Obsah (10)

§ 660§ 423§ 428§ 654§ 659§ 631§ 356§ 696§ 360§ 663

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-15949 Tsiviilasi Tartu lin

§ 660

lg-st 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tartu Maakohus jättis 31. märtsi 2021 määrusega rahuldamata kostjate: taotluse hagi menetlusse mittevõtmiseks (taotlus 1); taotluse jätta hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 1 ja p 9 alusel või asjas menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 1 alusel (taotlus 2);  taotluse linnasekretär J.

Mölderi esindusõiguse kontrolliks (taotlus 3);  kostjate taotluse tõendite kogumiseks (taotlused 4, 5, 6, 10, 11);  taotluse hageja esitatud tõendite osaliselt tõendite hulgast väljaarvamiseks (taotlused 7,8,12);  taotluse kohtu poolt hagihinna ja riigilõivu kindlaksmääramiseks (taotlus 12);  taotluse erinevate asjaolude tuvastamiseks (taotlused 7, 9, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 22, 23, 24, 25);  taotluse keelata Tartu Linnavalitsuse ametnikel ja haldusorganitel ilma Tartu Linnavolikogu või Tartu Linnavalitsuse vastava otsuseta üürilepingute lõpetamine munitsipaalüürnikega, kelle üürilepingud on muutnud tähtajatuks (taotlus 19);  taotluse Tartu linnale ettekirjutuse tegemiseks (taotlus 20);  taotluse tsiviilasjas nr 2-18-582 toimunud menetluse tühisuse ja kehtetuse tuvastamiseks (taotlus 21). Maakohus andis kostjatele tähtaja riigi õigusabi taotluses puuduste kõrvaldamiseks; keeldus vastu võtmast kostjate esitatud tõendid ja määras nende kõrvaldamise tsiviilasja toimikust; määras asjas kohtuistungi.   2 Maakohus selgitas, et kohus on teinud määruses rea menetluslikke otsustusi, mille osas ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse esitamise õigust. Kostjatel puudub

§ 660lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitamise õigus.

Hageja taotleb eluruumi tagastamist olukorras, kus kostjate üürileping nimetatud eluruumi kasutamiseks on lõppenud. Vastava üürilepingu ülesütlemise kehtivus on tuvastatud Tartu Maakohtu

1. septembri 2018 ning Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari 2019 kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-18-
3. Tartu Maakohtu
4. septembri 2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustus
5. juunil
6. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja I ja Tartu linna vahel
7. detsembril 1998 sõlmitud üürileping eluruumi X kasutamiseks on lõppenud korralise ülesütlemisega. Ülesütlemine on kehtiv. Üürileping lõppes
8. märtsil
9. Tsiviilasjas nr 2-18-582 on kohus lahendanud kostja I hagi ning muuhulgas jätnud hagi rahuldamata Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kuivõrd kohtuotsus on jõustunud, on kohtuotsus menetlusosalistele haginõude lahendamise osas kohustuslik. Arvestades asjaoluga, et jõustunud kohtuotsusega on juba tuvastatud üürilepingu ülesütlemise kehtivus, puudub käesolevas tsiviilasjas vajadus asuda esitama uuesti tõendeid, vastuväiteid ja taotlusi, mis otseselt käsitlevad tsiviilasjas nr 2-18-582 juba lahendatud hagi ning tuvastatud asjaolusid. Maakohtu hinnangul puudub kostjate
10. veebruaril 2020 esitatud tõenditel käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohalt tähtsus. Kostjate tõstatatud küsimuste osas puudub vajadus esitada tõendeid, kuivõrd need asjaolud ei ole käesolevas asjas vaidlusalused. Sama kehtib taotluste osas tõendite kogumiseks. Maakohus ei kogu taotletud tõendeid olukorras, kus nendega soovitakse taas alustada vaidlust
11. detsembril 1998 sõlmitud üürilepingu ülesütlemise ning selle asjaolude osas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
12. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu
13. märtsi 2021 ja
14. aprilli 2021 määruste tühistamist. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub hageja nimel avalduse esitanud Jüri Mölderil volitus Tartu linna käesolevas asjas esindada, mistõttu maakohus on õigusvastaselt hagiavalduse menetlusse võtnud. Linnasekretär Jüri Mölderil puudus eluasemekomisjoni ettepanek ja volitus Tartu linna nimel hagiavalduse esitamiseks. Tartu Maakohus edastas
15. veebruaril 2020 kostjate vastuse hagejale. Hageja ei vastanud kohtule rohkem kui ühe aasta jooksul. Kostjad leiavad, et Tartu linnal puudus kostjaga I üürilepingu lõpetamiseks õiguslik alus. Määruskaebuse esitajad paluvad rahuldada kostjate taotlused nende esitatud dokumentide lisamiseks käesoleva tsiviilasja toimikusse, samuti paluvad kostjad rahuldada nende taotlused täiendavate tõendite väljanõudmiseks hagejalt. Ilma tõenditeta ei ole võimalik tsiviilasjas teha õiglast otsust. Kostjad leiavad, et neil on määruskaebuse esitamise õigus. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi peaks saama esitada määruskaebust ka selle peale, kui hagi on õigusvastaselt menetlusse võetud ning kostja nõuab hagi läbi vaatamata jätmist. Kuna sellist olukorda ei ole

