KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2021. a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-21-363 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

§ 217lg 1, Auto

VS § 68 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.01.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220172982554 kaebuse esitaja A P, tema kaitsja Indrek Sirk kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja T Rr RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.01.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220172982554 ning teha uus otsus. Lõpetada väärteomenetlus A P suhtes KarS § 279 lg 1,

§ 217lg 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Lõpetada väärteomenetlus A P suhtes Auto

VS § 68 järgi otstarbekuse kaalutlusel. Rahuldada osaliselt A P taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks. Välja mõista A P kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2445 eurot riigi eelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 13.04.2021. a. Asjaolud ja menetluse käik: Harju Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt koostas E K 07.01.2021 kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt A P 07.01.2021 kell 16.17 xxxx (xxxx sadama A-pääslas) pani toime järgmise kirjeldusega väärteo: takistas riikliku järelevalve teostamist (liiklusjärelevalve) sellisel kujul, mis ei võimaldanud kontrollida juhi töö- ja puhkeaega. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid kõigi töiste tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 10.12.2020 kuni 07.01.2021 kontrollperioodi vältel, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juht sisestas 11.12.2020 kell 10.26 sõidumeerikusse sihtkohaks xxxx ja 14.12.2020 kell 20.01 alguskohaks xxxx. 15.12.2020 kell 06.01 sisestas sihtkohaks xxxx ja 15.12.2020 kell 17.12 alguskohaks Xxxx. Mõlemal ajavahemikul on juht automaatselt juhikaardile mittesalvestatud perioodid manuaalse sisestuse teel märkinud puhkeajaks. Juht ei esita tegelikke andmeid kõigi töiste tegevuste kohta eelmainitud ajavahemike kohta. Läbi selle näitab tegelikke tööaegu vähemas määras ning ei ole võimalik kontrollida tegelikke puhkeperioode. Juht ei esita tööaja andmeid 07.01.2021 veose kinnitamise kohta. Teostas autovedu ameti- või täiendkoolituse läbimist tõendava dokumentideta või vastava kandeta liiklusregistris. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik KarS § 279 lg 1,

§ 131lg 1, 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) määruse 165/2014 artikkel 36 nõudeid, Auto

VS § 36 lg 1 ja lg 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) määruse 561/2006 artikkel 8 nõudeid. Oma tegevusega pani A P toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 279 lg 1,

§ 217lg 1 ja Auto

VS § 68 järgi ning teda karistati eelpool nimetatud rikkumiste eest kohaldades KarS § 63 lg 1 KarS § 279 lg 1 alusel rahatrahviga 740 eurot. A P vaidlustab otsuse osaliselt ning palub lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil süüdistustes KarS § 279 lg 1 ja

§ 217lg 1 alusel. Süüdistus Auto

VS § 68 alusel on õige, seda rikkumist menetlusalune isik tunnistab. Kaitsja on seisukohal, et isikut karistada ei ole vaja ning taotleb selle süüdistuse osas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Esitatud kaebuse kohaselt puuduvad Karistusseadustiku § 279 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlusalune isik ei ole rikkunud sõidumeeriku kasutamise nõudeid. Aga isegi juhul, kui see nii oleks, ei ole võimalik sõidumeeriku ebakohast kasutamist kvalifitseerida riikliku järelevalve takistamisena. Liiklusseaduses on mitmeid õiguserikkumisi alates sõidukijuhilt nõutavate dokumentide esitamata jätmisest kuni radariavastaja olemasoluni autos või sõiduki peatamismärguande eiramiseni. Tegemist on erikoosseisudega. Seadusandja on ette näinud autojuhi kohustused sõidu-, töö- ja puhkeaja täitmise nõuete fikseerimiseks. Kui autojuht jätab need nõuded täitmata, siis vastutab ta liiklusseaduse vastava karistust ettenägeva koosseisu alusel, mitte üldnormina riikliku järelevalve takistamise 2 eest. A P ei ole takistanud riiklikku järelevalve teostamist. A P esitas kõik andmed, mis tal olid. Väidetavalt ei ole A P kandnud mingeid andmeid sõidumeerikusse, kuid nimetatud rikkumine on kvalifitseeritav

§ 217järgi ning selle eest on isikule karistus määratud.

