Obsah (5)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-9476 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Le
§ 424
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
§ 68lg 1 alusel arvati T.
Raigi eelvangistuses viibitud aeg 27.11.28.11.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning T. Raigile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74lg-te 1, 3 alusel määrati, et T.
Raigile mõistetavat karistust 5 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T. Raig ei pane 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p- des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
§ 75lg 4 alusel kohustati T.
Raigi alates kohtuotsuse jõustumisest 15 tööpäeva jooksul registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima esmase hindamise teenuse. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.11.2019 ja käitumiskontrolli kohaldamist alates otsuse jõustumisest, s.o alates 14.12.
- Tartu Maakohtu 23.10.2020 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistetud karistus täitmisele ning T. Raig saadeti vanglasse karistust kandma 5 kuuks ja 28 päevaks, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile. Kohtumäärus jõustus 9.12.
- Käesoleval ajal kannab T. Raig karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 5.01.2021 ja lõpp 3.07.
- 26.04.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule T. Raigi isikliku toimiku, otsustamaks T. Raigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab T. Raigi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu T. Raig ei soovi enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab T. Raigi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused T. Raig on toime pannud teise astme kuriteo. Vastavalt
§ 76
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu T. Raig on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 2
(4)karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T. Raig tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks tuleb pidada muuhulgas õiguskuulekat käitumist karistuse kandmise ajal (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimetatud eeldus on T. Raigi puhul täidetud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ja tema käitumine on olnud korrektne. Vangistuse pikkuse tõttu ei ole T. Raigile individuaalset täitmiskava koostatud. Seega täitmiskava täitmisest kõrvalejäämine ei ole tingitud süüdimõistetust. Samas on süüdimõistetu täitnud põhjalikult sõltuvusteemalist töövihikut - T. Raig on enda sõnul teadvustanud, et tal on esinenud varasemalt alkoholi liigtarvitamisega seoses probleeme ning see asjaolu on mõjutanud ka tema elukäiku. Samas kipub kinnipeetav nende probleemide osatähtsust mõneti pisendama, väites, et tegemist ei olnud siiski niivõrd tõsise probleemiga, vaid halbade asjaolude kokkulangemisega. T. Raig on valmis alkoholi tarvitamisega seonduva sõltuvuskäitumisega ka vabanedes edasi tegelema ning on mõelnud erinevatele toimetulekustrateegiatele. Samas jääb T. Raig tulevikuplaanides realistlikuks ning möönab, et tuttavate seltskonnas saab alkoholist hoidumine olema keeruline. T. Raigil on vangla iseloomustuse kohaselt vabanemisel võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. T. Raigi lähivõrgustikku kuuluvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. T. Raig on enda sõnul omandanud keskerihariduse ja freesija elukutse. Kinnipeetaval on pikaajaline ja mitmekülgne töökogemus. Isikule on määratud ka osaline töövõime ja xxxxxxxxxxxxx. Vahetult enne vangistust oli süüdimõistetu arvel Töötukassas ja elatus töövõimetuspensionist. T. Raigil puudub vanglast vabanemisel töökoht, kuid kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et tütred on nõus isa majanduslikult toetama. Süüdimõistetul on tütardega head suhted. Vabanedes on isikul olemas kindel sissetulek töövõimetoetuse näol ning võimalus taotleda ka teisi toetusi. Õiguskuulekas käitumine vanglas, elukoha ja püsiva sissetuleku olemasolu ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Kinnipeetava isiklikus toimikus olevast Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsuse sisust tuleneb, et T. Raigil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, s.o T. Raig kannab käesolevalt Tartu Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistetud 5 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. T. Raigi on karistatud alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo eest. Süüdimõistetu kannab karistust vanglas, kuna ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja ka kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Seega esineb kohtu arvates T. Raigil alkoholi liigtarvitamist, millest tulenevalt süüdimõistetu teadlikult paneb toime rikkumisi (nt sõiduki joobes juhtimine, kriminaalhoolduse nõuete rikkumine). Karistuse täimisele pööramise määruses on kohus asunud muuhulgas seisukohale, et T. Raigil esineb alkoholiprobleem, mida ta ei tunnista. Asjaolule, et T. Raigil on kalduvus alkoholi tarvitada, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist, on tähelepanu juhitud ka vangla iseloomustuses. Kohtuistungil T. Raig 3
(4)avaldas, et edaspidi alkoholi ei tarvita, kuna ei taha enam vanglasse sattuda. Oma alkoholiprobleemi teadvustamine iseloomustab kinnipeetavat positiivselt. Kaaludes T. Raigi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (käitumine karistuse kandmise ajal, lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, isikut iseloomustavad andmed) poleks T. Raigi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine iseenesest välistatud. T. Raigi on küll karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid muid ühiskonnale ohtlikke tegusid ei ole ta toime pannud. T. Raigi karistuse tähtaeg lõpeb 3.07.2021 ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi enam kui 4 kuud. Vangla iseloomustuse kohaselt ei kanna T. Raig reaalset vangistust esmakordselt. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta reaalset vangistust kandnud mitukümmend aastat tagasi. Seega on kohtul alust eeldada, et ära kantud karistusaeg on T. Raigile küllaldast preventiivset mõju avaldanud ning uute kuritegude toimepanemise oht on väike.
§ 76
lg 5 teise lause kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile.
§ 76
lg 5 esimese lause kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et ei soovi alluda kuue kuu vältel kriminaalhooldusega kaasnevale käitumiskontrollile. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et ta pole motiveeritud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema ega täitma sellega kaasnevaid kohustusi. Katseaja edukust on alust eeldada eelkõige juhul, kui süüdimõistetu ise on selle suhtes positiivselt meelestatud. Ennetähtaegse vabastamise korral kanda jääv karistuse osa on ka sedavõrd lühike, et isegi vangistuse täitmise pööramise kartus ei pruugi süüdimõistetut piisavalt mõjutada käitumiskontrollile alluma. Arvestades süüdimõistetu enda hoiakut tingimisi enne tähtaega vabastamise suhtes, ei pea kohus põhjendatuks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)