-s üldse käsitletud, siis paluvad kostjad tunnistada

-i selles osas põhiseaduse §-ga 12 ja §-ga 13 vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. 3

1. Kostjad esitasid
2. mail 2021 Tartu Ringkonnakohtule taotluse peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-15949 kuni haldusasjas nr 3-21-772 menetluse lõppemiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. aprilli 2021 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (

§ 654

lg 6 ja

§ 659). 6.

Seoses kostjate määruskaebuses esitatud taotlusega tühistada lisaks

1. aprilli 2021 määrusele ka
2. märtsi 2021 määrus, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes
3. aprilli 2021 määruse osas, millega keelduti menetlusse võtmast kostjate määruskaebust
4. märtsi 2021 määruse peale.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus põhjendatult kostjate määruskaebuse
6. märtsi 2021 määruse peale menetlusse võtmisest, kuna kostjatel puudub määruskaebuse esitamise õigus. Maakohus lahendas
7. märtsi 2021 määrusega kostjate menetluslikud taotlused.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Maakohus on õigesti leidnud, et seadusest ei tulene kaebeõigust maakohtu

1. märtsi 2021 määruse peale, millega maakohus jättis rahuldamata kostja menetluslikud taotlused. Seega on maakohus õigesti keeldunud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Kostjad esitasid määruskaebuses taotluse tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustik osas, mis ei anna võimalust vaidlustada hagi menetlusse võtmist, põhiseadusega vastuolus olevaks. PS § 15 lg 1 ja § 152 lg 2 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause järgi on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eelduseks kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (alates Riigikohtu üldkogu
3. detsembri
4. a otsusest asjas nr 3-4-1-10-00, p 10). Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (esimest korda Riigikohtu üldkogu
5. oktoobri
6. a otsuses asjas nr 3-4-1-5-02, p 15). Ringkonnakohus leiab, et

§ 660lg 1 koosmõjus §-ga 372 on praegusel juhul asjassepuutuvad sätted.

Nende sätete põhiseaduspärasuse korral on maakohus põhjendatult keeldunud määruskaebust menetlusse võtmast, sätete vastuolu korral põhiseadusega tuleks maakohtu vaidlustatud määrus tühistada osas, millega kohus keeldus menetlusse võtmast määruskaebust 31. märtsi 2021 määruse peale osas, millega kohus jättis kostjate taotluse hagi menetlusse mittevõtmiseks rahuldamata (taotlus 1) . Ringkonnakohus leiab, et viidatud sätted ei ole põhiseadusega vastuolus.

