← Eesti

2-20-17116/5

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-17116 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1711

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hagejad ja kostja I sõlmisid 17.01.2020 tööjõu rendilepingu, mille alusel andis võlausaldaja töötajad renditööjõuna võlgnikule rendile. Lepingu p 5 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejatele renditud tööjõu eest 18,50 eurot tunnis. Lepingu punktide kohaselt: 2.

  1. Täitja annab tellijale rendile spetsialistid laeva seina ja põrandapaneelide paigaldamiseks Hamburgis Saksamaal. 5.
  2. Tööde maksumus – 18.50 eurot tunnis. 5.
  3. Tööde eest tasumine toimub ülekandega vastavalt täitja poolt esitatud arvetele. Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud ja esitanud renditud tööjõu eest kostjale 06.04.2020 arve nr 20200406-01 maksetähtajaga 20.04.2020 summas 27 602 eurot ja 10.06.2020 arve nr 20200610-01 maksetähtajaga 20.06.2020 summas 740 eurot. Kostja on tasunud arvest 20200406-01 ära 7 602 eurot, ülejäänud osas on arved tasumata. Hagejad nõuavad võlgnevuse 20 740 eurot ja sellelt arvestatud sissenõutavaks muutunud viiviste tasumist. Viiviste määr on lepingu punkti 7.
  4. kohaselt 0,5% võlasummast päevas ja maksimaalse viivise summa on piiratud lepingu sama punktiga 20% võlgnetavast summast. Kostja II on andnud isikliku garantii arvete tasumiseks 18.04.
  5. Hageja palub välja mõista kostjatelt A.S. Industrie und Schiffbau Reparatur (reg.nr: 42703984567) ja A. S. (sünd. xxxx) solidaarselt hageja VEGAMARINE OÜ (reg.nr: 12113726) kasuks võlgnevus 24 888 eurot ning jätta menetluskulud kostjate kanda ja kohustada kostjaid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 2-20-17116 Kohtu selgitused Kostjatele on menetlusdokumendid kätte toimetatud tähitud postiga kostjale II A. S. (on kostja I seaduslik esindaja) isiklikult allkirja vastu 11.01.2021.a. aadressil xxxx. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus on kirjeldavas osas märkinud hageja nõude ja asjaolud. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 170 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 900 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 900 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd, hagihinda ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 170 eurot (hagiavalduse koostamine ja esitamine). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1170 eurot (900+170).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1170 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.