Obsah (7)

§ 177§ 663§ 657§ 662§ 667§ 563§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-12721 Kohtuasi

) § 172 lg 1 esimese lause alusel ning määras, et menetluskulude suurus määratakse kindlaks peale kohtulahendi jõustumist

§ 177lg 2 alusel.

4

1. Maakohus tuvastas, et lapsega suhtlemine takerdub osaliste võimetusse suhelda teineteisega, lapse ema ei soovi toetada lapse suhtlemist hooldusõigusliku vanemaga ja eelistab enda sõnul lapse bioloogilist vanemat, kes on kohtule kinnitanud, et ei soovi osaleda lapse elus. Vanemate vahel puudub täielikult koostöö, mis otseselt kahjustab lapse huve. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2018 otsusega jäeti isaduse vaidlustamise nõue rahuldamata ning lapse sünnitunnistusele jääb lapse isana kantuks avaldaja. Kuigi avaldaja ei ole lapse bioloogiline isa, on avaldajal ja lapse emal lapse suhtes ühine hooldusõigus koos seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Seega on avaldaja õigustatud taotlema lapsega suhtlemise korra määramist. Maakohus selgitas, et lähtub eelkõige lapse huvidest ja ei määra seetõttu suhtlemise korda kuni lapse kooliminekuni, vaid määrab selle kuni lapse 5-aastaseks saamiseni, et anda võimalus nii vanematele kui lapsele üksteisega leppimiseks ja harjumiseks. MÄÄRUSKAEBUS
2. Maakohtu määrusele esitas avaldaja 06.11.2019 määruskaebuse, milles vaidlustab kindlaksmääratud suhtluskorda ja menetluskulude jaotust. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega määrata suhtluskord. Menetluskulud palub avaldaja jätta poolte endi kanda ja lapse õigusabikulud riigi kanda.
3. Maakohtu kaalutlused ei ole selged osas, milles maakohus määras suhtluskorra kindlaks kuni lapse viieaastaseks saamiseni, kuigi avaldaja taotles suhtluskorra määramist kuni lapse kooliminekuni. Maakohtu määrusest ei selgu, millistel nädalatel, kas paaris või paaritutel, peavad lapse ja avaldaja kohtumised toimuma, ka ei ole kohtumääruses põhjendusi selle kohta, miks peab laps saama avaldajaga suhelda vaid lühikesed tunnid neljal päeval kuus. Määruses ei ole märgitud, miks ei saa kohaldada tavapärast suhtluskorda, kus lapsega koos mitteelav vanem kohtub lapsega iga teise terve nädalavahetuse, millele lisanduvad pühad ja puhkused. Kohtumääruses ei ole väiteid selle kohta, et avaldaja oleks lapsele kahjulik ja oleks põhjendatud kohtumiste piiramine maakohtu märgitud ulatuses.
4. Kohtumäärus ei ole täidetav kohtumiste toimumise osas avalikus ruumis, sest pole aru saada, millist kohta silmas peetakse. Menetluses on selge, et lapse ema ei tee avaldajaga koostööd, seega on arusaamatu, kuidas tema viibimine kohtumistel, aitab lapse ja avaldaja suhtlemisele kaasa. Maakohus pole selgitanud, millest tuleneb arusaam, et avaldaja suhe lapse emaga on äärmiselt konfliktne. Maakohus on määranud, et vajadusel kaasatakse kohtumistele kolmas osapool, kuid avaldajale jääb selgusetuks, kuidas täita määrust osas, mis paneb kohustusi kolmandale isikule. Samuti on selgusetu, kes ja mille alusel teeb otsustusi selle kohta, kes kolmas osapool on.
5. Määrus on osas, mis võimaldab suhtlemise isaga ära jätta muude plaanitud tegevuste tõttu, vastuolus kehtiva õigusega ja on mitmeti tõlgendatav. Suhtluskorra eesmärk peab olema välistada avaldaja ja lapse koosveedetavale ajale muude tegevuste planeerimine. Maakohus on määranud vanematele kohustuste tagada endale vajalik psühholoogiline abi ja nõustamine, mis ei ole piisavalt konkreetne. Resolutsioon on vastuolus kehtiva õigusega osas, milles keelati lapse sunniviisiline vanemaga kohtumisele viimine või lapse selleks kohustamine. Määravaks ei tohiks olla lapse tahe, kuna nii väike laps ei ole eelduslikult võimeline oma tahet avaldama. Eelduslikult on lapse huvides kontakt oma isaga. Maakohus on keelanud avaldajal saata lapse emale süüdistavaid kirju jms, kuid maakohus pole selgitanud, millisele õigusnormile ta seda tehes tugines. Seega on maakohus teinud lahendi nõudes, mida ei ole menetluses esitatud. Menetluskulud on põhjendamatult jäetud avaldaja kanda. 5 VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
6. QQ toetas määruskaebuse rahuldamist.
7. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus menetluskulud jätta avaldaja kanda.
8. Eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja määruskaebusele seisukohta ei esitanud. MENETLUSE EDASINE KÄIK
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 18. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ja § 659 alusel osaliselt tühistada suhtluskorra kindlaksmääramise osas. Samuti tuleb uue määrusega suhtluskorda osaliselt muuta. Lisaks tuleb määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 19.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab vastu avaldaja poolt 06.11.2019 määruskaebusele lisatud tõendid. Avaldaja poolt 14.01.2020 ja lapse ema poolt 21.01.2020 esitatud tõendid on ringkonnakohus võtnud vastu 29.01.2020 määrusega. 20. Avaldaja on esitanud taotluse lahendada kaebus kohtuistungil, kuid ei ole seda taotlust sisuliselt põhjendanud.

