1-19-2118/190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-2118 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Orvi Koik, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus, millega keelduti Aleksandr Ušakovile riigi õigusabi andmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Ušakov (ik 38303260282; viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Ušakovi määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Süüdimõistetu Aleksandr Ušakov esitas
7. veebruaril
8. a Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovis kaitsja määramist, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) seoses kriminaalasjaga nr 1-19-
9. A. Ušakov leiab, et viidatud kriminaalasjas, milles ta mõisteti süüdi ja konfiskeeriti tema vara, rikuti erinevaid menetlusnorme: suhtuti tema ütlustesse eelarvamusega, hinnati vääralt tõendeid, rikuti süütuse presumptsiooni, kaitseõigust. Advokaadi palkamiseks puudub A. Ušakovil raha. Tema eesmärgiks on kõnealuse kriminaalasja ülevaatamine EIK-s, õigeksmõistev kohtuotsus, kompensatsioon ja konfiskeeritud vara tagastamine.
10. märtsil
11. a esitas süüdimõistetu Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse täiendused, mille kohaselt rikuti kriminaalasjas 1-19-2118 õiglase ja ausa kohtumenetluse, samuti võistlevuse printsiipi, süütuse presumptsiooni, fabritseeriti ja redigeeriti helisalvestisi, samuti kohtuistungi protokolli, ignoreeriti tema alibit, süüdistaja tunnistaja andsid valeütlusi, kolmanda isiku vara konfiskeeriti ebaseaduslikult. 1
12. Harju Maakohus jättis
13. märtsi 2021 määrusega A. Ušakovi taotluse rahuldamata ja keeldus riigi õigusabi andmisest riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 3 alusel. Oma otsustust põhistas kohus kokkuvõtlikult järgmiselt. Kohtu hinnangul ei oleks A. Ušakovi kaebus EIK-sse pöördumiseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et A. Ušakov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
14. jaanuari 2020.a otsusega. Ringkonnakohus jättis
15. augusti 2020.a otsusega maakohtu otsuse A. Ušakovi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Otsus jõustus
16. jaanuaril 2021.a, kui Riigikohus keeldus kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Arvestades A. Ušakovi taotluses ja selle täienduses märgitud asjaolusid, on tema poolt EIK-sse kaebuse esitamine perspektiivitu. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 lg 3 kohaselt tunnistab EIK vastuvõetamatuks kaebuse, kui see ei ole kooskõlas konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kriminaalasja arutamisel tuginesid taotleja ja tema kaitsja samadele argumentidele, mida A. Ušakov on välja toonud riigi õigusabi taotluses. Nii maa- kui ka ringkonnakohus andsid hinnangud A. Ušakovi süüküsimusele, tõenditele, konfiskeerimisega seotud asjaoludele. Kohtulahendites on põhjalikult käsitletud taotluses väljatoodud asjaolusid. Kuna kassatsioonikaebust menetlusse ei võetud, nõustus Riigikohus järelikult maa-ja ringkonnakohtu seisukohtadega A. Ušakovi süüdiolekus. EIK näol ei ole tegemist kohtumõistmise neljanda astmega, kus analüüsitakse ja hinnatakse kriminaalasjas kogutud tõendeid ja antakse hinnanguid riigisiseses õiguses reguleeritud õiguslikele küsimustele. EIK ei mõista kedagi süüdi ega õigeks. Seega, kaebus, mida A. Ušakov soovib esitada EIK-sse, on selgelt põhjendamatu, perspektiivitu, sest sisuliselt soovib A. Ušakov vaidlustada enda süüdimõistmist, saavutada õigeksmõistvat kohtuotsust. MÄÄRUSKAEBUS
17. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Ušakov, kes taotleb määruse tühistamist ja jätkuvalt talle riigi õigusabi korras kaitsja määramist EIK-sse pöördumiseks. Kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Kriminaalasjas nr 1-19-2118 rikuti mitmeid põhimõtteid, sh ausa ja õiglase kohupidamise, süütuse presmuptsioooni põhimõtet, asja ei lahendatud erapooletult. Rikkumised tulenesid tõenditele antud ebaõigetest hinnangutest. Täpsemalt võib rikkumiste asjaolusid selgitada teda kaitsnud advokaat V. Sadekov. A. Ušakovil puuduvad juriidilised teadmised. Kohus ei saa anda ette hinnanguid kaebuse perspektiivikusele, kuna kaebus alles esitatakse. Ühtlasi määrati teisele samas kriminaalasjas süüdimõistetule EIK-sse pöördumiseks riigi õigusabi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Ušakovi määruskaebuse argumendid ebapiisavad maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus muutmata.
