lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded summas 25 738.13 eurot, sh: 1) B AS 14 750.60 eurot; 2) B AS 10 987.53 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajad üldse raha saanud.
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
lg 1 p 2 alusel tunnustatud II rahuldamisjärgu nõuded kogusummas summas 25 738.13 eurot, sh: 1) B AS 14 750.60 eurot; 2) B AS 10 987.53 eurot. Võlgnik ei ole nõuetele vastuväiteid esitanud. Pankrotimenetluses pandiese puudus. Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad.
p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 9.
lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 26.01.2021 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 10.02.2021 800 eurot 3
lg 1 kohaselt tuleb pankrotivarast kanda enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, sh pankrotimenetluse kulud nagu pankrotihalduri tasu ja tegevuskulud, ei jätku raha jaotise alusel väljamaksete teostamiseks. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati
lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuetena kokku 25 738.13 eurot, sh: 1) B AS 14 750.60 eurot, jaotus 57.31%; 2) B AS 10 987.53 eurot, jaotus 42.69%. 11. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 12.
aasta
lg 1 esimese ja kolmanda lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 14. Haldur taotleb tasu määramist summas 405 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 81 eurot, kokku 486 eurot Business Law Firm OÜ-le. Samuti palub haldur kinnitada pankrotihalduri kantud vajalikud kulutused summas 128 eurot, millele lisandub käibemaks 25.60 eurot, kokku 153.60 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse võlgnikule menetlusabi andmiseks, so riigieelarvest 4
MS § 183 lg 2 ning
lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest Business Law Firm OÜ-le pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 79.40 eurot, kokku summas 476.40 eurot. Kuna 397 eurot ulatuses halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, siis peab kohus põhjendatuks määrata haldurile võimaliku pankrotivara arvelt halduri tasu katteks 136 eurot (405 +128 - 397) eurot, millele lisandub käibemaks 27.20 eurot, kokku 163.20 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 17. Võlgnik on 21.05.2020 koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad
lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esinemisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Halduri aruande kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine, Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu
Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 18. Vastavalt
lg 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. M. H. on esitanud pankrotihaldurile 23.01.2021 nõusoleku tema nimetamiseks H. L.’i usaldusisikuks. Kohus kohustab M. H.’d täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab, et
lg 1 tulenevalt on ta kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (
Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (
20. Kohus kohustab võlgnikku ja usaldusisikut esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et
lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 21. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
MS § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.