§ 667

lg 3 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks istungi korraldamist. Seega jääb avaldaja taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.

1. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus oma lapsega suhelda. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Lisaks peab vanem sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, hoiduma PKS § 143 lg 2 esimese lause järgi tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Viidatud sätetest tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem (vt Riigikohtu 14.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 32-1-6-12, p 18).
4. Ülaltoodut arvestades on eelduslikult lapse huvides see, et ta saab lahus elava vanemaga suhelda. Sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse suhet teise vanemaga. 6
5. Asjaolu, et avaldaja ei ole lapse bioloogiline isa, ei võta temalt õigust nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist. PKS § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17186 jäeti lapse ema hagi lapse isa vastu lapse isaduse vaidlustamiseks rahuldamata. Suhtlemiskorra kindlaksmääramist ei välista ka lapse ema väited lapse isa emotsionaalse vägivalla kohta lapse ema suhtes. Käesoleva tsiviilasja esemeks on isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramine. Tõendatud ei ole, et lapse isa oleks lapse suhtes vägivaldne või hoolimatu.
6. Avaldaja on maakohtule ette heitnud, et avaldaja ja lapse suhtlemine määrati kindlaks vaid mõneks tunniks neljal korral kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus suhtlemise korra määramisel arvestanud avaldaja ja lapse õigustega ning lapse tegeliku huvi ja valmidusega suhelda avaldajaga. Ringkonnakohus, hinnanud kohtule esitatud materjale, sh 29.09.2017 avaldust, mille kohaselt sündis laps XX.XX.XXXX ning koos elati perena Norras
7. a maikuuni, on seisukohal, et kuigi lapse ja avaldaja vahel oli emotsionaalne side tekkinud, ei ole avaldaja ja lapse lähedussuhe piisavalt välja kujunenud. Avaldaja 28.08.2017 esialgse õiguskaitse avaldusest tuleneb, et avaldusele eelnenud kümne kuu jooksul sai avaldaja lapsega kohtuda vaid mõnel üksikul korral. Avaldaja 14.01.2020 taotlusest nähtub, et isal on õnnestunud mitme kuu jooksul lapsega kohtuda vaid ühel korral. Ringkonnakohus märgib, et osalt on avaldaja ja lapse lähedussuhte puudulikkuse tinginud asjaolu, et lapse ema pole soosinud lähedussuhte kujunemist, kuid osalt ka see, et avaldaja ei räägi eesti keelt, mistõttu puudub avaldajal ja lapsel ühine suhtluskeel. Eestkosteasutus on 08.10.2019 avaldanud, et alates 30.08.2019 on laps avaldanud vastupanu minna kohtumistele avaldajaga. Kolleegium on seisukohal, et maakohus arvestas avaldaja ja lapse kohtumiste sageduse ja pikkuse osas sellega, et laps ei tunne avaldajat piisavalt hästi ning seega on põhjendatud, et lapse kohtumised avaldajaga toimuvad lühemat aega ning mitte väga tihti. Maakohtu määratud kohtumiste aeg võimaldab lapsel rahulikult ja kindlatel aegadel avaldajat paremini tundma õppida ja temaga kohaneda. Ka ringkonnakohtu 29.01.2020 esialgse õiguskaitse määruse kohaselt viibib laps isaga üle nädala laupäeval ja pühapäeval 4 tundi.
8. Avaldaja on taotlenud suhtlemise kindlaksmääramist ka erinevatel tähtpäevadel. Maakohus pole selles osas avalduse rahuldamata jätmist põhjendanud. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud on rahuldada avaldaja avaldus selliselt, et avaldajal oleks võimalik lapsega lapse sünnipäeval mõned tunnid veeta. Tallinna Ringkonnakohus on 29.01.2020 esialgse õiguskaitse määruses määranud, et lapse sünnipäevadel on lapse isal õigus lapsega suhelda ning kohtuda 4 tundi kell 10:00 kuni 14:
