Obsah (9)

§187§ 438§ 163§ 174§ 175§ 133§ 172§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-113024 Tsiviilasi Renovum OÜ h

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Renovum OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse A Zi (kostja) vastu põhivõlgnevuse, intresside, hooldustasu, sissenõudekulu ja viivise väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Ühisraha OÜ ja A Zi vahel 27.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 07.01.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 1 974,32 euro, intressi 328,60 euro, lepingu hooldustasu 24,16 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise 96,67 euro osas ning mõistab kostjalt välja viivise alates 27.08.2020 kuni põhinõude 1 974,32 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud 2 viivise 404,75 eurot ning viivise alates 27.08.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 41% aastas. 2.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 16.01.2020 kuni 26.08.2020 eest summas 501,42 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 41%. 2.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.

1. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr xxxx üldtingimuste punkt 3.7, mille kohaselt, viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär ja viivise aasta- ja päevamääraks on lepingu põhitingimustes ettenähtud intressi aasta- ja päevamäär, on tühine. Laenulepingus nr Y190620016 kokkulepitud intressimääraks on 41% aastas ja 0,114% päevas. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 41% aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 16.01.2020 kuni 26.08.2020 eest viivist järgnevalt: Võlaperiood % aastas 16.01.2020 - 30.06.2020 01.07.2020 - 26.08.2020 Kokku 8 8 % päevas Summa päevas 0.021858 0,431545 0.021858 0,431545 Perioodis päevi 167 57 Perioodi summa 72,068015 24,598065 96,67 2.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates 27.08.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 41% aastas. Kohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 41% aastas on tühine. Põhjendatud ei ole välja mõista viivis alates 27.08.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 3 41% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 27.08.2020 kuni põhinõude 1 974,32 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 86 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 2 802,98 eurot (põhinõue 1 974,32 eurot + intress 268,08 eurot + lepingu hooldustasu 24,16 eurot + sissenõudmiskulu 35 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 501,42 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 2 398,23 eurot (põhinõue 1 974,32 eurot + intress 268,08 eurot + lepingu hooldustasu 24,16 eurot + sissenõudmiskulu 35 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 96,67 eurot). Kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskuludest 86% kostja kanda ja 14 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 14% ulatuses hageja kanda ja 86% ulatuses kostja enda kanda. 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 3 612,45 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4 000 eurot tasuda riigilõiv summas 325 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Lisaks riigilõivule on hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja kohtukuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohtu hinnangul on

§ 172

lg 9 ja § 484² kohaselt põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 480 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 4 tundi (120 x 4 = 480). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu kokku 240 eurot. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (120 x 2 = 240). Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 585 eurot (325 + 20 + 240). 5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 6. Kuivõrd kohus jätab 86% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 503,1 eurot (585 x 86% = 503,1). 7. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni 4 tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5