19. Määruskaebuses heidab A. Ušakov maakohtule ette, et kohus hindas lubamatult seda, kas tema kaebus EIK-sse on perspektiivikas või mitte. Kaebaja selgitab, et niisugust hinnangut ei olnud kohtul võimalik anda, kuna kaebus alles esitatakse. Ringkonnakohus märgib, et see etteheide on ainetu, kuna riigi õigusabi taotlust lahendaval kohtul tuleb RÕS § 37 lg 3 kohaselt hinnata, kas EIK-le esitatav kaebus on konventsiooni artikkel 35 kohaselt vastuvõetav. Viidatud 2 artikkel sätestab kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. Maakohus tugines asjakohaselt sellele, et konventsiooni artikkel 35 lg 3 kohaselt ei ole vastuvõetav kaebus, mis on selgelt põhjendamatu. Eelnev tähendab, et maakohtul tuli süübida A. Ušakovi taotluse lahendamisel ka sellesse, kas A. Ušakovi esitatav kaebus EIK-sse on seal vastuvõetav, sh ega see ei ole selgelt põhjendamatu.
20. Maakohus tugines sellele, et A. Ušakovi kaebus EIK-sse, mis tugines samadele argumentidele, millele ta tugines riigisiseselt kõigis kohtuastmetes kaebeõiguse realiseerimisel, eesmärgiga saavutada EIK-s õigeksmõistev otsus, kahjuhüvitis väljamõistmine tema kasuks, konfiskeerimisotsuse tühistamine, on selgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, kuna arvestades A. Ušakovi kaebuse sisu, puudub EIK-l pädevus niisugust kaebust lahendada. A. Ušakovi kaebuse keskne väide on, et tõendeid hinnati vääralt, mistõttu tuleb EIK-s teha õigeksmõistev otsus. Ringkonnakohus märgib, et EIK-l puudub pädevus tõendite ümberhindamiseks, süüdimõistva otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Süüdimõistetu on konstanteerinud rida erinevaid rikkumisi, mis kriminaalasja nr 1-19-2118 menetlemisel tema suhtes toime pandi. Samas ei ole A. Ušakov toonud välja faktilisi asjaolusid, millest võiks nähtuda õigustamatu sekkumine kriminaalasja nr 1-19-2118 menetlemisel tema põhiõigustesse. Nende asjaolude väljatoomine ei eelda A. Ušakovilt juriidilisi eriteadmisi. Maakohus on asjakohaselt osutanud sellelegi, et süüdimõistetu ja tema kaitsja läbisid riigisisesed kaebeinstantsid, erinevad kohtuastmed hindasid A. Ušakovi kaitseversiooni väiteid, ent need jäid kokkuvõttes tagajärjetuteks. Maakohus tõi asjakohaselt välja, et A. Ušakov soovib nüüd samadel argumentidel pöörduda EIK-sse. Ringkonnakohus selgitab maakohtuga nõustuvalt, et EIK ei ole riigisiseste kohtute apellatsiooniastmeks ja ei saa muuta ega tühistada nende tehtud otsuseid. Euroopa Inimõiguste Kohus tagab eelkõige ausa ja õiglase kohtumenetluse läbiviimist, mis ei rikuks menetlusosaliste inimõigusi ja põhivabadusi. Asjaolu, et A. Ušakov ei nõustu tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsusega, ei anna talle kaebeõigust pöördumiseks EIK-sse tõendite ümberhindamiseks ja riigisisese materiaalõiguse järgimise tuvastamiseks. Nimetatud küsimused ei ole EIK pädevuses. Ühtlasi ei viita mittenõustumine tõenditele antud hinnangutega ausa ja õiglase kohtupidamise, süütuse presumptsiooni, võistlevuse põhimõtete, kaitseõiguse rikkumisele. Kaebuses väidetud asjaolu, et samas kriminaalasjas määrati kaassüüdimõistetule EIK-sse pöördumiseks riigi õigusabi, ei ole asjakohane. RÕS § 37 lg 3 kohaselt tuleb hinnata konkreetse süüdimõistetu kaebuse perspektiivikust. A. Ušakovi taotluses ja täiendustes ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mis annaks aluse uskuda, et tema kriminaalasja menetlemisel rikuti tema põhiõigusi ja –vabadusi vastavalt konventsioonis või selle juurde kuuluvates lisaprotokollides sätestatule. Süüdimõistetu on küll deklareerinud üldsõnaliselt rea erinevate õiguste rikkumisi, ent taotluse sisust tulenevalt soovib ta vaidlustada EIK-s enda süüdmõistmist ja hinnata tõendeid ümber. Sellise sisuga kaebus on selgelt põhjendamatu, kuna EIK-l puudub selleks pädevus. Seega jättis maakohus seaduslikult ja põhjendatult A. Ušakovi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.
21. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus A. Ušakovi määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu
22. märtsi
23. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3