RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 294lg 2 p 4 ja § 3001 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 12.

novembri

1. a otsus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liisa Nuut, kassatsioon Niina Neglasoni kaitsja vandeadvokaat Stella Veber
2. aprill 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu
6. juuni
7. a otsus N. Neglasoni õigeksmõistmises süüdistuses

§ 3001lg 1 järgi ning mõisteti N.

Neglasoni kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

1. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Mõista Eesti Vabariigilt N. Neglasoni kasuks välja 840 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
4. N. Neglason anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 294 lg 2 p 4 ja § 3001 lg 1 järgi, T. S. § 298 lg 2 p 3 järgi ning Osaühing Corrigo (edaspidi Corrigo) § 298 lg 3 järgi. 1-19-5367 2. N. Neglasoni süüdistati toimingupiirangu rikkumises

§ 3001lg 1 järgi järgmistel asjaoludel.

2. a oktoobris oli Corrigo N. Neglasoni põhiline sissetulekuallikas. Seega oli Corrigo N. Neglasoniga seotud isik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 7 lg 1 p 4 tähenduses. Samal ajal oli N. Neglason Jõhvi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimees, seega ametiisik

§ 288lg 1 tähenduses.

Volikogu esimehena osales N. Neglason

1. ja
2. oktoobril 2017 vastavalt volikogu eestseisuse ja sotsiaalkomisjoni istungite aruteludel, kus otsustati lisada volikogu
3. oktoobri
4. a istungi päevakorda küsimus, kas anda Jõhvi vallale kuuluvad ruumid aadressil Kaare 3 Corrigo kasutusse.
5. ja
6. oktoobri
7. a istungitel arutati ka võimalikku üürihinda 1 €/m
9. oktoobri
10. a volikogu istungil osales ruumide Corrigole andmise arutelul ka N. Neglason. Niisamuti osales ta järgnenud hääletusel ega taandanud ennast. Hääletuse tulemusel võeti vastu volikogu otsus, millega anti Corrigole 10 aastaks tasu eest kasutusse nimetatud ruumid pindalaga 403,7 m
11. Jõhvi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus)
12. oktoobri
13. a korraldusega kinnitati Corrigole kasutusse antavate ruumide üürihinnaks vastavalt varem kooskõlastatule 1 €/m2 kuus. Arvestades ruumide pindala, on 10 aasta üüri lõppsumma 48 444 eurot.
14. Süüdistuse kohaselt osales N. Neglason kavatsetult nii Corrigo majanduslikku huvi puudutavates aruteludes kui ka Corrigot puudutava volikogu
15. oktoobri
16. a otsuse hääletusel ning vastuvõtmisel. Selline tegevus ja enda taandamata jätmine on vaadeldavad KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiirangute teadva rikkumisena suures ulatuses.
17. Lisaks süüdistati N. Neglasoni suures ulatuses altkäemaksu võtmises

§ 294lg 2 p 4 järgi järgmistel asjaoludel.

1. N. Neglason osales ametiisikuna volikogu istungitel ja sotsiaalkomisjoni koosolekutel Corrigo kohta tehtavate otsuste aruteludes, otsuste tegemises ning nende sisulises suunamises, väljendades aktiivselt toetust Corrigo soovidele või projektidele. Lisaks avaldas N. Neglason ametiisikuna ajakirjanduses pooldavaid sõnavõtte Corrigo tervisekeskuse projekti kohta. Vastutasuks ametialaste otsuste ja tegevuse eest nõustus N. Neglason võtma aastatel 2016–2018 Corrigo juhatuse liikmelt ja osanikult T. S-ilt kokkuleppel viimasega vastu ja ka võttis vastu erinevaid soodustusi järgmiselt: N. Neglasonil võimaldati soodustingimustel koostada eksperdiarvamusi juulist 2016 jaanuarini 2018 kokku summas 62 189,53 eurot, N. Neglasoni hõimlane oli Jõhvi Haigla hooldusosakonnas ööpäevaringsel hooldusteenusel 799 kalendripäeva jooksul soodsamatel tingimustel, millega süüdistatav hoidis kokku 3196 eurot, N. Neglasonil võimaldati kasutada Jõhvi Haiglas tasuta kabinetti eravastuvõttudeks, millega N. Neglason hoidis kokku vähemalt 150 eurot, ja T. S. lubas N. Neglasonile 15 eurot maksva röntgen-panoraamülesvõtte hammastest tasuta.
2. Maakohtu menetluse ajal loobus prokuratuur altkäemaksu võtmise süüdistusest osas, mis puudutas eksperdiarvamuste koostamist 62 189,53 euro eest, misjärel arutati vastavat süüdistust

§ 294lg 2 p 4 asemel edasi § 294 lg 1 järgi.

