KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-915 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 07.04.

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 alusel arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt nt 20.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12 ja 06.05.2015 otsus asjas nr 3-3-188-14, p 15). Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline ning julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea olema tõsikindlaid tõendeid (vt nt 13.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16 ja 06.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-8814, p 16). Antud juhul oli 07.04.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/73 andmise vajadus tingitud kinnipeetava poolsest vangla julgeolekut tõsiselt ohustavast tegevusest. Nähtuvalt vaidlusaluse käskkirja aluseks olevast 07.04.2021 ettekandest nr 1-21-3142 toimus samal päeval kella 16.03.2021 paiku kaklus kinnipeetav X ja Y vahel. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 tulenevalt on vanglateenistuse ülesandeks korraldada järelevalve viisil, mis tagab vanglas kehtiva sisekorra ning seaduste järgimise ega ohusta vangla üldist julgeolekut. Kuna igasugune kinnipeetavate vaheline konflikt, seda enam selline, millega kaasneb füüsiline kaklus, ohustab kahtlemata vangla üldist julgeolekut, on vajalik X suhtes 2 julgeoleku tagamiseks ning raskete õigusrikkumiste toimepanemise edasiseks ärahoidmiseks kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vastustaja märgib, et algselt kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ka kinnipeetav Y suhtes, kuivõrd aga asjaolude välja selgitamisel ilmnes, et konflikti algatajaks oli X, siis Y suhtes 09.04.2021 julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati. Asjaolu, et füüsilise konflikti algatas X lüües kinnipeetav Y, on tuvastatav videosalvestiselt ning samuti on 07.04.2021 sündmusega seoses Xe suhtes käimas ka kriminaalmenetlus. Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on vanglal väga suur kaalutlusruum. Tegemist on ühe olulisema abinõuga, mida vangla saab kasutada julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitseks. Kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne. Tulenevalt VangS § 69 lg 1 regulatsioonist oli põhjendatud isiku suhtes viivitamatult meetmete tarvitusele võtmine, piiramaks kinnipeetava võimalusi edasiste õigusrikkumiste toime panemiseks. Kuivõrd tegemist on raske rikkumisega, on õigustatud isiku suhtes viivitamatult VangS § 69 lg 2 p-des 1 (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine), 3 (kehakultuuriga tegelemise keelamine) ja 4 (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) sätestatud piirangute kohaldamine. Xe poolt toime pandud tegu, so kaaskinnipeetava suhtes füüsiliselt agressiivne käitumine, ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav. Käesolevalt ei saa vaidlust olla selles, et selline tegevus seab ohtu vangla julgeoleku – olukorras, mil X ei suuda kontrollida oma käitumist, on potentsiaalne võimalus, et mõni vanglas viibiv isik saab Xe tegevuse tagajärjel kannatada. Arvestades, et X paikneb avatud osakonnas, kus kinnipeetavad viibivad väljaspool kambrit osakonnas omapäi, st ilma vanglaametniku pideva juuresolekuta, võib uue konfliktsituatsiooni toimumine kaasa tuua juba väga tõsised tagajärjed. Käesoleval hetkel ei kaalu isiku huvid üles avalikkuse huve. Avalikkusel on huvi, et vanglas on tagatud üldine julgeolek, ohud teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele ja elule on minimiseeritud. Avalikku huvi arvestades on kinnipeetava võimaluste piiramine õigusrikkumiste toimepanemise takistamisel ja isiku suunamisel õiguskuulekale teele kaalukam, kui kinnipeetava õigus ringi liikuda. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise lõpetamiseks peab vangla olema veendunud, et vanglas viibivate isikute turvalisus ei ole ohus, kuid käesoleval juhul ei ole vanglal selles veel veendunud. Riigikohus leidis 22.11.2004 asja nr 3-3-1-76-04 määruse punktis 6, et Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Kuigi õigusvastaselt määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevate tagajärgede saabumisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud raske õigusrikkumine leiab aset. Selleks, et vältida raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida. Tallinna Vangla leiab, et vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine Xe suhtes on hädavajalik. Tallinna Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate 3 julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Vangla hinnangul on vaidlustatud käskkiri antud õiguspärases menetluses vormi- ja sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides Eelnevale tuginedes palub Tallinna Vangla jätta Xe taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse lahendamine 3. X taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna ta on maksejõuetu. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla kinnipeetav X taotlenud esialgse õiguskaitse taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse eest tasuda riigilõivu 15 eurot. Arvestades Tallinna Vangla esitatud taotleja vanglasisese isikukonto (K-Raha) väljavõtet, vabastab kohus Xe esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (halduskohtumenetluse seadustik (

) § 110 lg 1 p 1). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ning tuginedes

§ 116

lg 1 viimasele lausele ei esita kohus menetlusabi taotluse rahuldamise põhjendusi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 4.

§ 249

lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (

§ 249lg 5).

5. Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on X Tallinna Vangla käskkirjale nr 1-21/1-2/73 esitanud vaide, mis on Tallinna Vanglas registreeritud 05.05.2021 nr-ga 5-15/21/2281 ja on veel menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. 6.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (

§ 249

lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).

1. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. 4
2. Taotleja eesmärgiks on see, et ta ei peaks vaidemenetluse ajal taluma vaidlustatud käskkirjast tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vaidlustatud käskkirjaga on taotleja suhtes kohaldatud järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 07.04.2021: 1) Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. 2) Kehakultuuriga tegelemise keelamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. (Spordisaali kasutamise võimaluse keelamine) 3) Vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. Kohus leiab, et kuigi taotluse esitajal võib esineda esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaasa tuua pöördumatud tagajärjed (haldusakti ei ole võimalik enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega), siis ei ole käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud eelkõige kaebuse väheste eduväljavaadete ja ülekaaluka avaliku huvi tõttu tagada vanglas julgeolek.
3. Kaebaja on esmalt heitnud vanglale ette menetlusnõuete rikkumist ja märkinud, et ta ei saanud vaidlusaluse sündmuse kohta omapoolseid selgitusi esitada. Kohtule nähtub vaidlustatud käskkirjast, et käskkirja kohaselt vestles 07.04.2021 neljanda üksuse ametnik X, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetavale on antud võimalus esitada julgeolekuabinõude kohaldamise suhtes vastuväiteid. Taotluse esitaja ei ole väitnud, et vastavat vestlust 07.04.2021 ei toimunud. Küll aga ei nähtu haldusasja materjalidest, et taotluse esitaja oleks esitanud omapoolsed kirjalikud seisukohad julgeolekuabinõude kohaldamise suhtes. Kohus peab usutavaks seda, et kaebajale on vastavat õigust esitada omapoolsed seisukohad aga suuliselt, tutvustatud. Kas isik esitab omapoolsed seisukohad või mitte on tema enda vaba valik. Teisalt, isegi kui taotleja õigust esitada omapoolseid seisukohti oleks enne käskkirja väljastamist rikutud, siis arvestades vaidlustatud käskkirja aluseks olevaid asjaolusid ja seda, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleb kohaldada viivitamatult peale julgeolekuohu ilmnemist, ei saaks vastav rikkumine tuua automaatselt kaasa käskkirja õigusvastasust (vt HMS § 58). Kohus ei jaga taotleja seisukohta, et käskkiri on ebaproportsionaalne arvestades, et vaidlust ei ole selles, et taotleja ja teise kinnipeetava vahel toimus füüsiline konflikt ja nagu taotleja ise selgitas, siis konflikt on alguse saanud juba varasemalt tulenevalt taotleja enda käitumisest. Õige on küll see, et vangla, olles teadlik kinnipeetavate omavahelistest halbadest suhetest, peab samuti tegema kõik endast oleneva, et mitte lasta konfliktidel eskaleeruda, kuid see ei tähenda seda, et vaidlusalune käskkiri oleks õigusvastane ja kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine ebaproportsionaalne. Samuti ei mõjuta käskkirja õiguspärasust asjaolu, milliseid meetmeid kohaldati või ei kohaldatud teise kinnipeetava suhtes. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis nr 3-3-1-88-14 selgitanud järgmist: „Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-31-33-10, p 11).(p 11) 5 Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et kinnipeetav kavatseb ka edaspidi vangla vara kahjustada. (p 16) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, tuleb vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada rakendatavate meetmete ja nende rakendamise kestuse üle. Kaalumisel tuleb vanglal arvestada ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13). (p 17)“. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kuivõrd vanglal on väga suur kaalutlusõigus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, siis kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne. Käesolevas asjas eeltoodud tingimused täidetud ei ole. Ohu kahtlus ei ole arvestades seda, et taotleja ja teise kinnipeetava vahel toimus tõsine füüsiline konflikt, ilmselgelt põhjendamatu. Vastustaja on selgelt välja toonud ka selle, et füüsilise konflikti algatas X lüües kinnipeetav Y, mis on tuvastatav videosalvestiselt. Samuti on vastustaja selgitanud, et 07.04.2021 sündmusega seoses on Xe suhtes käimas ka kriminaalmenetlus. Seetõttu ei pea kohus arvestades kõiki asjaolusid kogumis julgeoleku abinõude kohaldamist ebaproportsionaalseks. Taotleja poolt välja toodud argumendid seda seisukohta ümber ei lükka.
8. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et käesoleval hetkel ei kaalu taotleja huvid üles avalikkuse huve. Avalikkusel on huvi, et vanglas on tagatud kord ja üldine julgeolek ning ohud teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele ja elule on minimiseeritud. Avalikku huvi arvestades on kinnipeetava võimaluste piiramine õigusrikkumiste toimepanemise takistamisel ja isiku suunamisel õiguskuulekale teele kaalukam, kui kinnipeetava õigus ringi liikuda ja viibida tavakambris. Kohus ei pea õigustatuks ka kaebaja nõuet, et tema halbadest suhetest ja kontrollimatust käitumisest tulenevalt hakkaks vangla ümber korraldama vangla tööd. Kaebajal on kohustus vanglas õiguskuulekalt käituda sõltumata sellest, kes on tema kambri või osakonnakaaslased. Vastustaja on ka asjakohaselt välja toonud, et selleks, et vältida raske õigusrikkumise saabumist ja tagada vangla üldine julgeolek, on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik pärast vastava vajaduse ilmnemist vahetult ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks vanglal võimalik rasket õigusrikkumist ära hoida. Lisaks peab kohus siiski vajalikuks märkida, et igal juhul on avalikes huvides tagada vangla julgeolek. Avalikes huvides on ka tagada vanglas kord. Kohus leiab, et viidatud huvid on ilmselgelt kaalukamad kaebaja huvist mitte olla allutatud täiendavatele julgeolekuabinõudele vaidemenetluse ajal.
9. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 6