Obsah (7)

§ 75§ 184§ 65§ 74§ 392§ 76§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2804 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Ve

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Veera Käis peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Keelata

§ 75

lg 2 p 21 alusel Veera Käisil käitumiskontrolli ajal arsti ettekirjutuseta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. 6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 9 alusel Veera Käisi alluma elektroonilisele valvele 3 (kolme) kuu jooksul. Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Veera Käisi keha külge. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. Veera Käis tunnnistati Tartu Maakohtu 10.10.2018. a otsusega nr 1-18-2804 süüdi ja teda karistati

§ 184lg 2 p 2 järgi 3-aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 1 alusel vähendati mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra ja V. Käisi karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Juhindudes

§ 65lg-st 2, suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2016.

a otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning V. Käisi liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti liitkaristus 3 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui V. Käis ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o hoidub käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest ning allub elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul.Tartu Maakohtu 22.02.2016. a otsusega karistati V. Käisi

§ 184lg 1 ja § 392 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

Tartu Maakohtu 10.10.

1. a otsus jõustus 26.10.
3. Tartu Maakohtu 30.01.
4. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esinduse erakorralise ettekande alusel V. Käisile mõistetud karistus 3 aastat vangistust täitmisele, sest V. Käis rikkus 02.11., 05.12., 09.12., 14.
5. ja 27.12.2018 ning 05.01., 11.01., 15.01., 22.
6. ja 30.01.2019 elektroonilise valve nõudeid. Määrus jõustus 08.04.2019, V. Käis asus karistust kandma 30.09.2019 ja karistuse tähtaeg saabub 30.09.
8. Tartu Vangla esitas 12.04.2021 Tartu Maakohtule V. Käisi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab V. Käisi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
9. V. Käisi on krminaalkorras karistatud 4 korda (kehtivaid karistusi on 2) ja ta kannab vanglas karistust
10. korda. Praegune karistus mõisteti narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (tõi üle riigipiiri fenasepaami ja tramadooli sisaldavaid ravimeid) ning ka varem on V. Käisi karistatud samalaadsete kuritegude eest (tõi üle riigipiiri ravimeid jt keelatud kaupu). V. Käis pani kuriteod toime tahtlikult ja planeeritult majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks oli ravimisõltuvus. 2 3.
11. Vanglas pole V. Käisil käitumisega probleeme olnud, ta on koostööaldis ning teda pole distsiplinaarkorras karistatud. V. Käis läbis 01.06.-06.07.2020 korduvkuritegvust maandava sotsiaalprogrammi Võida ja 04.02.-31.03.2020 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti on V. Käis töötanud majandusabitöödel koristajana ja pesumajas triikijana. 05.08.2020 paigutati V. Käis avavanglasse, kus ta on liikunud aktiivselt iseseisvalt väljaspool vanglat (), töötanud ning käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Alates 09.03.2021 töötab V. Käis väljaspool vanglat OÜ REA pesumajas. V. Käisil pole iseseisvalt liikumisel üldiselt probleeme esinenud, v.a 18.09.2020, mil ta külastas lisaks pangakontorlile loata lähedalasuvat kaubanduskeskust, ja 15.03.2021, mil tal lubati külastada hambaarsti, kuid ta ei võtnud väljasõidutunnistuse lisalehele märget asutusse saabumise ja sealt lahkumise kohta. 3.
12. V. Käis on kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb psühhotroopsete ainete (ravimite) ebaseaduslikus riiki toomises, millega võib ohustada rahvatervist. Oht on tõenäoline juhul, kui V. Käis ei leia legaalseid vahendeid oma majandusliku olukorra stabiliseerimiseks, ei tunneta kuritegude raskusastet, ei loobu riskivast elustiilist ja jätkab ravimite kuritarvitamist. 3.
13. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Käis koondati enne pensionile jäämist ning pärast sissetuleku kadumist asus ta tolliseadust rikkuma ja tegelema salakaubaveoga. Enne vangistust oli V. Käisi sissetulekuks vanaduspension, tema majanduslik olukord oli keeruline ja suur osa pensionist kulus ravimitele. V. Käisil oli enne vangistust ravimisõltuvus ja ta tõi ravimeid Venemaalt, et raha kokku hoida. Praegu V. Käis oma sõnul enam ravimeid ei tarvita, sest tarvis on parem. Täitemenetluse registri kohaselt võlgnevusi pole. 3.
14. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest ohtlike kuritegude ja samalaadsete arvukate väärtegude toimepanemine viitab riskivale elustiilile. V. Käis pani kuriteod toime üksinda ilma mõjutusteta. 3.
15. Narkootikumidest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Käis mõisteti kahel korral süüdi psühhotroopse aine Venemaalt Eestisse toomises. Põhilisteks aineteks olid olid tramadool, fenasepaam ja bromasepaam, mida V. Käis tarvitas igapäevaselt üle 5 aasta. Osa ravimeid kirjutas arst, kuid V. Käisi hinnangul oli arsti lubatud kogus oli liiga väike ja ravimid olid Eestis väga kallid. V. Käis tunnistab ravimisõltuvust ja viibis
16. a kevadel 1 kuu statsionaarsel ravil Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriaosakonnas, kus ravi käigus asendati osad sõltuvust tekitavad ravimid teiste ravimitega. Vangistuses on V. Käis püüdnud psühhotroopsete ravimite tarvitamisest täielikult loobuda, praegu ta ravimeid ei tarvita ja vangla meditsiiniosakonna hinnangul pole tal sõltuvust. V. Käis avaldas
17. a augustis, et seoses olulise kaalulangetusega vangistuse ajal on tervis paranenud, ta on ravimite võtmisest loobunud ja usub, et vabaduses sarnast elustiili jätkates pole ravimeid vaja. 3.
18. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Käis on käitunud isiklike vajaduste ajel tagajärgedele mõtlemata, ei saa suuresti aru oma kuritegude keelatusest ega pea neid rasketeks rikkumisteks. Vangistuse alguses leidis V. Käis, et on vanglas ülekohtuselt, ja praegu tunnistab, et kuriteod tingis olustik (vähene sissetulek, ravimite vajadus jne). Selline mõtteviis näitab probleemide kesist lahendusoskust. V. Käis loodab ravimisõltuvusest lõplikult vabaneda, saada tervise korda ja vabanemisel rahulikult edasi elada. 3.
19. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest kuigi V. Käis ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid, on teda lühikese aja jooksul neli korda kriminaalkorras karistatud ja korduvalt 3 väärteokorras karistatud. V. Käis ei mõista, et tema teguviis on kriminaalne, ja ta õigustab oma kuritegusid, mis viitab ükskõiksele suhtumisele õiguskorda. V. Käisile mõistetud vangistus pöörati täitmisele, sest ta rikkus järjepidevalt elektroonilise valve nõudeid. Kuigi V. Käis väljendab sõnaliselt soovi elada seaduskuulekalt, näitab korduv karistatus, et see pole varem õnnestunud, mistõttu on kuritegudest loobumine kaheldav. 3.
20. V. Käisi eluasemest, haridusest, tervisest ja emotsionaalsest seisundist riske ja ohtlikkust ei tulene. V. Käis saab vabanemisel naasta oma endisesse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub V. Käisi endisele abikaasale, kes on eleketroonilise valve kohaldamisega nõus. Suhted endise abikaasaga on rahuldavad. V. Käisi ema, vend ja õde elavad Venemaal Leningradi oblastis, kus V. Käis on neid tihti külastanud. Kaks täisealist tütart elavad Saksamaal, käivad aeg-ajalt Eestis ja peatuvad ka vanemate juures. Endine abikaasa ja üks tütadrest on käinud ka vanglas V. Käisiga kokkusaamistel. V. Käis tarvitab alkoholi harva. 3.
21. Juhul, kui kohus otsustab V. Käisi vangistusest ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V. Käisile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni s.o kuni 30.09.
