Obsah (6)

§ 424§ 426§ 168§ 162§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17181 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Cap

) § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja on kohtule esitanud taotluse käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi tagasi tagasivõtmiseks. Kostja ei vaidle vastu, et hageja võtab hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 esimese lause alusel käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi läbi vaatamata. 7.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 8. Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, reguleerib menetluskulude jaotust

§ 168

. Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 9. Kohtupraktika järgi saab

§-s 168 sätestatud regulatsioonist kõrvale kalduda ja juhinduda kulude jaotamisel

§ 162

lg-st 4 olukorras, kus kohus lõpetab määrusega menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-11, p 14). Kohus leiab, et ka hagi läbivaatamata jätmisel hagi tagasivõtmise tõttu saab

§ 162

lg 4 kohaldada, kui täidetud on märgitud sätte kohaldamise eeldused.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt on hageja hagi tagasi võtnud seetõttu, et hageja sai pärast käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ja kostja vastuse esitamist teada, et hagiavalduse aluseks olev leping võib olla sõlmitud pettuse teel ning alustatud on kriminaalmenetlust. Hageja väitel võib leping olla tühine. Hagiavalduse aluseks oleva lepingu pettuse teel sõlmimise asjaolusid ei saanud hageja enne hagiavalduse esitamist teada ega mõjutada. Hageja on võtnud hagi tagasi asjaolu tõttu (st lepingu sõlmimine pettuse teel), mis ei olnud talle hagi esitamise hetkel teada ega ettenähtav ja hageja ei saanud märgitud asjaolu mõjutada. 2
2. Kostja esitas 07.12.2020 vastuse hagiavaldusele, milles ta vaidles hagile vastu. Kostja, kui isik, kelle nimel on käesolevas tsiviilasjas võlgnevuse nõude aluseks olev laenuleping sõlmitud, ei ole oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et laenuleping võib olla sõlmitud pettuse teel ega toonud välja muid asjaolusid, mis oleksid seadnud kahtluse alla laenulepingu sõlmimise asjaolusid. Eelduslikult oleksid kostja menetluskulud tunduvalt väiksemad või ei oleks kostjal menetluskulusid üldse tekkinudki, kui kostja oleks esialgsele võlausaldajale või hagejale või kohtule oma vastust esitades teatanud, et vaidluse all olev laenuleping võib olla sõlmitud pettuse teel. Kohus leiab, et eelduslikult peaks kostjale olema teada, mis asjaoludel toimus lepingu sõlmimine ning kostjal oleks olnud kohustus hiljemalt oma vastuses hagiavaldusele välja tuua vaidluse all oleva laenulepingu sõlmimise asjaolud, sh asjaolud selle võimalikust pettuse teel sõlmimisest.
3. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et praeguses vaidluses oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 13. Hageja on esitanud kohtule taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus leiab, et

§ 150

lg 1 p 3 välistab riigilõivu tagastamise, sest hagi jääb läbivaatamata hagi tagasivõtmise tõttu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata. 14.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3