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega mõisteti kõik süüdistatavad õigeks, vabastati N. Neglasoni vara aresti alt, määrati hüvitada N. Neglasonile kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju ja mõisteti süüdistatavate kasuks riigilt välja menetluskulud. Kohus leidis kokkuvõtvalt järgmist. 2

§ 3001

lg 1 tähenduses ei ole automaatselt võrdne tehingu väärtusega, sest olukorras, kus tehingu tulemusel tekib vallal õigus nõuda teiselt isikult kokkulepitud summa tasumist, ei saa rikkumise ulatuse hindamisel olla nullpunktiks 0 eurot. Sellisel juhul oleks rikkumine seda suurem, mida kasumlikum oleks tehing. Niisugune käsitlus oleks ebamõistlik ega ole seadusandja eesmärk ja mõte

§ 3001lg 1 kehtestamisel.

Rikkumisest suures ulatuses saaks rääkida, kui oleks tuvastatud, et ruume oleks otsuse tegemise ajal olnud võimalik anda kasutusse 10 aastaks nii, et vald oleks võinud saada üüritulu kokku vähemalt 88 444,01 eurot, st vähemalt 40 000,01 eurot kokkulepitust rohkem. Samuti ei otsustatud volikogu 12. oktoobri 2017. a otsuses üürihinda, vastava otsuse tegi vallavalitsus. 11. Süüdistuses kajastuv faktiliste asjaolude kirjeldus vastab formaalselt

§ 294lg 1 ja § 298 lg 1 objektiivsetele tunnustele.

Samas on igapäevases majandustegevuses eraõiguslike tehingute puhul üldisest hinnakirjast erinevate pakkumuste tegemine ja soodsama hinna küsimine tavaline. Pole tõendeid, et N. Neglason sai nimetatud soodustusi vastutasuna selle eest, et ta toetaks volikogu liikmena Corrigo majanduslikke huve. Tõendid ei kinnita, et vastav ekvivalentsussuhe saavutati konkludentselt. Apellatsioon

1. Maakohtu otsuse vaidlustas riiklik süüdistaja, paludes maakohtu otsus tühistada ning tunnistada süüdistatavad süüdi. Ringkonnakohtu otsus
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata, ent sellesse tehti täpsustusi toimingupiirangu suure ulatuse mõiste tõlgendamise kohta. Apellatsioon jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
5. Kolleegium nõustus maakohtuga, et koosseisupäraste tegudena saab hinnata N. Neglasoni hääletamist volikogu
6. ja
7. oktoobri
8. a istungitel. Samas ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks lähemalt analüüsida, kas
9. oktoobri
10. a istungil päevakorda võtmise otsustus võib endast kujutada toimingupiirangu rikkumist, sest küsimuse päevakorda panemise ebaõigus neelduks sisulise otsustuse ebaõiguses. 15.

§ 3001

ei eelda reaalset varakäsutust, sest tegu ei ole varavastase kahjustusdelikti, vaid avaliku võimu usaldusväärset toimimist kaitsva abstraktse ohudeliktiga. Seetõttu võib

§ 3001

järgi kvalifitseeruda ka otsus, mis on alles esimene samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks. Vastutust ei väära seegi, kui varakäsutus jääb mingil põhjusel tegemata. Volikogu

1. oktoobri
2. a otsusega kellelegi ruume üle ei antud. Selle tulemuse saavutamiseks oli vaja veel vallavalitsuse otsust üürihinna kohta (mis tehti) ja lepingu sõlmimist Corrigoga (mis jäi ära). Need kaks sammu aga eeldasid esmalt volikogu otsust ruumid üldse kasutusse anda, mis on

§ 3001rakendatavuse jaoks piisav. 3

§ 294lg 1) tähenduses.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb selle tühistamist N. Neglasoni õigeksmõistmises ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassatsiooni põhiargumendid on järgmised.
2. Ei saa nõustuda kohtute käsitlusega suurest ulatusest. N. Neglason teadis, et tema tehtav ja sisuliselt suunatav otsus seoses Corrigoga oli puutumuses üüritehinguga, mille maksumus ületas 40 000 eurot. Samuti oli N. Neglasonile teada, et tõenäoliselt saab tehingu hinnaks 1 €/m2, ta oli avalikult väljendanud toetust sellisele hinnale. Seega oli
3. oktoobri
4. a otsusel konkreetne ja turuhinnas väljenduv väärtus.
5. Ringkonnakohtu mõttekäik ruumide üürihinda kujundavatest asjaoludest väljub toimingupiirangu rikkumisele antava karistusõigusliku hinnangu raamidest, kuivõrd tegemist pole tagajärjedeliktiga. Kõik oletused ja võimalikud muudatused tehingutes, sh rahalises väärtuses, ei muuda tõendatud asjaolu, et KVS-is sätestatud keelualas oleva otsuse tegemise ja selle sisulise suunamise ajal oli N. Neglasonile tehingu ulatus teada.
6. Tähendus puudub ringkonnakohtu seisukohal, et volikogu
7. oktoobri
8. a otsusega loodi vaid eeldused konkreetse hinna kohaldamiseks.