22. Samuti panna käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused hoiduda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest ning alluda elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul. V. Käis on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja tema vabanemisjärgne elukoht on elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobiv.
23. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Jõgisoo teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi V. Käisi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas kirjaliku seisukoha, milles toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. V. Käis kannab esimest vanglakaristust ning ennetähtaegsel vabanemisel on tal võimalik näidata end seaduskuulekast küljest, alludes kriminaalhooldusele ja täites käitumiskontrolli nõudeid. V. Käisil on kindel elukoht, toetavad lähedased ja stabiilne sissetulek. Ta on vanglas käitunud nõuetekohaselt ja kuigi varasem käitumiskontroll polnud tulemuslik, väljendab V. Käis nüüd sõnaliselt soovi seaduskuulekalt elada. Ennetähtaegne vabastamine ja ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla V. Käisi puhul tulemuslikum kui mõistetud vangistuse lõpuni kandmine.
24. Kohtuistungil ütles V. Käis, et soovib vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Juhul kui kohus ta vabastab, soovib V. Käis organisatsioonis Step inimesi aidata. V. Käis on usklik inimene, käib kirikus ja on kogu elu inimesi aidanud. V. Käis pani talle süüks arvatud kuriteod toime, sest oli haige. Praeguseks on ta kaalust alla võtnud ja valu enam pole. Mõnikord jalad valutavad, aga V. Käis võtab rohtu ja määrib jalgu. V. Käis teeb treeninguid, liigub rohkem ja loodab, et tervis paraneb veelgi. Vanglas polnud ka suurt koormust. V. Käis teab, millised reeglid on vabaduses, ning juhul kui kohus ta vabastab, läheb V. Käis õigel ajal välja ja tuleb õigel ajal tagasi. V. Käis rikkus varem elektroonilise valve nõudeid, sest võttis rohtu ja mõnikord pea ei töötanud hästi. V. Käisil pole vanglas tõsiseid probleeme olnud ja ta pole midagi halba teinud. Juhul kui V. Käisil on edaspidi ravimeid vaja, läheb ta perearsti juurde ja järgib nõuandeid. Ta on valmis täitma elektroonilise valve nõudeid, teab, kuhu ei tohi minna, ja on kodus. V. Käisile on sotsiaalprogrammidest kasu olnud, ta õppis, kuidas öelda: „ei, ja talle meeldis sotsiaalprogrammides osalemine. V. Käis võttis 30 kg kaalust alla. Varem oli suur koormus ning selg ja jalad valutasid, kuid nüüd on kergem olla. Ta soovib vanglast vabaneda, oma aias töötada ja liikuda. 4
25. Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa palus kohtuistungil V. Käisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kohaldada katseaega karistusaja lõpuni ja allutada ta elektroonilisele valvele. V. Käis kannab vangistust esimest korda ning on viibinud vanglas üle 1 aasta ja 7 kuu. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid annavad alust arvata, et V. Käis on teinud oma varasemast käitumisest järeldused ja saanud jagu ravimisõltuvusest, mis tingis kuritegude toimepanemise. Samuti peaks arvestama V. Käisi tervislikku seisundit ja vanust. Vangla tegi kohtule esildise, et V. Käis vabastada vangistuse kandmiselt tema tervisliku seisundi tõttu, kuid kohus jättis selle rahuldamata, sest ekspertide hinnangul on V. Käis võimeline vanglas karistust kandma. V. Käisi vanusest tulenevalt on välistatud uute süütegude toimepanemine seoses psühhotroopsete või narkootiliste ainete käitlemisega. Kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatud positiivsed asjaolud kaaluvad üles selle, et kandmata karistust on veel üle aasta. V. Käisi ennetähtaegsel vabastamisel tuleks talle panna kinnipeetava iseloomustuses loetletud kohustused, sh keeld mitte käidelda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning kohustus alluda elektroonilise valvele. V. Käis teab, mida elektooniline valve tähendab ja kui raske on nende nõuete rikkumiste tagajärg. Kaitsja palub kaaluda võmalust kohaldada elektroonilist valvet 2 kuuks, sest V. Käis on väga aktiivne inimene ja soovib vabanemisel asuda tegutsema MTÜ-s. Kohtu seisukoht
26. V. Käis kannab vangistust esimese astme kuritegude (

