← Eesti

2-21-4332/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

  1. aprill 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4332 Hagi ese A. A. hagi B. B. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja: A. A. , isikukood XXX; elukoht: XXX; epost: XXX Hageja lepinguline esindaja: v.adv. U. K. , e-post: XXX Kostja: B. B. , isikukood XXX; elukoht: XXX; epost: XXX Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg
  2. aprill 2021 Protokollija Kohtuistungisekretär Kristin Kink RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada A. A. (L.) hagi.
  4. Lahutada A. A. (L.) ja B. B. (L.) vahel XX.XX.XXXX.a XXX Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
  5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 19.03.2021 esitas A. A. (hageja) hagi B. B. (kostja) vastu nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks. Hageja märgib lahutuse põhjusena, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja esitas hagile 08.04.2021 vastuse, milles vaidles vastu sellele, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hagejal ja kostjal on endiselt sama elukoht. Kostja palub leppimisaega. Kohtuistungil 26.04.2021 jäi hageja hagiavalduse juurde ning ei soovinud leppimisaega. Kostja loobus taotlusest leppimisaja andmiseks ning leidis, et kuigi ta ei soovi abielu lahutada, ei vaidle ta hagiavaldusele vastu. KOHTU SEISUKOHT Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja selgitas kohtuistungil, et on ühisest elukohast nädala eest välja kolinud. Hageja nimetas abielu lahutamise põhjusena asjaolu, et nad on kostjaga lahku kasvanud. Hageja jaoks on abielu lahutamise otsus sündinud pikema aja vältel ning tema jaoks on abielusuhted pöördumatult lõppenud, nõustamist ta ei soovi. Kostja tunnistas kohtuistungil, et on märganud abikaasas muutusi viimase kolme aasta jooksul, nad on sellest rääkinud, on kolinud mitmel korral lahku ja kokku tagasi. Kostja loobus taotlusest leppimisaja andmiseks ning leidis, et kuigi ta ei soovi abielu lahutada, ei vaidle ta hagiavaldusele vastu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuna ainult kostja tahtest abielulise kooselu taastamiseks ei piisa. Poolte seletustega leidis kohtus kinnitust, et hageja ja kostja maailmavaated on erinevad, nad on aja jooksul lahku kasvanud ja praeguseks elavad hageja ja kostja lahus. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel XX.XX.XXXX.a XXX Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX, tuleb lahutada. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2/2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.