§ 660

lg-st 1 ja §-st 372 tulenev piirang ei riiva ebaproportsionaalselt PS §-des 12 ja 13 toodud põhimõtteid. Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlustes korduvalt leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt nt Riigikohtu üldkogu 21. aprilli 2015 määrus asjas 4 nr 3-2-1- 75-14, p 63; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. juuli 2008 määrus asjas nr 3-4-1-10-08, p 10).

§ 660

lg-st 1 ja §-st 327 tuleneva edasikaebeõiguse piirangu eesmärgiks on vähendada kohtute töökoormust, tagades sel moel kohtusüsteemi efektiivsuse. Ringkonnakohus rõhutab, et määruskaebuse esitamise õiguse puudumine ei tähenda, et maakohtu määruse ebaõigsusele ei saaks menetlusosaline üldse tugineda.

§ 660

lg 2 järgi võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata määruse kohta esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 631

lg-te 1 ja 2 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda mh menetlusõiguse normi ebaõigele kohaldamisele. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostjate taotlus jätta rahuldamata. 9. Kostjate taotlus peatada käesoleva tsiviilasja menetlus haldusasja nr 3-21-772 menetluse lõppemiseni tuleb jätta rahuldamata.

§ 356

lg 1 sätestab, et kohus võib peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui asjas tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Riigikohus on leidnud, et eeltoodust tuleneb, et menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas tehtavast lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Õigussuhte olemasolu või puudumine peab selleks, et oleks alus menetlus peatada, olema teise menetluse ese, st selline küsimus, mis lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte aga küsimus, mille kohta kohus teeb järeldusi üksnes lahendi põhjendavas osas. Üksnes nõuete näiline sarnasus, mis võib mh tuleneda sellest, et menetluses osalevad samad pooled või nõuete aluseks on samad või sarnased asjaolud, ei ole menetluse peatamiseks piisav (vt nt Riigikohtu

1. mai 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-
2. Hageja on praeguses asjas esitanud nõude kohustada kostjaid vabastama eluruum ning kui kostjad keelduvad vabatahtlikult eluruumi vabastamast, siis tõsta nad eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja nõude aluseks on tsiviilasjas nr 2-19-3720 tehtud jõustunud kohtulahend, milles leiti, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud eluruumi tähtajatu üürileping on kehtivalt üles öeldud. Haldusasjas nr 3-21-772 on kostja I esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub:     tuvastada asjaolu, et Tartu linnasekretäril ja Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil puudus Tartu linna volitus esindada linna tsiviilasja nr 2-18-582 menetluses ning tunnistada nende tegevus õigusvastaseks; tuvastada asjaolu, et Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes puudub Tartu linna volitus esindada linna tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses ning tunnistada nende tegevus õigusvastaseks; keelata Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes osaleda tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses; keelata Tartu linnasekretäril, Tartu Linnavalitsuse vanemjuristil ja õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes munitsipaalüürnikust kaebaja ebavõrdne kohtlemine üürilepingu küsimustes võrreldes teiste Tartu linna munitsipaalüürnikega. Tartu Halduskohus tagastas
3. aprilli 2021 määrusega kostja I kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas
4. aprilli 2021 määrusega kostja I määruskaebuse Tartu Halduskohtu
5. aprilli 2021 määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel. Menetlus on pooleli Riigikohtus. 5 Ringkonnakohus leiab, et haldusasjas nr 3-21-772 esitatud nõuded ei oma tähendust käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Hageja nõude aluseks on tsiviilasjas nr 2-19-3720 tehtud kohtulahend, mis on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Sealhulgas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on hageja kaebuse haldusasjas tagastanud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul puudub alus menetluse peatamiseks, kuna haldusasjas tehtavast lahendist ei olene praeguse tsiviilasja tulemus. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 360

lg 2 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu menetluse peatamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus jätab taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, siis pole ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 edasikaevatav.

§ 663

lg 2 kohaselt võib määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 3 ei ole edasikaevatav. /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson