1-19-6781/33

(18259000422)Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Evelin Veeret Viru Vangla materjalid Dmytro Riaboshapka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kriminaalasi Süüdimõistetu Dmytro Riaboshapka (isikukood 37301065210; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 28.10.2019 ja lõpp 28.12.2021 Kaitsja Ilya Zuev Kohtuistungi toimumise aeg 18.03.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Dmytro Riaboshapka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Dmytro Riaboshapkalt menetluskuluna riigituludesse eest 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 60 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1-19-6781
2. Viru Vangla esitas 15.03.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Riaboshapka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.08.2019 kohtuotsusega tunnistati D. Riaboshapka süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud vangistusele Viru Maakohtu 23.08.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta vangistust ning D. Riaboshapka mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti D. Riaboshapkale mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 14.09.2019 ja D. Riaboshapka saabus Viru Vanglasse karistust kandma 28.10.
5. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist, nimetades teda ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises, võimaliku avarii põhjustamises; samuti väljapressimises ning huligaansuses. Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, käitub ka edaspidi mõtlematult/impulsiivselt ning ei oska oma probleemidele sihipäraseid ning õiguskuulekaid lahendusi leida. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 20%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19%.
6. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab D. Riaboshapka ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
7. Süüdimõistetu D. Riaboshapka palus 18.03.2021 kohtuistungil enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning selgitas, et vabanedes plaanib minna kohe tagasi enda endisele töökohale. Ema suri ja vaja on aidata isa. Vanglas on viibinud juba peaaegu 1,5 aastat ning see aeg pole suitsetanud ega joonud. Vanglas viibitud 1,5 aasta jooksul on teadvustanud enda jaoks palju ja teinud järeldused. Leiab, et läbis edukalt vanglas kõik sotsiaalprogrammid ja muud pakutud programmid. Distsiplinaarkaristuste osas märkis, et 1,5 aastase vangistuses viibitud aja jooksul esimesel aastal ei olnud tal üldse karistusi. Distsiplinaarkaristusi põhjendas koroonast tingitud olukorraga, kus kõik kinni pandi ja hambavalu tõttu tuli tablette võtta. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammidest tegi järeldusi, et teda ei tõmba alkohol. Varasemalt ei joonud pidevalt, vaid jõi 2-3 päeva järjest. Vanglas tegeleb spordiga ja huvitub kalapüügist. Vabaduses on sõbrad, kes ei tegele kriminaalasjadega. Varasemalt isiklikul otsusel läbitud alkoholi võõrutusravi ja kodeerimised ei ole mõjunud, sest arstid ja süstid ei aita, kui puudub isiku enda otsus joomine lõpetada. Alkoholi tarvitamise aitas lõpetada vanglas läbitud programm aga ka enda otsus. Kõige rohkem motiveerib vanglast vabanemisel töö. Enda sõnul on töötanud kogu elu ja ilma selleta ei saa. Ei välista pere loomist. Vanglas on viibinud juba 1,5 aastat ja korteriga seoses on tekkinud võlad. D. Riaboshapka tahaks vabadusse ja tööle minna, sest vanglas viibitud aja jooksul on tekkinud finantsprobleemid.