§ 184

lg 1 ja § 184 lg 2 p 2) ning teise astme kuriteo (

§ 392

lg 1 - § 25 lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 3 järgi ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. V. Käis on talle Tartu Maakohtu 10.10.

1. a otsusega karistuseks mõistetud ja Tartu Maakohtu 30.01.
2. a määrusega täitmisele pööratud 3-aastasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks ära kandnud veidi enam kui 1 aasta ja 7 kuud (s.o rohkem kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti on karistusaja lõpuni (s.o kuni 30.09.2022) jäänud enam kui 2 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 2 p-s 1 ja lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 5 järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab V. Käis vabanemisel asuda elama Valga linnas Kase 16 asuvas endisele abikaasale kuuluvas eramus. Seega on võimalik V. Käis allutada käitumiskontrollile. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on V. Käisi vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv ja elukoha omanik, s.o V. Käisi endine abikaasa on elektroonilise valve kohaldamisega nõus. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused V. Käisi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 9. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa 5 tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. V. Käis tunnistati kahe viimase kohtuotsusega süüdi psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite Venemaalt Eestisse vedamises. Täpsemalt tunnistati V. Käis Tartu Maakohtu 22.02.
3. a otsusega süüdi selles, et ta vedas 28.11.2014 Venemaalt Eestisse üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri suures koguses fenasepaami sisaldavat ravimit. Ning Tartu Maakohtu 10.10.
4. a otsusega tunnistati V. Käis süüdi selles, et ta vedas 16.09.2016 ja 13.07.2017 Venemaalt Eestisse suures koguses fenasepaami ja tramadooli sisaldavaid ravimeid. Tartu Maakohtu 30.01.
5. a määrusega pöörati V. Käisile karistuseks mõistetud 3aastane vangistus täitmisele, sest ta rikkus katseajal üheksal korral (s.o 02.11., 05.12., 09.12., 14.
6. ja 27.12.2018 ning 05.01., 11.01., 15.01., 22.
7. ja 30.01.2019) elektroonilise valve nõudeid.
8. Kohtuistungil selgitas V. Käis, et pani kuriteod toime, sest oli haige, ja rikkus elektroonilise valve nõudeid, sest võttis rohtu ja mõnikord pea ei töötanud hästi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt oli V. Käisil ravimisõltuvus, suur osa pensionist kulus ravimitele ja ta tõi ravimeid Venemaalt, et raha kokku hoida. Arvestades ülal toodut, leiab kohus, et V. Käisi puhul tuleb uute kuritegude toimepanemist soodustava riskitegurina kõne alla eeskätt psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite kuritarvitamine.
9. Kohtu hinnangul on see oht aga senise vangistuse tulemusel piisavalt maandatud. V. Käis on viibinud vanglas veidi enam kui 1 aasta ja 7 kuud ning kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ta käitunud selle aja jooksul positiivselt ̶ V. Käis on koostööaldis, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. V. Käis läbis 01.06.-06.07.2020 korduvkuritegvust maandava sotsiaalprogrammi Võida ja 04.02.-31.03.2020 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti ei tarvita V. Käis enam ravimeid ja vangla meditsiiniosakonna hinnangul pole tal sõltuvust. Kohtuistungil selgitas V. Käis, et ta langetas vanglas viibimise ajal oluliselt kaalu, tema tervis on paranenud ja valu enam pole. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on V. Käis karistuse kandmise ajal tegelenud muu hulgas aktiivselt oma ravimisõltuvusega, mis oli kuritegude toimepanemise peamine põhjus. Kuna V. Käisi sõnul ei tunne ta enam vajadust arsti ettekirjutuseta ravimeid tarvitada ja ka vangla 6 hinnangul pole V. Käisil ravimisõltuvust, on senine vangistus vähendanud märkimisväärselt uute kuritegude toimepanemise riski.
