← Eesti

2-21-4096/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4096 Kohtuasi XX hagi CC ja QQ vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.03.2020 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus Kaebuse esitaja ja liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 22.03.2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  2. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-21-4096 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. XX (hageja) esitas 16.03.2021 Harju Maakohtule hagi CC ja QQ (kostjad) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitasid kostjad kriminaalasja nr X-XX-XXXX raames väiteid, mis jäid tõendamata ning hageja mõisteti õigeks. Juhul kui kostjad hagi õigeks ei võta, nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 100 eurot valeväidete esitamise eest. Maakohtu määrus
  4. Maakohus jättis 22.03.2021 määrusega hagi menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
  5. Maakohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda selle perspektiivituse tõttu, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-dele 1 ja
  6. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Seadus ei näe ette, et kriminaalasja raames antud ütlused, mis ei leia kohtulahendis kajastamist või jäävad kohtu hinnangul tõendamata, oleksid väited, mida väiteid esitanud isikud peaksid eraldi tsiviilasjas ümber lükkama ja hageja, kelle suhtes ütlusi kriminaalasjas esitati, saaks nõuda eraldi kohtumenetluses ütluste kui faktiväidete ümberlükkamist. Kriminaalasjas ütluste andmist ei saa käsitleda ka avaldamisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 mõttes. Tunnistajal on kohustus ütluseid anda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 3 alusel ning tal puudub valik ütluste avaldamise või avaldamata jätmise suhtes. Kriminaalasjas otsustavad menetluse, sealhulgas kasutatavate tõendite üle, KrMS § 16 lg 1 järgi menetlejad. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus ei viidanud määruses ühelegi VÕS §-s 1045 toodud alusele. Lisaks ei nähtu VÕS § 1045 lg-st 2, et KrMS § 66 või § 16 välistaksid õigusvastasuse. Maakohtu viited KrMS sätetele ei kohusta tunnistajat andma ütlusi, mis teotavad kellegi au ja/või head nime. Isiku au teotava avaldamist loetake õigusvastaseks, kui ta ei tõenda, et avaldatu vastab tegelikkusele.
  8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659).
  10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtumenetluses andmete esitamist ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Hageja heidab ette, et maakohus ei viidanud õigusnormidele, mis välistaksid kohtus kriminaalmenetluse raames andmete avaldamise õigusvastasuse. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu. Riigikohtu seisukoha järgi on avaldamine VÕS § 1047 mõttes andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Hageja tõi hagiavalduses esile, 2 2-21-4096 et kostjad avaldasid kriminaalasjas nr 1-17-11182 kohtule hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja au ja/või head nime kahjustavaid väiteid. Õige on maakohtu seisukoht, et andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, kuid kohtumenetluses seisukohtade esitamine ja ütluste andmine ei ole andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagejal oli võimalik kostjate väidetele vastata vaidlusaluses kriminaalmenetluses ja sellega faktiväited ümber lükata selles samas menetluses, kus need avaldati. Käesoleva hagi menetlemiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad avalikkusele jõustunud lahendi avalikustamise kaudu.
  11. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.