lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt
§ -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatava süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistab tsiviilhagi.
ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb Maksim Proninilt välja mõista tsiviilhagi summas 300 eurot x OÜ kasuks ning raha kanda x arveldusarvele x. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Maksim Proninilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Maksim Proninilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu, s.o. kokku summas 108 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 984 eurot tuleb Maksim Proninil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315; KarS § 73 lg 1,3, § 78 p 1,
S § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Maksim Pronin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Maksim Proninile määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.05.2021.a. Tsiviilhagi
ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb Maksim Proninilt välja mõista tsiviilhagi summas 300 eurot x kasuks ning raha kanda x OY arveldusarvele x. Menetluskulud Välja mõista Maksim Proninilt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 108 eurot riigi tuludesse. 2 Menetluskulud kokku summas 984 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82.00 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Maksim Proninile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.