9. Ka käesolevas määruses tuleb lapse ja isa suhtlemiskord lapse sünnipäevadel määrata samamoodi. Kuna laps ei tunne avaldajat piisavalt hästi, siis ei ole kolleegiumi hinnangul lapse huvides põhjendatud määrata, et kohtumine lapse sünnipäeval toimub kogu päeva vältel. Samal põhjusel ei ole põhjendatud määrata täiendavaid kohtumisi muude tähtpäevade puhuks. Avaldajal on võimalik lapsega tähtpäevi pidada suhtluskorra aegadel. Kõigepealt peavad laps ja isa saavutama hea kontakti tavasuhtlusaegadel ning seejärel on võimalik kaaluda suhtlemise aja suurendamist, mis võib toimuda ka vanemate kokkuleppel.
10. Maakohus on määruse resolutsiooni punktis 2.1 määranud, et isa ja lapse kohtumised toimuvad avalikus ruumis Kuressaares (alates 01.01.2020 ka lapse endises elukohas XXX, Kuressaare). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei ole 7 maakohtu määrus piisavalt selge osas, milles lapse ja avaldaja kohtumised peaksid toimuma avalikus ruumis. Maakohus pole põhjendanud, miks lõpplahendis seoti kohtumised avaliku ruumiga, kui varasemalt on esialgse õiguskaitse korras kohtumised pidanud toimuma vaheldumisi lapse endises elukohas XXX, Kuressaare ja lapse ema valitud kohas Kuressaares (Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2017 määrus). Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata kohtumised nii nagu need on esialgse õiguskaitse korras seni määratud, s.o selliselt, et laps ja avaldaja kohtuvad vaheldumisi lapse endises elukohas XXX, Kuressaare ja lapse ema valitud kohas Kuressaares. Vaidlus puudub, et Kuressaares XXX asuv kinnistu kuulub avaldajale. Vanemad võivad kokku leppida, et kohtumised toimuvad ka mujal Eesti Vabariigi piires. Ringkonnakohus peab vanematevaheliste lahkhelide vältimiseks lapse kohaletoimetamise osas vajalikuks määrata, et lapse toomise lapse elukohast ja viimise tagasi tema elukohta korraldab lapse ema kui lapsele kõige lähedasem isik.
11. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette, et määrusest ei selgu, kas laps ja avaldaja suhtlevad paaris või paaritutel nädalatel. Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu määrust täpsustada ning määrab, et kohtumised toimuvad paarisnädalate laupäeval ja pühapäeval.
12. Määruse punktis 2.2 on maakohus määranud, et kohtumiste juures viibivad mõlemad lapsevanemad. Vajadusel kaasatakse kohtumisele kolmas osapool, kelleks on lastega töötav ametiisik või muu lastega töötamise kogemust omav isik. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud on muuta maakohtu määrust selliselt, et lapse emal puudub kohustus kohtumiste juures viibida, kuid tal on õigus seda teha, kuna laps ei tunne avaldajat hästi ning eestkosteasutuse esitatud arvamuste kohaselt on ema lapsele turvaisik. Avaldaja on määruskaebuses samuti seisukohal, et määrusest ei nähtu, kes otsustab, kes on kolmas osapool. Lisaks leiab avaldaja, et määrusega ei saa panna kohustusi kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus on seisukohal, et määrusega ei ole pandud kohustusi kolmandatele isikutele, vaid on sätestatud, keda vanemad võivad paluda kohtumisel osaleda. See võib soodustada lapse ja isa suhete taastumist. Õige on aga määruskaebuse väide, et määrusest ei nähtu, kes otsustab kolmanda osapoole kaasamise. Ringkonnakohus peab põhjendatuks täpsustada määrust selliselt, et vanemad võivad omavahelisel kokkuleppel kohtumistele kaasata lastega töötamise kogemust omava isiku. Ringkonnakohus märgib, et peale määruskaebuse esitamist esitatud esialgse õiguskaitse taotluses on avaldaja ise palunud sätestada, et kohtumisel võib vajadusel osaleda kohaliku omavalitsuse spetsialist või lapsepsühholoog.
13. Maakohus on määruse punktis 2.6 märkinud, et keelatud on lapse sunniviisiline vanemaga kohtumisele viimine või lapse selleks kohustamine. Ringkonnakohus märgib, et käesolev määrus ei ole

§ 563

lg 7 sätestatud määrus, mille alusel saab läbi viia täitemenetlust (

§ 563lg 8).

