohtus selgitas kaebaja, et ta oli pidevatest kontrollidest väsinud, sel õhtul joonud ning ta vabandas koha peal politsei ees mitu korda. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud seda, et Kristo Poka on varem karistamata. Järelikult on menetleja õigesti kaebajale karistuseks kohaldanud rahatrahvi kui kergemaliigilist karistust. Kohus nendib, et kaebaja süü suurus väljendub korrektselt kohtuvälise menetleja mõistetud karistuse määras. Kristo Poka ei valanud politseiametnikke (sh V Et) üle sõnavalanguga ning kahtlemata on sõna debiilik küll sõimusõna ja solvav, kuid kindlasti on märksa raskemaid ja halvustavamaid väljendeid. Kaebaja poolt adresseeritud solvang jäi ühekordseks, ta ei korranud seda, ei jätkanud solvamist ning vabandas. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajale on määratud kohane karistus ning kohus selle revideerimist põhjendatuks ei pea. Eeltoodu alusel tuleb Kristo Poka kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 18.01.2021 otsus väärteoasjas nr 2316,20,008377 tuleb jätta muutmata. Kaebaja kaitsja esitas taotluse kaebaja kantud menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamiseks. Kaebajat VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kaebaja kaitsja taotluse rahuldamiseks alust ei ole: kohus jättis kaebuse muutmata ja leidis, et Kristo Poka on toime pannud KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kooskõlas
/allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.