A Ple on etteheidetud

§ 217

lg 1 nõuete rikkumist, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Just selle tegevusega sai A P teoreetiliselt takistada ka riikliku järelevalve teostamist. Kuna see tegevus on juba karistatav liiklusseaduse alusel, siis ei saa sama teo eest kohaldada karistust teise seaduse alusel. Süüdistus riikliku järelevalve takistamises on põhjendamatu ja ebaõige. Kuivõrd väärteotunnused puuduvad, siis kuulub väärteomenetlus KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuses lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti puuduvad kiirmenetluse otsuses viited rikutud õigusaktide nõuetele. Menetlusaluse isiku jaoks on esitatud muud süüdistused ebaselged, kuna rikutud õigusaktidena märgitud liiklusseaduse § 131 lõiked 1 ja 3 on blanketsed õigusnormid, EL määruse 165/2014 artikkel 36 koosneb kolmest punktist ja neist omakorda kaks veel kolmest alapunktist ning EÜ määruse 561/2006 artikkel 8 koosneb ühtekokku 9 punktist, milles osa jagunevad veel alternatiivideks. Eelnevast tulenevalt ei ole arusaadav, milliseid nõudeid on menetlusalune isik tegelikult rikkunud. Kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest võib aru saada, et menetlusalune isik on jätnud märkimata mingid töised tegevused, kuid viidatud õigusnormid ei sisalda mingeid regulatsioone töiste tegevuste kohta. Seega on süüdistus arusaamatu ja konkretiseerimata. Maakohus ei saa ise sisustada kiirmenetluse otsust uute koosseisude või normidega. Sõidumeeriku kasutamise nõuded olid täidetud, puhkeaeg on korrektselt sisestatud. Politseiametnikud on jämedalt rikkunud tõendamiskoormist. A P on kasutanud oma sõidu-, töö- ja puhkeaja registreerimiseks sõidumeerikut ning kandnud sellele kõik andmed korrektselt. Kiirmenetluse otsuse kirjeldusest ei nähtu, mis on tehtud valesti või mis tööd on jäetud sõidumeerikusse kandmata. Esimene kiirmenetluse otsuses märgitud ajavahemik on 11.12.2020 kell 10.26 kuni 14.12.2020 kell 20.