8. Kaitsja toetas D. Riaboshapka tingimisi ennetähtaegset vabanemist, tuues välja, et täidetud on formaalsed ja materiaalsed eeldused isiku vabastamiseks. Kaitsja leiab seda, et isik on vanglas viibinud pikemat aega, mis aitas tal teha vastavaid järeldusi ja ilma milleta ta ei saanud vastavaid järeldusi varem teha. Sisuliselt D. Riaboshapka peamiseks probleemiks on alkoholi liigtarvitamine ja sellel põhjusel ta rikkus korduvalt seadust. Praegu Viru Vangla toetab isiku vabastamist, kuna retsidiivsuse oht on üsna madal. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja istungi käigus ta andis kohtule teada oma järeldustest. Kaitsja leiab, et kui vaadata D. Riaboshapka iseloomustust, siis tõepoolest tema osavõtt ja tulemused sotsiaalprogrammides on üsna head. Kaitsja toetab D. Riaboshapka vabastamist ja leiab, et kui kohus määrab tema suhtes rangema kontrolli, siis on lootust, et kaitsealune saab oma probleemidega hakkama ja ei riku edaspidiselt seadust. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1-19-6781
9. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et D. Riaboshapkat ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
10. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
13. Vangla iseloomustusest nähtub, et D. Riaboshapkale on koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta ajavahemikul 09.06.2020 kuni 29.06.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik läbis programmi täies mahus. Programmi alguses otsustamise faasis. On motiveeritud oma tarvitamisharjumustega tegelema. Isik saab aru probleemide ja alkoholi tarvitamise vahelisest seosest. Oskab välja tuua enda kohta käivad tarvitamise häid ja halbu külgi. Oskab välja tuua mustreid enda tarvitamisharjumustes. Paneb endale eesmärgiks tarvitamisest hoidumise, parimaks enesekontrollimeetmeks peab vältimist ja alternatiivset käitumist. Parimaks himuga toimetuleku viisiks peab mõtlemise muutmist. Sotsiaalset survet ei pea enda jaoks probleemiks. Programmi lõpus otsustamise faasis, vabaduses liiguks kohe tegutsemise faasi. Jätkutegevustes võiks tegeleda motivatsiooni säilitamisega. Samuti läbis D. Riaboshapka 2021 jaanuaris „Eluviisitreeningu“ programmi jätkutegevuse. Vestluse läbiviija tõi välja, et kinnipeetav analüüsib edukalt alkoholi ja tema õigusrikkumise seost ning on omandanud programmist oskusi alkoholi tarbimise modereerimiseks. Isik toob edukalt välja sotsiaalse survega toimetuleku meetodid ning demonstreerib uskumuste ja mõttemuutusi seoses alkoholi tarvitamise ning tema õigusrikkumisega. Isik saab aru muutuste ringist ning leiab, et on otsuse faasis ning leiab, et ei soovi vabanedes alkoholi tarvitada. Himuga toimetulekuviisidest kasutaks isik kõrvaltegevuse otsimist, toob välja realistlikke tegevusi ning demonstreerib õiguskuulekaid hoiakuid ja mõttemustreid. Motivatsiooni tõsteti läbi peegelduste ja kiituste. Isik ise hindas enda motivatsiooni suureks. Isik on omandanud teadmised programmist.
14. aastal läbis vestlused impulsiivsusest, teistega arvestavast elustiilist ja probleemide lahendamise oskusest. Vestluste läbiviija sõnul tunnistab isik täielikult süüd ning kahetseb oma tegu. On oma tegu palju analüüsinud ning jõudnud selle üle järele mõelda. Oskab välja tuua õigusrikkumiseni viinud 1-19-6781 põhjused, samas ei õigusta oma teguviisi. On saanud aru joobes juhtimise võimalikest tõsistest tagajärgedest nii endale kui ka teistele, saab nüüd aru, miks tegu on ohtlik ühiskonnale. Oskab välja tuua viise, kuidas edaspidi selliseid olukordi vältida ning mida saab ette võtta, et ei peaks ise joobes olekus rooli minema. Omab tugevat motivatsiooni edaspidi õigusrikkumistest hoidumiseks, saab aru seaduse järgimise ja selle mittejärgimise puhul karistamise vajalikkusest. Ei väljenda kuidagi kriminaalseid hoiakuid. Isik toob välja ka alkoholi tarvitamise vähendamise vajaduse ning selle, et probleem tuleb esile pigem siis, kui on juba purju jäänud, veidi vindisena ei ole nõus rooli istuma. Seega probleemi lahendamiseks parim viis on hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuidas seda teha, sellest on räägitud juba sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Isik on ennast põhjalikult analüüsinud ning oskab välja tuua kindlad käitumisviisid tulevikuks sarnaste olukordade korral. Isik on töötanud vanglas xxx. Alates 28.05.2020 töötab kinnipeetav AS E V . Kinnipeetav eemaldati ajutiselt töölt seoses distsiplinaarrikkumisega. Käesolevalt töötab kinnipeetav xxx edasi. Ise on tööga väga rahul, kuna tunneb seda tööd. Samuti on tööandjad isiku tööga rahul.
