KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5520 Tsiviilasi M. L. (L.) hagi KELDRIMÄE 3 HOIU
) § 7, põhiseaduse § 32 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 52
(1)lg 1 p 3 alusel tühine.
- Kohus võttis hagi menetlusse 15.04.2020 määrusega.
- Kostja vaidles hagile vastu. Hageja rikkus kostja põhikirjas ettenähtud kohustusi ja seadis ohtu ühistu liikmete turvalisuse ja vara. Hageja andis tema kasutuses oleva boksi B’i töötajate kasutada, kes kasutasid seda elamiseks, suitsetasid, põletasid küünlaid ja häirisid öörahu. Radiaatorite ja puhurite kasutamise tõttu suurenesid kostja kulud. Lõhuti üks peaukse lukk, mille parandamise kulu jäi kostja kanda. 12.02.2020 koosoleku teade avaldati tavapäraselt seltsi hoiubokside peaukse juures, mis on kooskõlas mittetulundusühingute seadusega (MTÜS).
kostja suhtes ei kohaldu. Väljaarvamise arutamise kavast pidi hageja teadlik olema, kuna kostja juhatus oli probleeme hagejaga korduvalt arutanud. Üldkoosoleku korraldus ei saanud rikkuda hageja õigusi, kuna põhikirjast tulenevalt ei olnud hagejal tema liikmesuse lõpetamise otsustamisel hääleõigust.
- Kohus selgitas 20.05.2020 määrusega menetluse seisu ja kohalduvat õigust (dtl 49). Kohus määras samas edasise menetluse tähtajad. 2
- Kostja selgitas täiendavalt, et kostja juhatuse liige helistab üldkoosolekule eelneval nädalavahetusel alati eranditult kõigile seltsi liikmetele, tuletades meelde üldkoosoleku aja ja päevakorrapunktid. Otsuse põhjendused
- Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
- Kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme. Hooneühistuseaduse (
) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust.
§ 20
lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka eelviidatud tunnustele vastavate ja enne
jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes. Kostja arvestab oma tegevuse järjepidevust alates 23.06.1978 (dtl 44) ja on omandanud juriidilise isiku staatuse registreerimisega enne
jõustumist (enne 01.01.2005). Põhikirja p 2 kohaselt on kostja eesmärgiks Keldrimäe 3 Tallinn asuvate bokside majandamine oma liikmete huvides (dtl 44). Seega on kostja
§ 20
lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik.
-s reguleerimata juhtudel tuleb kohaldada tulundusühistuseaduse (TÜS) sätteid (
§ 1lg 2).
Osas, milles sellise isiku põhikiri on vastuolus
või TÜS sätetega, kohaldatakse seaduses sätestatut (
§ 20lg st 9).
Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) kostja suhtes ei kohaldu. Samad õiguslikud järeldused on tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsustega kostja vastu esitatud hagi lahendamisel tsiviilasjas 2-15-7256. Eelnimetatut ei mõjuta kostja põhjendus, et kostja on kantud mittetulundusühingute registrisse.
§ 20
lg-s 10 ja 11 on nähtud ette selle seaduse tunnustele vastavate juriisiliste isikute ülekandmine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist äriregistrisse sõltuvalt nende põhikirjade vastavusse viimisest
nõuetega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole aga
kohaldumine sõltuvuses äriregistrisse ülekandmisest. 8. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda
ei reguleeri.
§ 1
lg 2 alusel kuulub selles osa kohaldamisele TÜS § 41 lg 1, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuli saata hagejale kirjalikult. Puudub vaidlus, et seda ei tehtud. Koosoleku teate riputamine seinale (dtl 40 ja 70) eelnimetatud nõuetele ei vasta. Nõuetele ei vasta ka koosolekust teatamine telefoni teel, mistõttu kostja paljasõnaline faktiväide sellise teavituse tegemise kohta (dtl 70) ei omaks käesolevas asjas tähendust isegi siis, kui see vastaks tegelikkusele. 9.
välistab liikme väljaarvamise (§ 7). Oma kohustusi korduvalt rikkunud liikmelt võidakse nõuda liikmesuse võõrandamist (§ 12 lg 1). Üldkoosolekul puudus seega käesoleval juhul pädevus vaidlusaluse otsustuse tegemiseks. Märkimist väärib ka see, et kostja põhikirja p 11 järgi arvatakse liige välja õigusaktidega sätestatud juhtudel (dtl 44). Pole teada, millisest õigusnormist on üldkoosolek oma pädevuse käesoleval juhul tuletanud. Väljaspool organi pädevust tehtud otsus on tühine vastavalt TsÜS § 38 lg
- 3
- TÜS § 41 lg 2 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata ära koosoleku päevakord. Vaidlusalune otsus on tehtud üldkoosoleku päevakorrapunkti all, mis koosoleku kutses oli sõnastatud „
- Jooksvad küsimused. 4.1 Probleemid bokside rendile andmisega“ (dtl 16, 48). Selliselt sõnastatud teabe alusel ei saanud mõistlikule isikule olla selge, et päevakorras on liikme väljaarvamise lahendamine. Tähendust ei oma kostja väide, et hagejal puudus tema väljaarvamise otsustamisel hääleõigus. Liikmesuse lõpetamise arutamisel oma seisukohtade esitamisega võiks isik mõjutada teda puudutava hääletamise tulemusi sõltumata otsuse tegemisel hääle andmise õigusest. Käesoleval juhul oli see takistatud koosoleku toimumisest teavitamise nõuete rikkumise tõttu.
- Koosolekust teavitamine vastanud käesoleval juhul ka MTÜS -des 20 ja 20
(1)sätestatule, mistõttu vaidlusalune otsus oleks tühine ka selle seaduse kohaldumisel (MTÜS § 24
(1)). Nagu eespool selgitatud, MTÜS käesoleval juhul aga ei kohaldu.
- Punktides 9-10 nimetatud rikkumised on toonud kaasa vaidlusaluse otsuse tühisuse vastavalt TÜS §-le
- Otsusel puuduvad algusest peale õiguslikud tagajärjed.
- Vaidlusaluse koosoleku protokollis on hageja väidetavaid rikkumisi kirjeldatud kontrollimatuseni ebamääraselt ja erinevalt kostja vastuses esitatud põhjendustest (dtl 16 ja 39-40). Üldkoosoleku otsuse kehtivuse põhjendamisel ei saa tugineda protokollimata põhjendustele. Samas on ka kostja vastuse põhjendused ebamäärased ja paljasõnalised. Kuna aga hageja on oma nõude alusena tuginenud ainult otsuse vormilistele puudustele, siis kohus hagejale kostja poolt tehtud etteheidete sisulist põhjendatust ei kontrolli.
- Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). kostja kanda
- Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot (dtl 23) ning kulutanud lepingulise esindaja tasudele 1 171,8 eurot (7,75 tunni töö eest tunnitasumääraga 126 eurot, millele lisandub käibemaks). Nimetatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab seejuures, et kostja kulud lepingulisele esindajale on tehtud pisut kõrgema tunnitasumäära alusel ning nende kogusumma on 2 371,2 eurot (dtl 56) ehk enam kui kaks korda hageja kuludest suuremad. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindamiseks vajaliku töö maht käesolevas asjas olnud väiksem kostja esindamiseks vajaliku tööga võrreldes.
- Hageja taotluse alusel (dtl 53) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4