← Eesti

2-20-134036/17

Obsah (8)§ 113§ 100§ 101§ 271§ 292§ 76§ 8§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.04.2021, Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilas

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende kulude tasumiseni.

2-20-134036

  1. Jätta OÜ Hottei menetluskulud 4% ulatuses AS-i MSI GRUPP kanda, kuid kulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
  2. Välja mõista OÜ-lt Hottei riigituludesse välja mõista lõivu 175 € ja OÜ-l Hottei tuleb lõiv tasuda riigile 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Eesti Vabariigil (Rahandusministeeriumi kaudu) on õigus esitada kohtuotsuse peale resolutsiooni p 7 osas apellatsioonkaebust. Pooled võivad esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viis kuud arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja esitas 09.11.20 hagiavalduse, mida täpsustas korduvalt täiendavate nõuetega. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti hiljemalt 09.03.
  3. Hageja esitas 09.03.2021 tervikteksti. Kõikide hageja esitatud haginõuete aluseks on poolte vahel sõlmitud üürileping nr. MA03/1278 millest tulenevalt kasutab kostja hagejale kuuluvat üüripinda (laoruum 450 m²) asukohaga Tallinnas, x, ning millest tulenevalt esitab hageja kostjale igakuiselt üüriarveid. Kostja jättis oma kohustused täitmata. 09.03.2021 avalduse kohaselt on kostjal õigeaegselt tasumata arve nr. 21000125 summas 1144,80 eurot, mille maksetähtpäev oli 10.02.2021 ning arve nr. 21000215 summas 240,55 eurot, mille maksetähtpäev oli 25.02.
  4. Kuna kostja oli arvete tasumisega olnud pikema perioodi vältel regulaarselt viivituses, siis leidis hageja, et võlgnik rikub maksekohustust analoogselt ka edaspidi, ning seetõttu esitas hageja 09.03.2021 avalduses TsMS § 369 alusel täitmise järgmise nõude kostjale esitatud arve nr. 21000288 suhtes, mille summa on 1144,80 eurot ja mille maksetähtpäev saabub 10.03.2021, ning arve nr. 21000375 suhtes, mille summa on 204,07 eurot ja maksetähtpäev saabub 25.03.
  5. Hageja põhinõue on kokku 2734,22 eurot (1144,80+240,55+1144,80+204,70), mille tasumist hageja kostjalt nõuab.