§ 3001

lg 1 hõlmab ka otsust, mis on alles esimene samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks. Vastutust ei väära see, kui varakäsutus jääb mingil põhjusel tegemata või kui hilisema varakäsutuse ulatuse osas teeb otsuse keegi teine. 23. Kuna altkäemaksu koosseis polnud kohtute hinnangul täidetud, oleks pidanud samadele faktilistele asjaoludele andma karistusõigusliku hinnangu

§ 3001lg 1 alusel.

1. N. Neglasoni kaitsja palub jätta kassatsioon rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Vaidlus puudub selles, et volikogu
3. oktoobri
4. a istungi päevakorras oli küsimus anda Jõhvi vallale kuuluvad vaidlusalused ruumid Corrigole 10 aastaks tasu eest kasutusse. Arutelu järel võeti vastu sellekohane otsus ning hääletusel osales volikogu esimehena ka N. Neglason. Hääletuse ajal oli Corrigo N. Neglasoniga seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses. Volikogu 4

§ 3001

lg 1 järgi on karistatav KVS-is kehtestatud toimingupiirangu teadev rikkumine suures ulatuses. Vaidluse keskne küsimus on, kuidas hinnata rikutud toimingupiirangu ulatust. 27. KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt

§ 3001

lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste tekitamisele. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 92) Toimingupiirangu rikkumine pole tagajärjedelikt, vaid abstraktne ohudelikt. Seepärast on karistatav juba ainuüksi keelatud toimingu või otsuse tegemine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus nr 1-18-7408/62, p 18) ning suur ulatus selle normi mõttes pole mitte koosseisupärane tagajärg, vaid rikkumise kvantitatiivne mõõde.
5. Ringkonnakohus ja prokuratuur märkisid õigesti, et toimingupiirangu rikkumine ei eelda reaalset varakäsutust, mistõttu võib nimetatud koosseisu alla kvalifitseeruda ka otsus, mis on alles esimene samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks. Niisamuti on nõustumisväärne seisukoht, et vastutust ei väära see, kui tegelik varakäsutus jääb mingil põhjusel tegemata. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda.
6. Eelnevat arvestades on vastuoluline ringkonnakohtu järeldus, et lisaks volikogu otsusele oli objektiivse koosseisu täitmiseks vaja veel vallavalitsuse otsust üürihinna kinnitamise kohta. Teise astme kohus märkis, et ohu loomise samastamine ohu realiseerumisega (kahju tekkimisega) oleks vastuolus karistusõiguse aluspõhimõtetega. Ringkonnakohtu mõttekäik pole kooskõlas tema enda seisukohaga, et toimingupiirangu rikkumine on abstraktne ohudelikt. Toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu realiseerumine pole vajalik (vt eespool p 27). Seepärast puudub tähendus asjaolul, et vallavalitsus oleks saanud kehtestada väiksema üürihinna või jätta selle teema sootuks kõrvale. Samal põhjusel on asjakohatu ka mõtisklus võimalikust vahendlikust täideviimisest vallavalitsust ära kasutades.
7. Kuna

§ 3001

lg 1 ei nõua tagajärge, ei nõustu kolleegium kaitsja osutusega, et Corrigole kahjulikul viisil hääletades pole tegemist olukorraga, mida seadusandja soovis toimingupiirangu rikkumise koosseisuga karistatavaks lugeda. Nimelt hääletas N. Neglason

1. oktoobri
2. a istungil ruumide Corrigole tasu eest, mitte tasuta kasutusse andmise poolt. Toimingupiirangu rikkumise objektiivne koosseis on täidetud ka siis, kui ametiisik teeb teadvalt keelatud toimingu või otsuse, mis on avalikku ülesannet täitvale asutusele varaliselt kasulik (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-14, p 19 ja
5. detsembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 16).
7. Asjaolu, et otsuse rahalist väärtust pole toimingupiirangut rikkudes tehtud otsuses fikseeritud, ei muuda toimingu väärtust olematuks. Käsilolevas asjas plaaniti esialgu üürihind kehtestada volikogu asjasse puutuva otsusega. Üksnes pärast vallasekretäriga konsulteerimist jäi see volikogu pädevuse puudumise tõttu otsuse eelnõust välja. Kolleegium märgib, et kui otsuse või toimingu rahaline väärtus on tuvastatav, pole üldjuhul vaja arutleda, kas see vastas ka turuväärtusele. Turuväärtusele vastavuse hindamine võib muutuda aktuaalseks olukorras, kus 5

§ 3001lg 1 järgi ning mõisteti N.

Neglasoni kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 35. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, peab riik § 186 lg 1 alusel hüvitama menetlusosalistele kassatsioonimenetluse kulud. Kaitsja taotlus hüvitada N. Neglasonile kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 840 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 6