10. Lisaks ülal kirjeldatule on V. Käis töötanud vanglas majandusabitöödel koristajana ja pesumajas triikijana ning 05.08.2020 paigutati ta avavanglasse. Seal on V. Käis liikunud aktiivselt iseseisvalt väljaspool vanglat (Politsei- ja Piirivalveametis, pangakontoris ja Töötukassas), töötanud ning käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. V. Käis töötab alates 09.03.2021 väljaspool vanglat OÜ REA pesumajas. Tal pole iseseisvalt liikumisel üldiselt probleeme esinenud, v.a 18.09.2020, mil ta külastas lisaks pangakontorlile loata lähedalasuvat kaubanduskeskust, ja 15.03.2021, mil tal lubati külastada hambaarsti, kuid ta ei võtnud väljasõidutunnistuse lisalehele märget asutusse saabumise ja sealt lahkumise kohta. Kohus leiab, et seega on V. Käis viibinud praeguse määruse tegemise ajaks enam kui 9 kuud avavanglas ja järginud selle aja jooksul ülekaalukalt avavangla režiimi. Järelikult on vanglas viibimise ajal V. Käisi harjutatud ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrollile sarnanevate korralduste ja nõuete järgmisega. Kuna V. Käis on ülekaalukalt avavangla režiimi järginud, on alust arvata, et ta on eluks vabaduses piisavalt ette valmistatud, jätkab tõenäoliselt vabaduses elektroonilise valve nõuete täitmist ning allub kriminaalhooldaja korraldustele. Pidades silmas, et V. Käis soovib vanglast vabaneda, mittetulundusühingus tegutseda ja aias töötada, on ta motiveeritud elektroonilise valve nõudeid täitma.
11. Kohus märgib ka, et V. Käisil on vabaduses toetavad lähedased ̶ täisealised tütred, endine abikaasa, ema, vend ja õde, kellega V. Käisil on head suhted. Seega on olemas toetav lähivõrgustik, kelle poole abi vajadusel saamiseks pöörduda. Lisaks allutatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrollile ja kriminaalhooldaja järelevalve toetab täiendavalt V. Käisi toimetulekut vabaduses. V. Käis saab stabiilse sissetulekuna vanaduspensioni ja kui ta enam ravimeid ei kuritarvita, on ka tema majanduslik olukord parem.
12. Kuigi kaitsja leidis, et V. Käisi ennetähtaegsel vabastamisel peaks arvestama lisaks V. Käisi tervislikku seisundit, siis kohus sellega ei nõustu. Nagu kaitsja isegi möönis, jäeti Tartu Maakohtu 29.04.
13. a ja 14.12.
14. a määrustega rahuldamata vastavalt V. Käisi taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks ning V. Käisi kaitsja taotlus haigestumise tõttu V. Käisi karistuse kandmiselt vabastamiseks. Kohtuistungil avaldas V. Käis, et vanglas viibimise ajal on tema tervis tänu kaalulangetusele paranenud ning kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on V. Käis vanglas viibimise ajal mitmes kohas töötanud ja töötab väljaspool vanglat praegugi. Samuti on V. Käis käinud avavanglas viibides korduvalt lühiajalistel väljasõitudel ning külastanud iseseisvalt erinevaid asutusi, sh Politsei- ja Piirivalveametit, pangakontorit ja Töötukassat. Arvestades eelnevat, ei takista V. Käisi tervislik seisund kuidagi vangistuse kandmist ega anna alust teda ennetähtaegselt vabastada.
15. Kohtu hinnangul tingivad V. Käisi vabastamise ülal analüüsitud arvukad positiivsed asjaolud. Samuti selgitas V. Käis kohtuistungil, et juhul, kui tal on edaspidi ravimeid vaja, läheb ta perearsti juurde ja järgib arsti nõuandeid. Eelnevast nähtuvalt teadvustab V. Käis õiguspärast käitumist ja talle tuleb anda võimalus näidata, et ta suudab vabaduses vastavalt käituda. Vangistuses pakutavad taasühiskonnastavad tegevused on V. Käisi selleks piisavalt ette valmistanud.
16. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus V. Käisi talle Tartu Maakohtu 10.10.
17. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.09.2022, s.o karistusaja lõpuni.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb V.

Käis katseajaks allutada 7 käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes

§ 75lg 2 p-le 21, keelab kohus täiendavalt V.

Käisil käitumiskontrolli ajal mitte omada ja tarvitada arsti ettekirjutuseta narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 9 alusel V.

Käisile kohustuse alluda elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul. Arvestades V. Käisile karistuseks mõistetud vangistuse pikkust ja asjaolu, et V. Käis eiras eelmise kriminaalhoolduse ajal järjepidevalt elektroonilise valve nõudeid, on kohtu hinnangul edasise õiguskuulekuse kindlustamiseks põhjendatud elektroonilise valve 3-kuuline tähtaeg.

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. (allkirjastatud digitaalselt) 8