1. Politseile ei meeldinud, kuidas sai A P lõpetada sõitmise Xxxxs ning alustada seda xxxx. Tegemist on ajavahemikuga reede hommikust esmaspäeva õhtuni – neli päeva ja kolm ööd. See oli A P jaoks puhkeaeg, mil sõiduki juhtimise võttis üle T M. A P puhkas ja reisis sellel ajal xxxx. Auto juhtimise andis ta üle xxxx linnas xxxx (sõidumeerikusse on ekslikult sisestatud FIN, kuid see on vaid informatiivne kanne) ning neli päeva hiljem õhtuks sõitis A P uueks tööks xxxx linna xxxx. Nende kahe linna vaheline kaugus on 915 kilomeetrit. A P ei teinud sel ajal tööd, tegemist oli tema jaoks vaba ajaga, mida ta sisustas puhkamisega xxxx ning uuesti tööle asumise ajaks sõitis auto asukohta xxxx. Selleks ajaks andis tööandja A Ple sõiduauto. xxxx linnas laaditi maha mahuti ning edasi sõitis veoauto tühjana T M juhtimisel xxxx linna. Kuna tegemist oli koormata veoautoga, siis ei olnud saateauto vajalik. A P oleks võinud selleks ajaks sõita ka koju Eestisse ning tulla uueks tööperioodiks tagasi auto juurde, kuid see sõit Eestisse oleks olnud pikk ja kurnav ning ta eelistas selle asemel puhata Xxxxs. Sõit tööle ja tagasi ei ole käsitletav tööajana ning seda ei saa ega pea kandma sõidumeerikule. Seega on ebaõige etteheide A Ple, et ta on fikseerinud selle ajavahemiku puhkeajana. Tuleb ka arvestada sellega, et töö tegemise piirkonnas on lähestikku kolme riigi piirid – Xxxx, xxxx ja xxxx. Antud vedusid teostatigi nende kolme riigi vahel. Teine kiirmenetluse otsuse märgitud ajavahemik on 15.12.2020 kell 06.01 kuni 15.12.2020 kell 17.
2. Politseile ei meeldinud, kuidas sai A P lõpetada sõitmise xxxx ning alustada seda Xxxxs. Eelnevalt on selgitatud, et A P naasis auto juurde 14.12.2020 ning asus kell 20.01 seda juhtima xxxx linnas xxxx. Sõidu eesmärgiks oli läbi xxxx piiripunkti Xxxx sõita. Kuna seadusega lubatud sõiduaeg sai täis ca 100 km enne Xxxx piiril olevat xxxx piiripunkti, siis jäi A P seisma ning kutsus T M sõiduautoga juurde. T M istus veoauto rooli ning A P võttis puhkeaja saateautona kasutatavas sõiduautos. Kui ta oli end sõiduautos oleval magamisasemel välja puhanud võttes täieliku 9tunnise puhkeaja, siis sõitis ta veoauto asukohta. Uuesti asus A P veoautot juhtima xxxx ja Xxxx piiril xxxx linnas, kuid juba teisel pool piiri. Sellel vahepealsel ajal ei teinud A P mingit tööd – ta puhkas ja sõitis sõiduautoga. Veoutoga sõitis xxxx linna T M, kuna suuremõõtmelist veoautot ei 3 saanud jätta suvalises kohas tee äärde seisma. T M sõitis autoga edasi 100 km, milleks veoautoga kulus ligi kolm tundi. A P aga sõiduautoga sõitis sama vahemaa ca 1,5 tunniga. Kolmas kiirmenetluse protokollis märgitud süüdistus on täiesti arusaamatu. See kõlab – juht ei esita tööaja andmeid 07.01.2021 veose kinnitamise kohta. 07.01.2021 läks A P tööle – talle anti üle auto võtmed ja dokumendid ning ta alustas sõitu Xxxx. Mitte mingisugust tööd ta enne ei teinud ning ei ole mitte kuidagi seotud ka koorma kinnitamisega. Tööjaotus on selline, et A P ülesandeks on auto juhtimine, mitte koormate komplekteerimine või kinnitamine. Auto sõidumeeriku salvestuslehest nähtub, et enne A P poolt juhikaardi sisestamist on autot kasutanud T M, kes on 07.01.2021 alates kella 9.30-st kuni 15.45 ehk kokku ca 6 tunni jooksul autoga sõitnud ja teinud tööd. Xxxx OÜ asukoht on xxxx, veoseks oleva mahuti valmistaja on xxxx ning mahuti laeti peale xxxx OÜ asukohas xxxx. See on Xxxx OÜ asukohast ca 500 meetri kaugusel. Kauba laadimiseks viis auto Klaasplasti hoovile T M ning tõi ka tagasi. A P ei teadnud 07.01.2021, kes täpselt koorma kinnitas, kuna seda võivad teha erinevad inimesed. Seetõttu ei hakanud ta ka spekuleerima teemal, kes koorma kinnitas. A P sai juba komplekteeritud auto ning hakkas sõitma Xxxx laevale. Politseinikele oli sõidumeeriku väljatrüki järgi teada, et samal päeval oli seda sõidukit kasutanud T M ning ka politseinikele esitatud veose saatelehelt on näha, et laadimine toimus samal päeval. Etteheidetav rikkumine on täielikult tõendamata. Kaitsja hinnangul puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks, kuna asjaolud ei olnud selged ja menetlusalune isik ei ole andnud ütlusi kõigi süüdistuste kohta. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on politseinike süüdistused oletuslikud ja tõendamata. A P ei osanud kohapeal täpselt selgitada, kus ta oli ja mida tegi 3 nädalat varem oma puhkeajal ning ei andnud ütlusi 07.01.2021 etteheidetava rikkumise kohta. Kui asjaolud ei ole selged või isik keeldub ütluste andmisest, siis on kiirmenetluse kohaldamine ebaseaduslik. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada vaid juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Menetlusalune isik ei ole käesolevas kaebuses vaidlustatud väärtegude kohta andnud mitte mingisuguseid ütlusi. Tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks jätnud oma muud tööd registreerimata, ei ole kohtuväline menetleja kogunud. Seega ei olnud väidetava väärteo toimepanemise asjaolud selged ning puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, kuna Riigikohtu lahenditest nr 3-1-1-60-03 ja 3-1-1-19-04 tuleneb, et nõustumine kiirmenetlusega ei tähenda nõustumist etteheidetava rikkumisega ega tähenda ka kiirmenetluse seaduslikkust Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse ja selles väljendatud seisukohtade juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtuistungil menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtoe toimepanemises. Teiste väärtegude osas on kohtuväline menetleja seisukohal, et A P süü on tõendatud, väärteomenetluse norme kiirmenetluse otsuse koostamisel rikutud ei ole ja alused ülejäänud süüdistuse osas väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel AutoVS § 68 järgi kohtuväline menetleja ei nõustu, kuna käesoleval juhul ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Antud valdkonnas rikkumiste ennetamisel, avastamisel ja reageerimisel on ilmne avalik huvi, kuna see puudutab mitte ainult liiklejaid, vaid ka autoveovaldkonnaga kokku puutuvaid muid isikuid, nt tööandjad. Menetlusalune isik on toime pannud rohkem kui ühe õigusrikkumise, aga kuna kiirmenetluse otsusega on menetlusalusele isikule määratud rahatrahv 740 eurot, arvestades sealjuures KarS § 279 lg 1 rikkumist, siis kuivõrd kohtuväline menetleja sellest süüdistusest loobus, siis tuleks A P karistust vähendada. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve, karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, siis leiab kohtuväline menetleja, et õiglane ja proportsionaalne on, kui vähendada A P karistust 150 trahviühikuni. Kohtuotsuse põhjendused 4 Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamused, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Esmalt võtab kohus seisukoha kaitsja etteheidete kohta, et menetlejal puudus õigus kiirmenetluse kohaldamiseks, kuna ajaolud ei olnud selged. Politseinike süüdistused on oletuslikud ja tõendamata. Kohus sellise väitega ei nõustu. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ning isikule on võimaldatud anda ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega. VTMS § 56 lg 2 p 8 kohaselt annab isik ülekuulamisprotokollile kiirmenetlusega nõustumise kohta eraldi allkirja. Nähtuvalt kohtule esitatud väärteomaterjalidest, on eelpool nimetatud nõuded täidetud. A P on allkirjaga kinnitanud, et talle on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ning talle on võimaldatud anda ütlusi ja ta on ka kinnitanud oma allkirjaga, et nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse kohaldamise otsustab kohtuväline menetleja, mis tähendab, et asjaolude selguse üle otsustab ainuisikuliselt tema. Kui menetleja jaoks ebaselgusi ei ole, siis ei ole tal ka takistusi kiirmenetluse kohaldamiseks. Menetlusalune isik ei pruugi seejuures nõustuda rikkumisega, kuid ta peab andma nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Tõendite hulga ja kvaliteedi üle otsustamine on samuti menetleja pädevuses. Tõendite kogumata jätmisega võtab menetleja riski, et otsuse vaidlustamise korral kohtus võidakse see tühistada. Samuti väitis kaitsja kaebuses, et kiirmenetluse kohaldamine antud juhul ei olnud seaduslik, kuna menetlusalune isik ei ole käesolevas kaebuses vaidlustatud väärtegude kohta andnud mitte mingisuguseid ütlusi. Kohus ei nõustu ka selle seisukohaga. Kuigi seadus ei määra, milline peab olema kiirmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht, leiab kohus, et kõnealusel juhul on menetlusalune isik kiirmenetluses ütlusi andnud. A P on omakäeliselt ütlused väärteo toimepanemise asjaolude kohta kirja pannud. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ülekuulamise protokollil märgitud ütlused „seletused puuduvad“ tähendab, et ta ei osanud vastata küsimustele, ta ei mäletanud detsembrikuus toimunut. Samas ei osanud A P selgitada kohtule, mis põhjusel ta ei märkinud ülekuulamise protokolli otse, et „ta ei mäleta asjaolusid“. Kuna menetlusalune isik on andnud omapoolsed selgitused kutsetunnistuse puudumise kohta ning märkinud, et saab ka rikkumistest aru, siis kohtu hinnangul on kõnealuses väärteoasjas menetlusalune isik ütlusi andnud, ning seda ei saa samastada ütluste andmisest keeldumisega. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud VTMS § 55 lg 1 nõudeid ning kiirmenetluse kohaldamine on olnud seaduslik. Järgnevalt analüüsib kohus A Ple süüksarvatavaid väärtegusid. A P väärtegu KarS § 279 lg 1 järgi Puutuvalt A Ple inkrimineeritud KarS § 279 lg 1 väärteokoosseisu, siis kohtuväline menetleja loobus menetlusalusele isikule ette heitmast kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu, mille kohaselt 5 takistas A P riikliku järelevalve teostamist (liiklusjärelevalve) sellisel kujul, mis ei võimaldanud kontrollida juhi töö- ja puhkeaega. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustiku ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-94-07 p-s 8 leidnud, et „väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.01.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220172982554 tuleb KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos tühistada ja väärteomenetlus A P suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. A P väärtegu AutoVS § 68 järgi Antud juhul puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis 07.01.2021 kell 16.17 Harju maakonnas, xxxxx (xxxx sadama A-pääslas) mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx). Samuti ei vaidlusta A P asjaolu, et kontrollimise ajal teostas ta autovedu ameti- või täiendkoolituse läbimist tõendava dokumentideta või vastava kandeta liiklusregistris. A P selgitas kohtus, et ta ei teadnud, et tal on koolitus läbimata, kuna oli kriisiolukord, siis ei leidnud koheselt koolituse kohta. Ta arvas, et eelmine koolitus kehtis kuni 27.10.2020, kuna vaatas ekslikult autojuhi kaarti. Tänaseks on ametikoolitus läbitud. Lisaks rikkumise omaksvõtule nähtub ka Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest, et A P kutsetunnistus kehtis kuni 22.03.
3. Seega rikkus menetlusalune isik 07.01.2021 AutoVS § 36 lg 2 p 1 nõudeid. Kaitsja on seisukohal, et kuna täiendkoolitus on läbitud 13.01.2021 kuni 16.01.2021 ning autoveoseaduse § 68 rikkumine on nüüdseks kõrvaldatud, siis on tegemist eelkõige formaalse rikkumisega. Kaitsja taotleb selle süüdistuse osas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtule on esitatud ka xxxx 16.01.2021 tunnistus, mille kohaselt läbis A P ajavahemikul 13.01.2021-16.01.2021 kutselise veoautojuhi 35 tunnise täiendkoolituse kursuse. Kuna AutoVS § 68 rikkumine on tõendatud, siis peaks ka selle eest menetlusalust isikut karistama. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Kohus nõustub kaitsja poolt esitatud ettepanekuga, et väärteomenetluse AutoVS § 68 järgi võiks A P suhtes lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine on menetleja õigus. Väärteomenetluse lõpetamise õigus on nii kohtul kui kohtuvälisel menetlejal ning selle otsuse tegemisel peab arvestama järgmisi asjaolusid: väärteoga õigushüve kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid, menetlusalust isikut (varasem karistatus sama väärteokoosseisu alusel.) A P süü ei ole kohtu hinnangul nii suur, et see tingiks tema karistamise juba peale esimest vastavasisulist rikkumist. Ühtegi liiklusalast süütegu ei menetlusalune isik varem toime pannud. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul piisab, kui tunnistada A P süüd nimetatud väärteo toimepanemise. Antud asjas puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi saaks eelkõige olla situatsioonis, kus autojuht oleks oma käitumisega ohustanud teisi liiklejaid või ka kellegi vara. 6 Praegusel juhul ei seisne etteheidetav tegu sõiduki juhtimises või seeläbi ohtliku liiklussituatsiooni tekitamises. Ka leiab kohus, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole A P karistamine vajalik. Kohtu hinnangul ei teeniks A P karistamine käesolevas väärteoasjas eripreventiivset eesmärki, kuivõrd A P näol tegemist väärteokorras karistamata isikuga. Kohtul puudub igasugune kahtlus selles, et A P teeb sellest juhtumist omad järeldused ning edaspidi läbib ta koolituse õigeaegselt ning kontrollib koolitust tõendavate dokumentide kehtivust. Nähtuvalt kohtule esitatud tunnistusest kõrvaldas menetlusalune isik kõnealuse rikkumise nädala möödudes pärast väärteo toime panemisest. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus väärteomenetluse A P suhtes AutoVS § 68 järgi otstarbekuse kaalutlusel. A P väärtegu