(10)2 2-20-134036 Üürilepingu punkti 3.9. ja

§ 113

lõike 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1 % tähtaegselt tasumata summast kalendripäevas, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arve nr. 21000125 muutus sissenõutavaks 11.02.2021 ning kuna see on tänaseni tasumata, siis on viivitatud päevade arv 27. Seega arve nr. 21000125 tasumisega viivitamisest arvestatud viivis 30,91 eurot. Kostja on 09.03.2021 seisuga täielikult rahuldanud järgmised hageja poolt eelnevalt esitatud haginõuded: Hagi Nõude alus 09.11.2020 Arve nr. 2001521 Arve nr. 2001690 Arve nr. 2001859 Arve nr. 2001952 Arve nr. 21000037 Arve nr. 2002036 09.11.2020 05.01.2021 05.01.2021 26.01.2021 26.01.2021 Nõude summa 1 000 € Nõude olek 1 144,80 €1 rahuldatud 1 144,80 € rahuldatud 194,95 € rahuldatud 1 144,80 € rahuldatud 201,10 € rahuldatud rahuldatud Hageja loobus nendest rahuldatud osades haginõuetest, sh 05.01.2021 hagi täpsustustes arve nr. 2001690 alusel uuesti esitatud nõudest summas 199,20 eurot, kuid TsMS § 168 lõike 5 alusel nõuab hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist. Hageja ei loobu viivistest. Hageja jääb 09.11.2020 hagis esitatud arvete nr. 2000135, 2000311, 2000489, 2000664, 2000838, 2001007, 2001180 ja 20013522 mitteõigeaegsest tasumisest tulenevate viivisenõuete juurde (kokku 707,47 eurot (09.03.2021 dokumendi p 10,11). Kostja on 15.01.2021 esitatud vastuses hageja eeltoodud viivisearvestuse omaks võtnud, välja arvatud viivise määr. Erinevused on arvete nr. 2000135, 2000664 ja 2001180 tasumisega viivitatud päevade arvu osas, seejuures on kõikides nendes kolmes arves erinevus 1 päev hageja kasuks ning 1 päev kostja kasuks. Arvete nr. 2000838 ja 2001007 arvestus erineb 1 päeva võrra hageja kasuks. Hageja jääb nende arvete osas enda arvestuses esitatud viivitatud päevade arvu juurde ning oma arvestust ei muuda. 09.03.2021 avalduse nõudis hageja viivist ka arvete 2001521, 2001690, 2001859, 21000037 tasumisega viivitamise eest kokku 165,73 € (p 13). Arve 2100015 (summa 1144,80 €) eest oli viivisevõlg hagi esitamise aja seisuga 30,52 €. 09.03.2021 avalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja: - põhivõlg summas 2734,22 eurot (arve nr. 21000125 summas 1144,80 eurot, arve nr. 21000215 summas 240,55 eurot, arve nr. 21000288 summas 1144,80 eurot ja arve nr. 21000375 summas 204,07 eurot); - hagi esitamise hetkeks kogunenud viivis summas 30,52 eurot (arve nr. 21000125 summas 1144,80 eurot); - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis summalt 2289,60 eurot (arve nr. 21000125 summas 1144,80 eurot ja arve nr. 21000288 summas 1144,80 eurot) kindla summana kuni

(10)3 2-20-134036 otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, arvestades viivisemääraks hageja ja kostja poolt üürilepingus kokkulepitud 0,1 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest; - viivis summas 111 eurot (arve 2000135); - viivis summas 92,08 eurot (arve 2000311); - viivis summas 100,1 eurot (arve 2000489); - viivis summas 103 eurot (arve 2000664); - viivis summas 93,26 eurot (arve 2000838); - viivis summas 86,01 eurot (arve 2001007); - viivis summas 64,24 eurot (arve 2001180); - viivis summas 57,78 eurot (arve 2001352); -viivis summas 44,05 eurot (arve 2001521); - viivis summas 44,67 eurot (arve 2001690); - viivis summas 36,31 eurot (arve 2001859); - viivis summas 40,70 eurot (arve
  1. 08.04.2021 vastas hageja kohtu nõudele ja teatas, et kostja on põhivõla tasunud, kuid hageja jääb viivisenõude juurde. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastas hageja hagiavaldusele ja täpsustatud nõuetele ning terviktekstile 09.12.20, 15.01.21, 16.02.21, 25.03.21, 31.03.
  2. 09.12.20 vastus Kostja ei nõustunud hagiga. Kostja tasus 01.10.2020 arve nr 2001521, mille tasumise tähtaeg on 10.10.2020 enne kohtu edastatud hagi kätte saamist ja 01.10.2020 arvest tulenev kohustus on käesoleva vastuse esitamise hetkel täielikult täidetud (19.11.2020 maksekorraldus nr 324). Arve nr 2001690 01.11.2020 (hagiavalduse lisa nr 3) tasumise tähtaeg saabus alles 10.11.2020, ehk hiljem hagiavalduse kohtule esitamise päevast. Hageja selgitab hagiavalduses, miks on esitatud nõue, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, kuid kostja arvates ei ole see põhjendatud ning hageja eeldused ei saa olla hagi esitamise aluseks. Hageja käitub pahatahtlikult. Seega hagis esitatud põhinõudega 2144,80 eurot ei saa kostja nõustuda ülaltoodud asjaolude tõttu. Kostja on seisukohal, et üürilepingus ettenähtud viivisemäär, mis moodustab 36,5 % aastas [0,1 * 365 = 36,5], on ebamõistlikult suur kuna ületab oluliselt

§ 113lõikes 1 ettenähtud viivisemäära.