Kui vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust võib raskendab selle täitmist, saab teine vanem nõuda kohtult lepitusmenetluse läbiviimist (

§ 563lg 1).

Seega kui üks vanem ei täida käesolevat lapsega suhtlemist korraldavat määrust, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtusse lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid käesoleva määruse alusel ei saa viia läbi täitemenetlust. Kuna käesoleva määruse sundtäitmise küsimust ei teki, siis puudub vajadus ka ülalmärgitud otsustuse tegemiseks käesolevas määruses, ning maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.6 tuleb tühistada. 30. Määruse resolutsiooni punktis 2.4 sätestas maakohus, et juhul kui lapsega kohtumine jääb ära lapsest tuleneval põhjusel (haigus, soovimatus kohtuda, muud plaanitud tegevused) ei 8 loeta seda kokku lepitud suhtluskorra rikkumiseks. Ringkonnakohus selgitab, et lapsega suhtlemist korraldava määruse eesmärgiks on, et vanem ei takistaks teisel vanemal lapsega kohtumääruses määratud viisil suhtlemast. Kui üks vanem leiab, et teine vanem rikub suhtlemist korraldavat määrust või raskendab selle täitmist, siis on sellel vanemal õigus nõuda lepitusmenetluse algatamist (

§ 563lg 1).

Lepitusmenetluse raames selgitatakse välja, kas teine vanem on suhtlemist korraldavat määrust rikkunud või on kohtumised jäänud toimumata teisest vanemast mitteoleneval põhjusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja ka määruses sätestada, et lapsest tingitud põhjustel ära jäänud kohtumist ei loeta suhtluskorra rikkumiseks, mistõttu tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.4 tühistada. Lisaks ei lähtu maakohtu osundus, et isaga kohtumine võib ära jääda ka muu plaanitud tegevuse tõttu, suhtluskorra kindlaksmääramise mõttest, et isale suhtluskorraks määratud ajale ei planeeri teine vanem tegevusi.

1. Maakohus on määruse resolutsiooni punktis 2.5 märkinud, et vanemad tagavad endale vajaliku psühholoogilise abi ja nõustamise, mis toetab vanemliku vastutuse tegelikku mõistmist, oma käitumise analüüsimist ja lapsest lähtuvate otsuste tegemist. Ringkonnakohus märgib, et sellise ettekirjutuse tegemist ei ole maakohus menetlusosalistega arutanud ning maakohus ei ole ettekirjutuse tegemist määruses ka põhjendanud. Lisaks peab määruse resolutsioon olema täidetav, kuid resolutsioonist ei selgu üheselt mõistetavalt, mida konkreetselt on silmas peetud psühholoogilise abi ja nõustamise tagamise all. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu määruse selles osas tühistada. Sellise kohustuse tühistamine ei tähenda aga, et vanemad ei või omal algatusel pöörduda psühholoogi poole, kui see võib aidata kaasa lapsega suhtlemise korra toimimisele.
2. Maakohtu määruse resolutsiooni punktis 2.9 on maakohus määranud, et avaldajal on keelatud saata lapse emale e-posti või sõnumite teel kirju, mis on süüdistava, ähvardava või muul moel isikut halvustava iseloomuga. Ringkonnakohus märgib, et antud tsiviilasja esemeks on lapse isa ja lapse vahelise suhtlemiskorra kindlaksmääramine. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole lapse ema nõue lapse isa vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 järgi. Kuna maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.9 ei puuduta suhtlemiskorda lapsega, ja menetletud ei ole lapse ema avaldust avaldaja vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks, siis tuleb selles osas maakohtu määrus tühistada.
3. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega osas, milles maakohtule heidetakse ette, et määrusest ei nähtu kohtu kaalutlused suhtluskorra määramisel üksnes kuni 22.08.2020 (lapse viie aastaseks saamiseni). Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud määrata käesolevas asjas suhtluskord kuni lapse kooli minekuni, nagu avaldaja on seda taotlenud.
4. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust muus osas maakohtu määrust suhtluskorra kindlaksmääramise osas muuta. 35.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 1 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotuse üle otsustades kohaldanud õigesti kaalutlusõigust. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuid pole seejuures 9 selgitanud, miks on põhjendatud kõigi menetluskulude avaldaja kanda jätmine. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et lahend tehti samuti lapse huvides, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Arvestades asja sisu ja määruskaebuse osalist rahuldamist jäävad ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mille kohus jätab riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 10