← Eesti

4-21-1577/6

Väärteoasi nr 4-21-1577 MÄÄRUS

  1. mai
  2. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus Krister Lätile (Lätt) väärteoasjas nr 2780,18,010800 määratud karistuse asendamiseks Kohus määras Asendada Krister Lätile (IK 39302212717; elukoht: xxxx; kontaktandmed: e-post xxxx, telefon xxxx) Politsei- ja Piirivalevameti Lõuna Prefektuuri
  3. jaanuari
  4. a otsusega väärteoasjas nr 2780,18,010800 määratud rahatrahv ükssada

(100)trahviühikut kümne
(10)päeva arestiga. KarS § 69 alusel asendada Krister Läti arest kümne
(10)tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe
(2)kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või e-post tartukrho.info@just.ee. Määrus edastada Krister Lätile, kohtutäitur Reet Rosenthalile, Tartu Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalevameti Lõuna Prefektuuri
  1. jaanuari
  2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,18,010800 määrati Krister Lätile KarS § 278 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend jõustus
  3. jaanuaril
  4. a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus.
  5. märtsil
  6. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäituri teate kohaselt 1 puudub Krister Lätil vara, mille arvel nõuet täita.
  7. aprillil
  8. a esitas kohtuväline menetleja kohtule taotluse, milles palus juhindudes Kars § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 400 eurot asendamine arestiga. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §
  9. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri taotlus Krister Lätile määratud karistuse asendamiseks on põhjendatud. Süüdlane oli teadlik talle määratud rahatrahvist ja kohustusest seda tasuda. Sellegipoolest ei tasunud ta rahatrahvi vabatahtlikult ning trahvinõue suunati kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Käesolevaks ajaks on Krister Lätil olnud võimalus rahatrahvi tasuda enam kui kolme aasta jooksul, kuid ta ei ole seda ka mitte osaliselt teinud ja rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt puudub Krister Lätil teadaolev vara, millele saaks sissenõuet pöörata, ning ka kohtul ei ole alust arvata, et tegelikult oleks ta võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. Seega leiab kohus, et arvestades süüdlasele antud aega oma kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole praeguseks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga. Krister Lätt selgitas kohtuistungil, et on olnud aastaid xxxx ja elatub xxxxxx. Tal ei ole olnud võimalik trahvi tasuda. Ta on nõus karistuse asendamisega ja on nõus tegema arestipäevade asemel üldkasulikku tööd. Arvestades tema nõusolekut ja väärteo toimepanemisest möödunud aega, peab kohus aresti asendamist üldkasuliku tööga otstarbekaks. Kandes karistust läbi üldkasuliku töö, annab süüdlane riigile suurema panuse kui aresti kandes. Rahatrahv tuleb KarS § 72 lg 2 kohaselt asendada 10 päeva arestiga, millele KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab 10 tundi üldkasulikku tööd. Seega tuleb Krister Läti arestiga asendatud rahatrahv asendada 10 tunni üldkasuliku tööga. Määruse koostamisel juhindus kohus VTMS §
  10. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.