Juhul, kui kohus leiab, et viivise arvestus on hageja poolt tehtud õigesti, palub kostja seda vähendada

§ 113lg 1 ettenähtud määrani.

15.01.20 vastuses tunnistas kostja järgnevaid hageja nõudeid. 1538,95 eurot koosneb hageja arvutuste järgi osaliselt tasumata arvest nr 2001690 summas 199,20 eurot ning täielikult tasumata arvest nr 2001859 summas 1144,80 eurot ja arvest nr 2001952 summas 194,95 eurot. 15.01.21 vastuse koostamise päeva seisuga on kostja lõplikult tasunud arve nr 2001690 (käesoleva vastuse lisa nr 1) ja arve nr 2001952 (käesoleva vastuse lisa nr 2) ning arve nr 2001859 (15.01.20 vastuse lisa nr 3, lisa nr 4 ja lisa nr 5). Kostja tasus summad 31.12.2020, 11.01.2021 ja 13.01.2021. Seega on kostja täitnud oma kohustuse põhivõlgnevuse osas on vabatahtlikult.

(10)4 2-20-134036 Viivis on ebamõistlikult suur, arvestades asjaolu, et riigis kuulutati välja eriolukord levinud pandeemia tõttu. Viivise mõistlik määr on 0,06% päevas ehk 21,9 % aastas. Kostja palub viivist vähendada. Kostja tunnistab viivist summat 481.89 eurot, millises ulatuses palus hagi rahuldada. 16.02.21 vastas kostja järgmisele hageja hagi täiendusele. Kostja tunnistas hagi osaliselt õigeks ja seda- viivise osas 491,26 eurot ning ülejäänud osas kostja ei tunnista hagi õigeks. Hagiavalduse täienduses esitas hageja täiendatud põhinõude 1345,90 eurot, mis koosneb hageja arvestuste järgi tasumata arvest nr 21000037 summas 1144,80 eurot ning arvest nr 2002036 summas 201,10 eurot. 16.02.21 vastuse koostamise päeva seisuga on kostja täielikult tasunud arve nr 2002036 (vastuse lisa nr 1) ja arve nr 21000037 osaliselt summas 844,80 eurot (vastuse lisad nr 2 ja nr 3). Seega on kostja võlgnevus põhivõla osas vastuse koostamise ajal 300 eurot [1144,80 – 344,80 – 500 = 300]. Kohtulahendi tegemise ajaks on ka see võlgnevus kustutatud, mille tõttu ei nõustu kostja hageja poolt esitatud põhivõla nõudega. Kostja leiab, et viivis saaks olla 491,26 € ja palub hagi selles osas rahuldada. 25.03.21 vastas kostja hageja terviktekstile. Kostja tunnistab hagi osaliselt õigeks, so viivise osas 548,49 eurot ning ülejäänud osas kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavalduse terviktekstis esitab hageja põhinõudena 2734,22 eurot, mis koosneb hageja arvestuste järgi tasumata arvest number 21000125 summas 1144,80 eurot, arvest number 21000215 summas 240,55 eurot, arvest number 21000288 summas 1144,80 eurot ning arvest number 21000375 summas 204,07 eurot. 25.03.21 vastuse koostamise päeva seisuga on kostja täielikult tasunud arve number 21000125 (vastuse lisa nr 1), arve nr 21000215 (käesoleva vastuse lisad nr 2 ja nr 3), arve nr 21000375 (vastuse lisa nr 4) ning arve nr 21000288 osaliselt summas 444,80 eurot (vastuse lisa nr 5). Vastuse esitamise päeva seisuga on kostja võlgnevus põhivõla osas 700 eurot [2734,22 – 1144,80 – 150,55 – 90,00 – 204,07 - 444,80 = 700]. Eelmenetluse lõppemise tähtajaks, milleks kohus määras 31.03.2021, lubab kostja ka allesjäänud põhivõla osa kustutada. Kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduse terviktekstis esitatud viivise arvestusega sest leiab, et tekkinud olukorras on mõistlik ja õiglane viivise suurus selline, mis ei saa ületada 0,06 % päevas, ehk 21,9 % aastas. Kostja arvestuse kohaselt oleks õiglane viivis 548,49 €. 31.03.2021 esitas kostja vastuse, mille kohaselt märkis, et tasus ülejäänud põhivõla 700 € (maksekorraldus 31.03.21 nr 71). Menetluskulude arvestusel tuleb lähtuda reaalselt kulunud ajast. KOHTU PÕHJENDUSED Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu, seadusega.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline kohustuse täitmata jätmine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda

§ 101lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 367 järgi saab võlausaldaja nõuda viivist alates hagi esitamisest protsendina võlalt kohtuotsuse tegemise aja seisuga (etteulatuvalt).

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid

(10)5 2-20-134036 (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: Pooled sõlmisid üürilepingu nr MA 03/1278 /hagi lisa 1/, mille alusel sai kostja enda kasutusse xxx asuva ruumi 450 m2 ja kostja pidi maksma hagejale üüri. - Kostja tasus menetluse ajal kogu nõutava põhivõla. Lepinguga on tõendatud, et kostja kohustus maksma hagejale ka kõrvalkulusid (p 3.6) ning üürile lisandub käibemaks (lepingu p 3.2). - Eeltoodu alusel on hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping

8 lg 1, § 271 järgi ning kostjal on kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid § 271 ja 292 lg 1, 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 järgi. Menetluse lõpetamine TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse kui hageja on hagist loobunud. Kui hageja loobub osaliselt nõudest/hagist, kohaldub sama moodi analoogia alusel TsMS § 8 lg 2 järgi TsMS § 428 lg 1 p 3. Oma 09.03.2021 hagi terviktekstis märkis hageja, et kostja rahuldas täielikult hageja nõude, mille kohta esitas hageja järgmised arved: 09.11.2020 arve nr. 2001521 1 000 €, 09.11.2020 arve nr. 2001690 1144,80 €, 05.01.2021 arve nr. 2001859 1 144,80 €, 05.01.2021 arve nr. 2001952 194,95 €, 26.01.2021 arve nr. 21000037, 1144,80 €, 26.01.2021 arve nr. 2002036 201,10 €, sealhulgas uuesti esitatud arve 05.01.2021 nr 2001690 alusel uuesti esitatud nõudest summas 199,20 eurot. Hageja loobus nende arvete alusel esitatud nõuetest, st arve nr 2001690 05.01.21 oli ka täies ulatuses tasutud. Kokku teeb see 4830,45 €. Seega tuleb TsMS § 428 lg 1 p 3, 8 lg 2 alusel menetlus lõpetada hageja hagis kostja vastu summas 4830,45 €, mis tulenes kostjale esitatud 09.11.2020 arvest nr. 2001521 summas 1 000 €, 09.11.2020, arvest nr. 2001690 summas 1144,80 €, 05.01.2021 arvest nr. 2001859 summas 1 144,80 €, 05.01.2021 arvest nr. 2001952 summas194,95 €, 26.01.2021 arvest nr. 21000037 summas 1144,80 €, 26.01.2021 arvest nr. 2002036 summas 201,10 €. Põhivõlg Hageja palus 09.03.2021 terviktekstis välja mõista kostjalt põhivõla 2734,22 € arve nr. 21000125 järgi summas 1144,80 eurot, arve nr. 21000215 järgi summas 240,55 eurot, arve nr. 21000288 järgi summas 1144,80 eurot ja arve nr. 21000375 järgi summas 204,07 eurot. Kostja tõendas kohtule 31.03.2021 esitatud maksekorraldusega nr 71, et tasus 31.03.21 alles jäänud põhivõla 700 €. Hageja vastas kohtule, et nõustub, et kostja on kogu allesjäänud hagetud võla ära tasunud (hageja 08.04.2021 vastus). Kuigi hageja kinnitas, et kogu põhinõue on rahuldatud, ei loobunud hageja ka selles osas oma põhivõla nõudest. Lisaks jäi hageja viivisenõude juurde. See ei olnud vaidluse all, et kostja viivitas oma kohustuste täitmisega ülalviidatud arvete tasumisel, millega rikkus

