← Eesti

2-21-3260/8

Obsah (4)§ 13§ 29§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2021.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3260 Tsiviilasi L. L. avaldus M

) § 9 lg 2 alusel võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. 6.

§ 13lõike 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

Sama sätte lõike 2 kohaselt peab võlgnik pankrotiavaldusele lisama seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Samuti märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.

  1. Pärija L. L. esitas 02.03.2021 Harju Maakohtule avalduse M. J. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kuna pärandvara väärtus ei katnud kohustusi.
  2. Kohtule esitatud aruande kohaselt ja tuginedes senise pankrotimenetluse käigus saadud infole ning M. J. pärandvara inventuuri tulemustele on selgunud, et M. J. kohustused ületavad tema pärandvara väärtuse. Vastavalt L. L. e-kirjadele (Lisa 9) võlgnik ei omanud pidevat stabiilset sissetulekut. Ta pidas enne surma üleval perekonda (mittetöötav abikaasa ja kaks alaealist last) ning pidi maksma alimente 2

(4)lapsele eelmisest abielust M. J.’ga. Arvestades, et enamus võlgadest on tasumata ning lähtudes kogutud andmetest M. J. pärandvara kohta, on ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjustanud ebastabiilne sissetulek. Võlgnik on olnud püsivalt maksejõuetu juba enne surma. Ajutise halduri hinnangul, arvestades senise menetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. 9.

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

  1. Kohus määras 19.04.2021 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikud Teadaanded. Määratud tähtaja jooksul kohtu deposiiti tasutud ei ole.
  2. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pärandvara pankrotimenetluse raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks ja kohtu deposiiti tasutud ei ole. 12.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

  1. Ajutine pankrotihaldur palub määrata töötasuks 1 255,6 eurot (10,75 tundi x 116,8 eurot ehk 1 255,6 eurot), tasule lisandub käibemaks 20% ehk 251,12 eurot. Palgafond on kokku 1 506,7 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, on halduritasu 1 506,7 eurot (sisaldab käibemaksu) põhjendatud ja kuulub välja maksmisele.
  2. M. J. (xxx) nimel on avatud pensionikonto nr 99802171656, konto saldo 06.04.
  3. a. seisuga on 1665.969 (üks tuhat kuussada kuuskümmend viis koma 969) SEB Progressiivne Pensionifond osakut. 3

(4)15. Kohus mõistab ajutise halduri tasu 1 506,7 eurot (sisaldab käibemaksu) välja M. J. pensionifodi osakute müügist saadava tulu arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.