) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast ja tagastas hagiavalduse koos lisade ning taotlustega hagejale. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 2.1.
lg 1 järgi kontrollis maakohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Kostja on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle kohta rahvastikuregistris andmed puuduvad. Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-19-2241 on YY kohtule teatanud, et tema elukohaks on XXX, Venemaa. 2.2. Täidetud on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingu „Õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ (edaspidi: õigusabileping) kohaldamise tingimused, mistõttu tuleb asja rahvusvaheline kohtualluvus teha kindlaks õigusabilepingu sätete põhjal. Õigusabilepingu art 21 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui sama leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna kostja elukoht on Vene Föderatsiooni territooriumil ja maakohus ei tuvastanud, et esineks mõni muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus, ei allu asi
Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub, et asi vaadataks läbi uues koosseisus, võetaks menetlusse ning liidetaks tsiviilasjaga nr 2-19-2241. Maakohtu määrus rikub hageja õiguseid, jättes ta kaitseta. Kostja tahab hageja arvelt alusetult rikastuda. Asja lahendanud kohtunik ei ole olnud erapooletu. Maakohtu esimees rahuldas 02.09.2020 määrusega hageja taandamisavalduse ja taandas kohtunik Lea Pavelsoni ettepanekul kohtuniku tsiviilasja nr 2-20-11531 menetlemisest. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 03.12.2020 kirjaga toimiku maakohtule seaduses sätestatud kohustuslike toimingute teostamiseks. Pärast kaebuse puuduste kõrvaldamist andis maakohus kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja ei soovi asja menetlemist Eesti kohtus, kuna tema elukoht ei ole Eestis. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle uuesti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu 2 2-20-11531 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid
lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Kaebuse saab lahendada toimiku materjalide põhjal kirjalikus menetluses. Maakohtul tuli hagi menetlusse võtmisel
Kostja on Vene Föderatsiooni kodanik ega ela Eesti territooriumil. Maakohus viitas õigesti õigusabilepingule, mille art 21 lg-te 1 ja 2 järgi saab Eesti Vabariigi kohus arutada tsiviilasju, kui kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Vastavat nõusolekut kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kohtualluvuse puudumise kohta, kuid leiab, et maakohus on tuginenud ebatäpsele keeldumise alusele. Maakohus viitas
lg 1 p-le 1, mis käsitleb õigussuhte iseloomust tulenevat kohtu pädevust asja lahendada (vt ka
Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi territoriaalselt ebapädeva kohtu poole pöördumisel tuleneb keeldumise alus
lg 1 p-st 2, mille kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohtualluvus on
lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda
Kohtualluvuse määramisel ei oma õiguslikku tähendust määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kostja tahab hageja arvelt alusetult rikastuda ning viited kostja kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust ka määruskaebuse väide kohtuniku taandumiskohustuse rikkumise kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas 26.08.2020 määruskaebuses kohtuniku vastu taandamisavalduse, sest kohtunik L. Pavelson ei ole erapooletu ning on end tsiviilasjas nr 2-19-2241 taandanud. Pärnu Maakohtu esimees otsustas 02.09.2020 määrusega kohtuniku taandada.
lg 1 p 3 kohaselt on kohtuotsuse tühistamise aluseks see, kui asja lahendas kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama. Kuna selliseid asjaolusid vaidlustatud määruse tegemise ajal ei esinenud ja hageja poolt esile toodud asjaolud ei andnud alust kahelda kohtuniku erapooletuses, siis ei anna kohtuniku hilisem taandamine alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Teises asjas otsustas kohtunik taandamistaotluse esitamise tõttu kohtuistungit mitte pidada ja taandas ennast 17.08.2020, seega pärast käesolevas asjas vaidlustatud määruse tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kohtunik otsustas teises asjas istungit taandamistaotluse esitamise tõttu mitte pidada, alust järelduseks, et käesolevas asjas oleks kohtunik pidanud omal algatusel koheselt taanduma. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
3 2-20-11531 (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.