§ 76

lg 1, 2, § 271 tulenevat tasu maksmise kohustust, kuna

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine ja täitmisega viivitamine. Kuna hageja on ise kinnitanud 08.04.21, et kostja on hagetava põhivõla tasunud, ei saa hageja nõuda enam

§ 76

lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist, sest kohustus on täidetud ja kohustuse täitmisega on rikkumine kõrvaldatud. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata hageja 09.03.21 täpsustatud terviktekstis toodud põhivõla nõue kokku summas 2734,22 eurot vastavalt arvele nr. 21000125 summas 1144,80 eurot,

(10)6 2-20-134036 arvele nr. 21000215 summas 240,55 eurot, arvele nr. 21000288 summas 1144,80 eurot ja arvele nr. 21000375 summas 204,07 eurot. Viivis Vaidlus puudus selles, et kostja viivitas oma üüriarvete tasumise kohustuse täitmisel. Seega rikkus kostja

§ 100

mõttes

§ 76lg 1, 2, § 271 tulenevalt üüri tasumise kohustust.

Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid viivise arvestuse perioodile, kuid leidis, et viivis on ebamõistlikult suur, palus neid vähendada ja oli nõus maksma viiviseid 548,49 €.

§ 8

lg 2 alusel on leping pooltele täitmiseks kohustuslik, seega on pooltel õigus leppida kokku ka viivise määras. Pooled on majandus-kutsetegevuses tegutsevad isikud, seega ei ole põhjendatud kostja väide, et määr on ebamõistlikult suur, sest kostja on pooltevahelise lepingu sõlminud. Lepinguga on tõendatud, et kostja kohustub maksma viivist 0,1% päevas võlalt (lepingu p 3.9). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, 2 alusel kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 0,1% võlalt päevas. Hageja on 09.03.2021 avalduse märkinud, et hagi esitamise hetkeks oli kogunenud viivis summas 30,52 eurot arve nr. 21000125 summas 1144,80 eurot tasumisega viivitamise eest, mis tuleb välja mõista. Lisaks soovis hageja saada veel hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivist summalt 2289,60 eurot (arve nr. 21000125 summas 1144,80 eurot ja arve nr. 21000288 summas 1144,80 eurot) kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, arvestades viivisemääraks hageja ja kostja poolt üürilepingus kokkulepitud 0,1 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. See teeks viiviseks võlalt 2289,60 €-lt perioodi 10.11.2019 /hagi esitamisele järgnev päev/ 15.04.21 /otsuse tegemise päev/ eest kokku 359,47 €. Veel soovis hageja saada viivist arve 2000135 järgi 111 eurot, arve 2000311 järgi 92,08 eurot, arve 2000489 järgi summas 100,1 eurot, arve 2000664 järgi summas 103 eurot, arve 2000838 järgi 93,26 eurot, arve 200100 järgi 86,01 eurot, arve 2001180 järgi summas 64,24 eurot ja arve 2001352 järgi 57,78 eurot, arve nr 2001521 järgi 44,05€, arve nr 2001690 järgi 44,67€, arve nr 2001859 järgi 36,31€, arve 21000037 järgi 40,70 € (kokku 873,20 €). Seega nõuab hageja viivist kostjalt kokku 1263,19 € /30,52 € + 873,20 €+ otsuse tegemise ajal seisuga viivis 359,47 €/. Kostja oli nõus tasuma viivist 548,49 €. Kostja märkis, et viivist tuleks tema arvetes vähendada, arvestades pandeemiat ja et viivise määr on ebamõistlikult suur. Kohus leidis, et viivismäär tuleb lepingust ja see pole ebamõistlikult suur.

