3-21-527/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-527 Määruse kuupäev

1. märts 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks RESOLUTSIOON Jätta X taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Kohtumäärus edastatakse taotlejale. eeltõendamismenetluse algatamiseks ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
3. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule taotluse eeltõendamismenetluse alustamiseks ja läbi viimiseks. X peab selle all silmas, et kohus korraldaks tema kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. Taotleja viitab, et vajab ekspertiisi (tulevikus) vangla vastu esitatava kahjunõude tarbeks, aga samuti käimasolevates menetlustes 3-19-1803, 3-20-1314 ja 3-21-
5. Viru Vangla teatas
6. märtsil 2021 vastusena kohtunõudele, et ta ei nõustu X taotlusega. Taotluses kirjeldatud tõend (taotleja seisund), isegi juhul kui see oleks olemas, „ei lähe kaduma ega selle kasutamine ei raskene“. X on viidanud kolmele käimasolevale (tegelikult kahele, sest kohtuasjas 3-21-433 on ringkonnakohus teinud lõpliku lahendi ja jätnud esialgse õiguskaitse kohaldamata) kohtuasjale. X saab, juhul kui see on vajalik ning kuulub tõendamisesemesse, vastava taotluse esitada konkreetse kohtumenetluse käigus. Puudub mõistlik põhjendus, et tõendi saamiseks käivitada iseseisev kohtumenetlus. Juhul kui X otsustab esitada vangla vastu kahjunõude, siis ka sealses menetluses saab anda hinnangu tema psüühilisele tervisele. Kuna puudub TsMS § 244 lg-s 1 sätestatud alus, siis ei saa X taotletud eeltõendamismenetlust läbi viia. Samuti ei ole tõenäoline TsMS § 244 lg-s 4 kirjeldatud õigusliku huvi olemasolu.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. X taotleb, et kohus korraldaks tema kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas, et tagada oma õiguste kaitse hilisema(te)s kohtumenetlus(t)es, mõistab kohus X pöördumist taotlusena eeltõendamismenetluse algatamiseks. 3-21-527
8. HKMS § 56 lg 3 kohaselt võib kohus halduskohtumenetluses menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. TsMS § 244 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Eeltoodust tulenevalt on eeltõendamismenetluse alustamine põhjendatud seega vastava vajaduse olemasolul.
9. Praegusel juhul on taotleja sooviks paigutada ta kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda, et tulevikus esitada vangla vastu kahjunõue. Arvestades Viru Vangla kui võimaliku tulevase kohtuasja vastustaja
10. märtsi 2021 vastust, milles vangla ei nõustunud kaebaja taotlusega põhjendusel, et tõendid taotleja seisundi kohta, isegi juhul kui need oleks olemas, „ei lähe kaduma ega selle kasutamine ei raskene“, sellise taotluse saab taotleja esitada algatatavas menetluses ning puudub mõistlik põhjendus, et tõendi saamiseks käivitada iseseisev kohtumenetlus, et anda hinnang tema psüühilisele tervisele, ei ole kohtu hinnangul eeltõendamismenetluse läbiviimise eeldused täidetud.
11. Taotleja on taotluses leidnud, et ta vajab ekspertiisi (tulevikus) vangla vastu esitatava kahjunõude tarbeks, aga samuti käimasolevates menetlustes 3-19-1803, 3-20-1314 ja 3-21-433, kuid X pole halduskohtule konkreetselt avaldanud, kuidas ja millega on Viru Vangla tema tervist kahjustanud, et nõuda kahju hüvitamist. Konkreetsed haldusasjad ei ole hüvitamiskaebused. Kohus ei pea käesoleval juhul põhjendatuks taotluse käiguta jätmist, kuna sedavõrd ulatuslike puudustega taotluse puhul tähendaks see sisuliselt uue taotluse esitamist.
12. Kohus selgitab, et uue taotluse esitamisel tuleb taotlejal selgusele jõuda, kas vaidluse lahendamine on ikka halduskohtu või on maakohtu pädevuses.
13. Riigikohtu erikogu on
14. aprilli
15. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 rõhutanud, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vangla arsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (punkt 9). Eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lõige 1 ja § 11 lõige 1). Riigikohtu halduskolleegium märkis
16. detsembri
17. a otsuses asjas nr 3-3-1-53-10, et tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on samuti maakohtu pädevuses (punkt 9).
18. Näiteks Viru Vangla meditsiiniosakonna otsus(ed), ravimid jj on käsitatav otsusena kaebajale võimaliku ravi määramise osas. Selline tegevus liigitub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõikest 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lõike 2 kohaselt vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Taotlejal on oma õiguste kaitseks ja väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse. Kirjeldatu alusel on taotlejal võimalik maakohtus eeltõendamismenetluses taotleda ekspertiisi määramist, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks tema seisund (vt Riigikohtu lahendit 2-19-16619). 2 3-21-527
19. HKMS § 56 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus rõhutab, et eeltõendamismenetlus ei tohi kujuneda ei kohtu ega vastustaja jaoks põhjendamatult koormavaks ning on põhjendatud vaid juhul, kui selleks on eelpool kirjeldatud moel vajadus ja täidetud viidatud normides sätestatud eeldused. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus X taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja läbi viimiseks rahuldamata.
20. Vastavalt TsMS § 247 lg-le 4 võib eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri sellise määruse edasikaebevõimalust. Kuna HKMS § 56 lg-st 3 tulenevalt kohaldub TsMS § 247 ka halduskohtumenetluses, tuleb eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määrust pidada ka halduskohtumenetluses määruskaebusega vaidlustatavaks. (allkirjastatud digitaalselt) 3