§ 217

lg 1 järgi

§ 217

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid kõigi töiste tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 10.12.2020 kuni 07.01.2021 kontrollperioodi vältel, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Juht sisestas 11.12.2020 kell 10.26 sõidumeerikusse sihtkohaks Xxxx ja 14.12.2020 kell 20.01 alguskohaks xxxx. 15.12.2020 kell 06.01 sisestas sihtkohaks xxxx ja 15.12.2020 kell 17.12 alguskohaks Xxxx. Mõlemal ajavahemikul on juht automaatselt juhikaardile mittesalvestatud perioodid manuaalse sisestuse teel märkinud puhkeajaks. Juht ei esita tegelikke andmeid kõigi töiste tegevuste kohta eelmainitud ajavahemike kohta. Läbi selle näitab tegelikke tööaegu vähemas määras ning ei ole võimalik kontrollida tegelikke puhkeperioode. Juht ei esita tööaja andmeid 07.01.2021 veose kinnitamise kohta. Kuna kohus peab kontrollima, kuidas ja millega isik rikkus salvestuslehtede või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõudeid ja millise õigusnormiga on need nõuded kehtestatud, siis peab kohus vajalikuks märkida, et rikkumise kirjeldus on raskesti mõistetav, kuna etteheidetav tegu on konkretiseerimata. Rikutud normideks on märgitud

§ 131

lg-d 1, 3.

§ 131

lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi.

§ 131

lg 3 kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõidu- ja puhkeaja andmed Määruse nr 165/2014 art 32-37 kohaselt. Menetleja on märkinud, et A P rikkus EL määruse 165/2014 artikkel 36 nõudeid ja EÜ määruse 561/2006 artikkel

1. Kaitsja on õigesti osundanud, et EL määruse 165/2014 artikkel 36 koosneb kolmest punktist ja neist omakorda kaks veel kolmest alapunktist ning EÜ määruse 561/2006 artikkel 8 koosneb ühtekokku 9 punktist, milles osa jagunevad veel alternatiivideks. Kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest võib aru saada, et menetlusalune isik on jätnud märkimata mingid töised tegevused, kuid viidatud õigusnormid ei sisalda mingeid regulatsioone töiste tegevuste kohta. Määruse nr 165/2014 artikkel 36 puudutab juhi poolt kaasaskantavaid dokumente. Puutuvalt perioodi 11.12.2020-14.12.2020 kohta esitatud süüdistust, siis selles osas selgitas A P kohtuistungil, et ajavahemikul 11.12.2020 kell 10.25 kuni 14.12.2020 kell 20.01 oli tal puhkeaeg. Töö lõpetas ühes kohas ja uue tööga alustas teises kohas. Ta viibis 3,5 päeva Xxxxs, puhkas, suusatas. Ringi liikus saateautoga, aga mitte iga päev ei sõitnud. Tunnistab, et alustas 11.12.2020 sõitu xxxx ja 14.12.2020 jõudis xxxx. Riigitähise sisestas valesti, kuna ei saanud aru, et oli piiri ületanud. Sel ajal, kui tema puhkas, juhtis veokit T M. 7 Veoki paiknemine ja liikumine on tõendatud ka A P tööandja Xxxx OÜ vastusega ja see haakub menetlusaluse isiku ütlustega. Ka tunnistaja T M ütlused kinnitavad A P ütlusi selle kohta, et 11.14.12.2020 oli A Pl vaba aeg ning kogu selle aja oli A P kasutuses saateauto, kuhu on sisse ehitatud voodid ja seal on olemas ka toidu valmistamiseks vajalik varustus. Samal ajal sõitis T M 3,5 päevaga xxxx. A P jõudis 14.12.2020 saateautoga veoki juurde ja asus seejärel veokit juhtima. Kuna mõlemad isikud kinnitavad, et menetlusalusel isikul oli puhkeaeg, siis nähtuvalt EL määruse 561/2006 artiklist 4 punktist f, on puhkeaeg mis tahes katkestamatu ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada. A P kinnitas, et ta puhkas, suusatas ja liikus samal ajal saateautoga. Seda aega planeeris ja sisustas menetlusalune isik. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et selle aja kasutamine oli seotud tööandja poolt seatud eesmärkide täitmisega. Kogu selle 4 päeva jooksul sai ta vabalt käsutada oma aega ja tema tegevused ei olnud seotud teenistuskohustuste täitmisega. Kohtuväline menetleja ei ole kogunud ega kohtule esitanud ühtegi tõendit, et A P tegi mingeid töiseid tegevusi sel ajal. Kohus nõustub kaitsjaga, et ainuüksi väide, et puhkeaja alustamine toimus ühes kohas ja lõpetamine teises kohas, ei tõenda seda, et mingi osa ajast oleks käsitletav töise tegevusena. Sõnaühend „muu töö“ iseenest seob selle tegevuse tööandjaga ehk see on aeg, mil juht on seotud tööandaja poolt seatud eesmärkide täitmisega või sooritab tegevusi, mis tagavad veotoimingute teostamise. Kuna tegemist on (muu) tööajaga, siis see on aeg, mille jooksul juht ei saa vabalt käsutada oma aega. A P sai oma aega ise planeerida ja käsutada, mis tähendab, et tegemist oli puhkeajaga, millena ta selle ka juhikaardile märkis. Riigi tunnuse valesti sisestamist ei ole aga A Ple süüks arvatud. Samasugune etteheide puudutab ka 15.12.2020 ajavahemikku 06.01 kuni 17.
2. A P selgitas kohtus, et 15.12 alustas ta veokiga sõitu xxxx ja pidi jõudma vajaliku sõiduajaga Xxxx piiripunkti. Kuna tema sõiduaeg sai täis, jäi ta seisma piiripunktist 100 km kaugusele. Ta helistas T Mle, kes tuli saateautoga veoki juurde, võttis veoauto ja sõitis sellega edasi. Samal ajal jäi saateauto A P kasutusse. Ta jäi xxxx ja puhkas 9 tundi. Seejärel sõitis ta xxxx piiripunkti. Sõit kestis tund kuni poolteist. Menetlusaluse isiku ütlused ei ole millegagi ümber lükatud ja neid kinnitavad ka A P tööandja Xxxx OÜ vastus ja tunnistaja T M ütlused. Viimane selgitas kohtus, et 15.12 ei võimaldanud A P sõiduaeg lõpuni sõita ja A kutsus teda appi, sest sõiduk on vaja viia piiripunkti, kus on võimalik sõidukit parkida. Tema viis sõiduki piiripunkti, aga A P jäi magama saateautosse. Pärast sõitis A P saateautoga veoki juurde. Vahemaa oli umbes 100 km. Mõlema isiku jutt on usutav, sest nähtuvalt ka A P juhikaardist on 15.12.2020 kella 06.01 kuni kella 17.12 olnud tal puhkeaeg. Kuna puhkeaeg kestis 11 tundi, siis sai see hõlmata nii 9 tunnist kohapealset puhkust kui ka tund kuni poolteist tundi kestnud xxxx piiripunkti sõitmist. Kohtu hinnangul oli tegemist puhkeajaga, mille juht sisustas ise, ta ei teinud tööd ning seda ei olnud vaja registreerida töise tegevustena. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et isik oleks pidanud kindlaks kellaajaks jõudma mingisse sihtkohta, selleks, et alustada oma tavapärast tööd. Tööandja poolt ei olnud antud ühtegi korraldust, kuidas menetlusalune isik käituma peab, ta sai oma aega vabalt käsutada, mis tähendab, et tegemist on puhkeajaga EL määruse 561/2006 artikli 4 punkt f mõistes. Samuti on menetlusalusele isikule süüks arvatud tööaja andmete mitteesitamist 07.01.2021 veose kinnitamise kohta. A P selgitas kohtus, et tema veose kinnitamisega ei tegelenud. Tema istus autorooli ja hakkas sõitma, koorem oli siis juba autole laaditud.
3. jaanuaril ta ei teadnud, kes veose kinnitamisega tegeles. Täna teab, et sellega tegeles T M. Tunnistaja T M ütlused kinnitavad, et
4. jaanuaril 2021 enne, kui A P sisestas oma kaardi sõidukisse umbes kella 15.50 paiku, kasutas tema veokit - ta käis autoga xxxx hoolduses ja laadis koorma autole. Veoki (xxxx) kasutamise nädalagraafik 04.01-10.01.21 tõendab, et mõlemad isikud räägivad tõtt. Graafikult nähtub, et
5. jaanuaril on T M teinud tööd 9.30 kuni 15.50, seejärel sisestas A P oma kaardi sõidukisse. Ka Xxxx OÜ vastusest nähtub, et 07.01.2021 kell 12.44-12.50 viidi auto kauba 8 laadimiseks xxxx ja 13.45-13.49 toodi auto laadimisest tagasi ning kell 15.48 võttis A P auto üle ja hakkas koormaga Xxxx laevale sõitma. Seega nähtub esitatud tõenditest, et koorem pandi autole peale ajal, kui seda juhtis T M. A P ei olnud sel ajal tööülesannete täitmisega hõivatud. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et A P ei tegelenud 07.01.2021 veose kinnitamisega. Mida aga kohtuväline menetleja on silmas pidanud süüdistuse „juht ei esita tööaja andmeid 07.01.2021 veose kinnitamise kohta“ all ning missuguseid andmeid menetleja on silmas pidanud, see jääb kohtule arusamatuks. A P ei eita, et veose saatelehe CMR täitis ta sadamas, kuid veoselehe puudumist ei ole talle õiguserikkumisena ette heidetud. Väärteoasja arutatakse VTMS § 87 alusel väärteoprotokolli piirides ja kohtuliku arutamise käigus ei ole võimalik enam süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid muuta. Selles osas on väljakujunenud kohtupraktika ja Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. detsembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3).“ Kohus märgib, et A Ple heidetakse ette EL määruse 165/2014 artikli 36 nõuete rikkumist. Ka olukorras, kus süüdistus on raskesti mõistetav ja konkretiseerimata, saab kohus täie kindlusega väita, et kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist, et A P on esitanud menetlejale kõik dokumendid, mida temalt küsiti. Tõendatud ei ole, et ta oleks jätnud menetlejale esitamata mõne EL määruse 165/2014 artiklis 36 nimetatud dokumendi. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et A P rikkus ka EÜ määruse 561/2006 artiklit
12. Kuna artiklis 8 on 9 punkti, milles osa jagunevad veel alternatiivideks, siis missuguse punkti on jätnud menetlusalune isik täitmata, see asja materjalidest ega ka kiirmenetluse otsusest ei selgu. Süüdistuses kirjeldatud rikkumine “ juht ei esita tegelikke andmeid kõigi töiste tegevuste kohta“, on menetleja poolt täielikult tõendamata. Missugused need töised tegevused olid, millega menetlusalune isik tegeles ja mida ta nõuetekohaselt ei kajastanud sõidudokumentidel, selle kohta ei ole menetlust läbiviinud ametnikud tõendeid kogunud ega esitanud. Kuigi menetleja esindaja väitis kohtuistungil, et menetlusalune isik on rikkunud EÜ määruse 561/2006 artiklit 9, riigitunnused on valesti märgitud ja esitatud veoseleht ei ole korrektselt täidetud, siis kohtuvälise menetleja kohtuistungil sisalduvad etteheited väljuvad esitatud süüdistuse piiridest ega ole A Ple omistatavad. Seega tuginedes eelnevale ja tõendeid kogumis hinnates, tuleb väärteomenetlus väärteo tuvastamatuse tõttu A P suhtes

