Obsah (8)

§ 151§ 122§ 121§ 31§ 35§ 43§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2655 Määruse kuupäev 11.03.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X.X.. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2020. a ettekirjut

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale ning edastatakse teadmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi X.X..le 23.12.2020 ettekirjutuse nr 1052238090 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.12.
2. Sama ettekirjutusega kohaldas PPA X.X.. suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks ja 0 kuuks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast.
3. X.X.. (edaspidi kaebaja) volitatud esindaja Y.Y. esitas 30.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palutakse tühistada PPA 23.12.
4. a ettekirjutus nr 1052238090 osas, milles PPA rakendas kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks ja 0 kuuks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast. Kaebusele on lisatud volikiri, mille kohaselt kaebaja volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja Y.Y. end esindama kõigis kohtu- ja ametiasutustes.
5. Tartu Halduskohus võttis 04.02.
6. a määrusega kaebuse menetlusse. 3-20-2655
7. PPA esitas 17.02.2021 kohtule taotluse kaebaja esindaja esindusõiguse kontrollimiseks. Taotluse kohaselt tutvus PPA kohtule esitatud kaebusega ja kaebusele lisatud dokumentidega ning tuvastas visuaalsel vaatlusel, et kaebaja volitatud esindaja Y.Y. poolt kohtule 30.12.2020 esitatud volikirjal olev allkiri erineb PPA poolt kaebajale koostatud dokumentidel olevatest kaebaja allkirjadest. PPA on seisukohal, et 30.12.2020 kohtule esitatud volikirjaga ei ole kaebaja esindusõigus kohtumenetluses tõendatud.
8. Kohus andis 18.02.
9. a kohtunõudes Y.Y.le tähtaja seitse päeva alates kohtunõude kättesaamisest tema esindusõigust kinnitava tõendi või juba kohtumenetluses tehtud toimingutele kaebaja heakskiidu esitamiseks. Y.Y.l tuli esitada volikiri kohtule vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Kohus selgitas, et kui Y.Y. ei esita oma esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei kiida tema tehtud menetlustoiminguid heaks, jätab kohus kaebuse

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 5 alusel läbi vaatamata.

Y.Y. esitas 23.02.2021 kohtule taotluse pikendada kohtunõudele vastamise tähtaega 14 päeva võrra. Kohus pikendas 25.02.

1. a kirjaga Y.Y.le määratud tähtaega kohtunõudele vastamiseks kuni 09.03.
2. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 122

lg 2 p 2 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on menetlusse võetud õigesti. Vastavalt

§ 151

lg 1 p-le 1 tuleb kohtul jätta kaebus läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 1 sätestatud asjaolud.

7. Kohus leiab, et asjas esinevad

§ 151

lg 1 p-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 5 sätestatud alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 8.

§ 31

lg 1 järgi võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale (

§ 121lg 1 p 5).

9. Vastavalt

§ 35

lg-le 2 võib menetlusosaline taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks (

§ 35lg 3).

PPA on oma 17.02.

1. a taotluses palunud kontrollida kaebaja esindaja esindusõigust, kuna PPA hinnangul ei ole kohtule 30.12.2020 esitatud volikirjaga kaebaja esindusõigus tõendatud. Koos taotlusega edastas PPA kohtule neli kaebaja poolt allkirjastatud ja PPA valduses olnud dokumenti.
2. Kohtule esitatud kaebusele on lisatud koopia kaebaja omakäeliselt allkirjastatud volikirjast, mille kohaselt volitab ta end esindama OÜ-d Law Office Mets & Co ja Y.Y.. Kui võrrelda volikirjal olevat kaebaja allkirja kohtule PPA poolt 17.02.2021 esitatud dokumentidele kantud kaebaja allkirjadega, on erinevus märgatav. Kõik kohtule 17.02.2021 edastatud dokumendid kannavad ühesugust kaebaja allkirja, mis ei sarnane volikirjal oleva allkirjaga. Seetõttu esineb kohtu hinnangul põhjendatud kahtlus volikirja ehtsuses ja seega ka Y.Y.l esindusõiguse olemasolus. 2 3-20-2655
3. Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja selle kohtule esitamiseks.1 Seda arvestades andis kohus kaebaja väidetavale esindajale Y.Y.le 18.02.
4. a kohtunõudega tähtaja tema esindusõiguse kinnitamiseks täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus hoiatas, et kui Y.Y. ei esita oma esindusõiguse kinnitamiseks nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei kiida tema tehtud menetlustoiminguid heaks, jätab kohus kaebuse

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 5 alusel läbi vaatamata.

1. Y.Y. ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja (sh tema 23.02.
2. a taotluse alusel pikendatud tähtaja) jooksul kohtule volikirja vormis, mis ei jäta kahtlusi volikirja allkirjastanud isikus (näiteks digitaalselt allkirjastatuna või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna). Samuti ei ole kaebaja kohtu määratud tähtaja jooksul kiitnud heaks Y.Y. seni tehtud menetlustoiminguid. Kohtupraktikas on selgitatud, et esindusõiguse kontrollimise eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine, kui see ei ole kooskõlas esindatava tahtega (Riigikohtu 02.05.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10). Kohus leiab, et kui kaebajal oleks reaalselt soov lahkumisettekirjutust vaidlustada ja lasta ennast vastavas kohtuvaidluses esindada Y.Y.l, näitaks ta ka ise kohtumenetluse vastu üles huvi ja aitaks kaasa kohtu nõudmiste täitmisele. Kohtu nõudmisi ei saa pidada ebamõistlikeks ega nende täitmist objektiivselt võimatuks. Olukorras, kus juba kohtule esindaja vahendusel esitatud kaebuses on kinnitatud, et kaebaja on Eestist lahkunud, ei pea kohus põhjendatuks asuda ise otsima kontakti Eestis mitteasuva kaebajaga ja küsida temalt otse heakskiitu Y.Y. toimingutele.
4. Kuna Y.Y. ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud oma esindusõiguse kinnitamiseks kohtule nõuetekohaseid tõendeid ning kaebaja ei ole kiitnud ka tema tehtud menetlustoiminguid heaks, esinevad asjas

§ 121

lg 1 p-s 5 ja

§ 151lg 1 p-s 1 nimetatud alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

14. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus märgib, et erandlikel asjaoludel näeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) ette vastavate eelduste täidetuse korral võimaluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks (VSS § 32) või peatamiseks (VSS § 321).
2. Kohus tagastab

§ 104lg 5 p 3 alusel kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot.

Riigilõiv kantakse riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole pärast seda, kui on jõustunud käesolev määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. 17. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Sellest tulenevalt jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks vastustaja võimalike menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kaebus puudutab vastustaja põhitegevust ning sellisel juhul ei ole väljakujunenud kohtupraktika järgi vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 434. 3