§ 162

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades, et 1) kostja on põhivõla nõude rahuldanud menetluse aja jooksul (kohus lõpetas osaliselt menetluse 4830,45 €, osaliselt jättis seoses tasumisega rahuldamata 2734,22 €), 2) hagi esitamise aega, kostja korduvat võla tasumist menetluse ajal kuni viimase allesjäänud põhivõla tasumiseni (periood 09.11.20- 31.03.2021),

(10)7 2-20-134036 3) nõutava viivise suurust 1263,19 €, leiab kohus, et nõutav viivis ei ole küll algselt nõutud ja hageja poolt mitu korda muudetud põhivõla suhtes ebamõistlikult suur, kuid

§ 162

lg 1 järgi on võimalik kostja käitumist ja põhivõla katteks menetluse ajal kogu aeg tasumist arvestades, piirata väljamõistetavat viivist. Kostja on küll oma kohustuste täitmisel rikkunud tasumise kohustuse tähtaega, kuid on näidanud menetluses üles soovi oma kohustusi täita ja seda ka teinud, sest tasus menetluse ajal põhivõlga korduvate maksetega kuni selle kohustuse täitmiseni. Vaidluses esitas hageja nõudeid ka tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta, st need mis polnud veel nõude esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. See on lubatav TsMS § 369 järgi. Nimelt võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja esitas nõudeid enne kui need muutusid sissenõutavaks, sest kostja oli korduvalt lepingust tuleneva üüri tasumise kohustuse rikkumises. Neid ülaltoodud asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus, et hagetavat viivist tuleb

§ 113lg 8, § 162 lg 1 alusel vähendada 900 eurole.

Mis puudutab poole väited sellest, kas riigis levinud pandeemia mõjus konkreetselt kostja kohutuse täitmisele, siis selliseid asjaolusid ei ole tõendatud, et see oleks mõjutanud kostja majanduslikke tulemusi. Kuna asjas ei ole väidetud, et kostja oleks viivist tasunud, siis on hagejal õigus nõuda

§ 8lg 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, Ts

MS § 367 järgi viivist, arvestades

§ 113lg 8, § 162 lg 1, kokku 900 €.

Kokkuvõtvalt jääb hagi rahuldamata põhivõla nõudes 2734,22 €, kuna kostja rahuldas menetluse ajal nõude ning viivisenõue kuulus osalisele rahuldamisele. Eeltoodu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist 900 €. MENETLUSKULUD, ASJA HIND TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1, 7, § 484.2 järgi on menetluskulud kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud, milleks on riigilõiv, lepingulise esindaja kulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 €). Kuna osaliselt lõpetas kohus menetluse seoses hagist loobumisega ja kostja poolt nõude rahuldamisega, siis jäävad põhimõtteliselt TsMS § 168 lg 5 tõttu loobutud osas menetluskulud kostja kanda. Küll aga peab arvestama järgnevaid asjaolusid kulude jaotusel. Kostja rahuldas hageja nõuded kohtumenetluse ajal. Kostja sai hagimaterjali kätte 19.11.20 (avaliku e-toimiku kaudu). Kostja tasus hageja nõude (mis oli kohtule esitatud 09.11.10) aluseks olnud arve nr 01.01.20 nr 2001521 1000 € ära 19.11.20 maksekorraldusega 324 (kostja 19.11.20 vastuse lisa). Seega tasus kostja selle arve alusel oma võla ära samal päeval kui sai hagiavalduse kätte. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja oli õigustatud pöörduma oma nõudega kostja vastu hagiga kohtusse. Asja materjalidest nähtuvalt eelnes hagimenetlusele maksekäsu kiirmenetlus, milles hageja nõudis arvete 2000838, 2001007, 2001180, 2001352 järgse võla tasumist, kuid kostja esitas 08.10.20 oma