§ 217lg 1 rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud 08.03.2021 toimunud kohtuistungil esitas A P kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk kohtule dokumendid A. P poolt väärteoasja nr 4-21-363 raames kantud õigusabikuludest. Kohtuvaidluste käigus taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt. Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli 08.03.2021 õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestusest nähtub, et A. Põdra on kohustatud tasuma õigusabi osutamise eest kokku 2595 eurot. Kokku on menetlusalusele isikule õigusabi osutatud 17,30 tunni ulatuses. Kohtule esitatud arve kohaselt on ühe tunni hinnaks 150 eurot. Õigusabi osutamine hõlmas konsultatsioone, päringute tegemist, kaebuse koostamist, ettevalmistust ja kohtuistungitel osalemist. 9 Kaitsja poolt esitatud töömahud on usutavad, arvestades väärteomenetluseks kulunud aega ning kaitsja poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvestuselt. Kohus ei ole tuvastanud, et kaitsja oleks oma tegevusega väärteoasja menetlust venitanud või pidurdanud. Samuti ei ole kohtul alust kahelda selles, et A Ple esitatud arvel kajastuv töötunnitasu suurus vastab kaitsja tegutsemiskohaks oleva advokaadibüroo tavapärasele töötasu suurusele. Hinnates kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust, arvestab kohus selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Kohus leiab, et väärteoasi on keskmise keerukusega ja õigusabikulude väljamõistmisel võtab kohus arvesse fakti, et kohtule esitatud kaebuses ei piirduta vaid faktiliste asjaolude kirjeldamisega, vaid see sisaldab ka õiguslikke argumente. Kaitsja selgituse järgi kulus tal autoveoseaduse järgi kvalifitseeritava väärteoga tegelemiseks kokku 1 tund. Kuna kohus lõpetab AutoVS § 68 järgi menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis selles osas ei kuulu õigusabikulud hüvitamisele. Tulenevalt eelnevast mõistab kohus riigieelarve vahenditest välja A P kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2445 eurot. Aulike Salo kohtunik 10