(10)8 2-20-134036 vastuväite. Nende arvete järgsete võla tasumist nõudis hageja ka hagiavalduses (vt 09.11.20 hagiavalduse p 9). Kostja oli oma maksete tasumisega viivituses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja oli õigustatud hagiga kohtusse pöörduma oma õiguste kaitseks. Asjaolu, et kostja tasus osa võlast hagiavalduse kättesaamisel ja osa menetluse käigus ning et kohus vähendas viivist, võimaldab kohtul TsMS § 163 lg 1 järgi määrata menetluskulude jaotuse nii, et osa menetluskulusid jääb hageja kanda ja osa kostja kanda. Hageja loobus nõudest 4830,45 € seoses tasumisega. Hageja esitas täiendavalt nõude 2734,22 €, mille kostja tasus menetluse ajal, kuid kuna hageja ei loobunud sellest nõudest, siis jättis kohus selle nõude rahuldamata. Kohus leidis, et 15.04.2021 (otsuse tegemise aeg) seisuga oleks ühekordselt nõutav viivis kokku 1263,19 €. Kohus vähendas seda 900 eurole. Seega võib järeldada, et kostja rahuldas hageja põhivõla nõude ja kohus rahuldas osaliselt viivise nõude, mille tõttu leiab kohus, et hageja nõue kuulus sisuliselt rahuldamisele 96% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 09.03.21 ja vastamiseks vastavalt 31.03.21 (kirjaliku menetluse määrus 02.03.21). Hageja menetluskulud olid 09.03.21 nimekirja kohaselt esindaja kulud 17,5 h eest 1750 €, lõiv 325 €, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €, kõik kokku 2095 €. Käibemaksu ei ole nõutud. Hageja esitas uue kulude nimekirja ja täiendas seda veel 08.04.21, kuigi kohus seda nõudnud pole. Hageja täiendas nimekirja 0,75 tunniga kostja 25.03.21 ja 31.03.21 vastusega tutvumise eest. Kostjale on viimane hageja menetluskulude nimekiri tehtud nähtvaks e-toimiku kaudu 08.04.21 ja saadetud e-postiga 12.04.21. TsMS 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud kompromissettepaneku koostamisele 0,5 h
(50)€ kuulub tavapärase esinduse töö sisse ning sellist kulu ei pea kostja hüvitama. Lisaks ei ole põhjendatud eraldi kuluna 1 h (100 €) hageja esindaja aeg nõupidamisele kliendiga, materjalide ja tõenditega tutvumiseks. Selline kulu peab olema hõlmatud hagiavalduse koostamise ja esitamisega, mille eest on hageja arvestanud kuluks juba ise 5 h. Tunnitasu määr 100 € on kooskõlas kohtpraktikaga ega ole ebamõistlikult suur. Arvestades asja mahtu ja keerukust, on hageja esindaja põhjendatud kulud TsMS § 175 lg 1 järgi kokku 1675 € (1825-50-100). Lisaks on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 €. Kokkuvõtvalt on hageja menetluskulud kokku 2020 € (1675+20+325), millest kostja peab hüvitama 96% ehk 1939,20 €. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ning kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb hageja taotluse alusel kostjalt välja mõista alates lahendi jõustumisest võlgnetevatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende kulude tasumiseni.

Arvestades esitatud nõuete suurust kokku, on tsiviilasja hind 8827,86 €. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on sellelt hagihinnalt lõiv 500 €. Hageja on tasunud lõivu 325 €. TsMS 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega, lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kooskõlas TsMS § 179 lg 9 tuleb menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(10)9 2-20-134036 Kooskõlas TsMS § 179 lg 1, 5, 9 tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista lõivu 175 € ja kostjal tuleb lõiv tasuda riigile 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulud jäävad 4% ulatuses hageja kanda. Kostja ei esitanud kulude nimekirja ja sellepärast ei määra kohus kindlaks kostja kulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
(10)10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.