15. Vangla iseloomustusest nähtub, et D. Riaboshapka on 5 distsiplinaarkaristust. Kohus tutvus D. Riaboshapka isikliku toimikuga ja seal sisalduvate distsiplinaarkaristuste materjalidega. 11.09.2020 (18.08.2020 intsident) karistati D. Riaboshapkat distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla kodukorra p 1.12.5 rikkumise eest. 11.11.2020 (12.10.2020 intsident) karistati D. Riaboshapkat distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla kodukorra p 17.2 rikkumise eest. 16.02.2021 (19.01.2021 intsident) karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise eest. 16.02.2021 (04.02.2021 intsident) karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise eest. 16.02.2021 (04.02.2021 intsident) karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus kuidagi täidetud, kuivõrd D. Riaboshapka käitumine ei ole vanglas olnud õiguskuulekusele orienteeritud. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud erinevasisulised distsiplinaarkaristused aluse järeldada, et D. Riaboshapkal esineb raskusi kehtestatud korrast kinnipidamisega. Asjaolu, et D. Riaboshapka ei suuda juba kontrollitud tingimustes kuidagi reegleid järgida, ei veena kohut selles, et ta suudab seda teha vabaduses olles. Isiku elutingimused
16. Vangla iseloomustusest tulenevalt vangistust elas D. Riaboshapka üksinda xxx aadressil xxx. Ostis korteri ning tegi seal remonti. Enda sõnul on korteris kõik olemas, probleeme elukohaga ei ole. Isik on lapsena elanud Eestis, tema isa oli xxx. Oli umbes 2-3aastane kui ema ja isaga Eestisse kolis. Käis Eestis lasteaias ning koolis. Peale seda kolisid nad Ukrainasse

(2003)ning isik tuli Eestisse tagasi

1. aastal kui algas sõda Ukrainas. Vanemad tulid ka Eestisse järgi. Enda sõnul meeldib Eestis, sooviks taotleda Eesti kodakondsust. Vabanedes soovib elama minna üksinda varasemale aadressile. Kriminaalhooldaja on välja toonud, et tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus on kõik eluks vajalik olemas. Korter kuulub e-kinnistusraamatu andmetel kinnipeetavale. Korter seisab isiku vangistuse ajal tühjana. Võlgnevusi korteri eest on üle 1000 euro, kinnipeetav oli sõlminud kokkuleppe korteriühistuga, et kui vabaneb vanglast, siis hakkab koheselt võlgnevust likvideerima. Kinnipeetav ise on teadlik võlgadest, teavitas enne vangistust ühistut, et selline olukord tekib, kuna vangistuses ei ole tal võimalik kommunaalarveid maksta. Isik on positiivselt meelestatud võlgnevuste maksmise osas. Toob välja, et vabanedes on tal töökoht olemas ning võlgade tasumisel probleeme ei teki. Kavatseb võlgnevusega tegeleda esimesel võimalusel. Kinnipeetava isa S R on nõus vabanemise korral tagama D. Riaboshapkale vajaliku sh materiaalse toetuse. Kinnipeetaval on olemas tähtajaline elamisluba. 1-19-6781
2. D. Riaboshapkal on xxx, enda sõnul lõpetas selle R K (1980-1991). Puuduvad andmed käitumis- või õpiraskuste kohta koolis. Alustas õpinguid ka M xxx, kuid jättis pooleli. Õppis ühe aasta. Toob välja, et oli noor ja ei mõelnud. Kahetseb enda sõnul, et kooli pooleli jättis. Eesti Hariduse Infosüsteemis andmed puuduvad. Eesti keele tasemeks on hinnatud A
3. Tuleb eesti keeles vestlemisel väga hästi toime. Soovib õppida keelt, sooviks Eesti kodakondsust taotleda. Alates 08.07.2020 õpib riigikeeleõppes B1 tasemel. On motiveeritud õppima. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt, peab seda tähtsaks. Soovib osaleda lühiajalistel kursustel.
4. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et D. Riaboshapka on töötamise registri andmetel töötanud perioodil 01.06.2012-01.07.2014 firmas R OÜ, tööleping lõppes tähtaja möödumisel. Perioodil 17.07.2014-17.09.2014 töötas firmas AS H E , tööleping lõpetati tööandja poolt erakorraliselt, kuna isik viibis tööl joobeseisundis. Vahetult enne vangistust töötas J -W xxx (alates 28.10.2014). Käesolevalt on teenistussuhe peatatud. Enda sõnul meeldis enam, et ettevõte pakkus transporti tööle ja töölt koju. Ettevõte on kinnitanud, et tööleping peatati alates 28.10.2019 ühisel kokkuleppel. On töötanud suurema osa oma elust ka lihalõikajana- nii Ukrainas kui ka Eestis. Lisaks on töötanud noorena lühikest aega Soomes- tõi välja, et soovis palju raha teenida, kuid talle ei sobinud see töö. Isik on töötanud vanglas xxx. Alates 28.05.2020 töötab kinnipeetav AS E V xxx. Kinnipeetav eemaldati ajutiselt töölt seoses distsiplinaarrikkumisega. Käesolevalt töötab kinnipeetav xxx edasi. Ise on tööga väga rahul, kuna tunneb seda tööd. Samuti on tööandjad isiku tööga rahul. Vangistuses on kinnipeetaval olnud enda sissetulek. Vahel on kinnipeetavat toetatud tuttavate poolt. Vabanemise korral asuks isik uuesti tööle vanale töökohale- J W . J W E AS personaliosakonna assistent N P on kinnitanud kriminaalhooldajale telefonivestlusel, et kinnipeetava vabanemise korral tagatakse talle tootmistöölise töökoht ning kinnipeetav saab tööle asuda täistööajaga. Personalispetsialisti sõnade kohaselt on kinnipeetav tubli töötaja. Isik toob välja ka, et tal on autolaen, mis vajab maksmist. Samuti on vangistuse jooksul tekkinud korteri eest kommunaalvõlgnevus (umbes 1000 eurot). Enda sõnul rääkis varem ühistuga, et vanglas oleku ajal ei ole tal võimalik seda maksta. Enda sõnul sai enne vangistust majanduslikult hakkama, probleeme ei esinenud. Siiski tarvitas isik periooditi suurtes kogustes alkoholi, mis näitab, et isikul oli aeg-ajalt raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, kasutas raha mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks. Ise ütleb, et tarvitas alkoholi siis kui raha oli, rahapuuduse korral alkoholi ei tarbinud. Isikule määrati kohtukulud, mille maksis koheselt ise ära. Isik tunnistab, et vangistuse jooksul on tekkinud mõningad võlgnevused (nt kommunaalvõlg, autolaen), kuid enda sõnul on tal kindel töö olemas ning nende maksmine ei tekita probleeme. Toob välja, et peab mõned kuud kõvasti kokku hoidma, käima tööl ning saab majanduslikult järjele. Vangla andmetel on isikul 23.02.2021 seisuga vabanemisfondis 1 609,73 eurot ja nõuded puuduvad.
5. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. D. Riaboshapka puhul võib positiivsena välja tuua, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ta vangistusaja jooksul töötanud ja õpib riigikeelt B1 tasemel. Ka see, et ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja erinevatel vestlustel, on positiivne. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht enda korteri näol ja võimalus naasta endisele töökohale. Samuti on tal olemas isa tugi. D. Riaboshapkal on vabanemisfondis 1 609,73 eurot, kuid enda sõnul ka kommunaalvõlgnevus summas umbes 1000 eurot ja tasumata autolaen, mis võivad hakata tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama. Vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. 1-19-6781
7. Vangla iseloomustuses märgitakse, et D. Riaboshapkat on varasemalt neljal korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab esimest korda. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul kaks kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks D. Riaboshapka vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
8. Kehtivate karistusregistri andmete kohaselt on D. Riaboshapka süüdi mõistetud liiklusalaste kuritegude eest (Viru Maakohtu 29.08.2019 otsusega nr 1-19-6781 KarS § 424 lg 2 järgi, Viru Maakohtu 23.08.2016 otsusega nr 1-16-7198 KarS § 424 järgi). Seejuures viimane kuritegu (juhtis mootorsõidukit joobeseisundis) on pandud toime katseajal.
9. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et D. Riaboshapkat on kahel korral karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Isiku kuriteo kavandamise muster kordub ning käitumine on sarnane varasema käitumisega - järjestikused samalaadsed kuriteod. Soodusteguriteks on alkoholi liigtarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivsus. Seega on isiku alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel selge põhjuslik seos. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta esimest korda alkoholi peale keskkooli. Samuti nähtub töötamise registrist, et isiku tööleping on varasemalt (
10. aastal) erakorraliselt üles öeldud, kuna viibis töö juures joobeseisundis. See näitab, et isikul on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Isiku sõnul jõi ta nädal aega enne vanglasse tulekut, ei mäletanud, mida ta joobes olles tegi või mitte. Ütles, et tahtis vabadust täiel rinnal nautida enne vanglasse tulekut. Isik tunnistab, et alkohol on talle palju kahju teinud. Enda sõnul võis olla mitu kuud kaine, isu alkoholi järele ei olnud, siis aga jõi mitu päeva järjest. Toob vestlusel välja, et enamik inimesi käituvad mõtlematult, rumalasti kui on alkoholi tarvitanud, kaasaarvatud tema ise. Enda sõnul alkoholi tarvitades vägivaldne ei ole, küll aga on käitunud mõtlematult- nagu ka praegune kuritegu. Isik on nõus, et alkohol on talle palju kahju toonud ning peab oma alkoholi tarbimist analüüsima. Ei õigusta oma alkoholi tarvitamist. Isik ei ole viibinud alkoholi võõrutusravil, on lasknud end kodeerida 2 korda, viimati
11. aastal. Tunnistab sõltuvust, tarvitab tsüklitena. Toob välja, et kõik on mõtlemises kinni ning ta on teinud tööd, et muuta enda mõtlemist. Toob ka välja, et alkoholi tarvitamine on olnud probleem ning see on tema elu väga keeruliseks muutnud. Leiab, et muutust on vaja nüüd ja kohe. On olnud motiveeritud osalema vangla poolt pakutavas sotsiaalprogrammis, leiab, et kahju see kindlasti ei tee ning pigem tuleb see talle kasuks, saab n.ö endale midagi kõrva taha panna. 27.11.2019 karistatud kinnipeetavat väärteokorras NPALS eest. Isik saabus 28.10.19 Viru Vanglasse karistust kandma ning tuvastati positiivne tulemus kanepi suhtes. Enda sõnul oli enne vanglasse tulekut mitu päeva järjest joonud alkoholi ning ta ei teadnud, mida tarvitanud oli. Ütleb, et pole muidu inimene, kes narkootikume tarvitaks. Ei näe sellel mingisugust mõtet. Meditsiiniosakonnale on öelnud, et on tarvitanud kanepit kaks korda elus. Viimati 25.10.
12. Tunnistab, et on kunagi noorema proovinud amfetamiini tõmbas ninna (25 aastat tagasi). Peale seda pole enam amfetamiini tarvitanud. Süstinud ei ole. Enda sõnul ei näe narkootikumide tarvitamisel mõtet ning näeb tarvitamises vaid kahjulikkust. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
13. Vangla iseloomustuse kohaselt isik ei ole enda sõnul vägivaldne. Vestlustel heatujuline ning rahulik. Isiku praegune kuritegu on korduv joobes mootorsõiduki juhtimine. Kuritegu näitab, et kinnipeetav ei ole suutnud arvestada teiste inimestega, ei ole mõelnud, mida tema tegevus endaga kaasa võib tuua- nii ühiskonnale kui isikule endale. Isikut on ka varemgi joobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud ning talle määrati tingimisi vangistus. Isik kordas oma viga, ei suutnud varasematest kogemustest õppust võtta. Käesolevalt tunnistab kinnipeetav enda poolt sooritatud tegu, oskab seda analüüsida, kahetseb tehtut. Kinnipeetaval on puudulik 1-19-6781 probleemide lahendamise oskus. Isikul oli tarvis jõuda ühest kohast teise, ei osanud esile tõusnud probleemi sihipäraselt ning õiguskuulekalt lahendada- otsustas ise rooli minna, kuigi oli alkoholi tarvitanud. On soovinud vangistuses töötada, õppida, leida tegevust, et aeg kiiremini läheks. Peale vangistust plaanib J W tagasi tööle minna, maksta autolaenu ning tekkinud võlgnevusi, hoiduda alkoholist. Isikul on realistlikud pikaajalised eesmärgid, teadvustab probleemkohtasid ning oskab analüüsida muutumist vajavaid asju. Oskab analüüsida lähitulevikku ning eesmärke pikemalt.
14. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest D. Riaboshapkaga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab D. Riaboshapka kuritegelikult ohtlikuks, on alkoholi liigtarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivsus. Tuleb tähele panna, et süüdimõistetut on mõlemal kahel juhul kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Isiku puhul, keda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest, kes kannab liitkaristust ning kelle eelmine katseaeg luhtus uue kuriteo toimepanemise rikkumise tõttu, ei saa usaldada vaid tema lubaduste alusel. Arvestades toimepandud kuritegusid ja suutmatust vanglakorrast kinni pidada, ei saa järeldada D. Riaboshapka hoiakute ja liikluskäitumise muutumist.
15. Kohtuistungil tõi D. Riaboshapka välja, et soovib edaspidi elada alkoholivaba elu. Kohus möönab, et ainuüksi alkoholiprobleemi teadvustamine võimaldab järeldust, et D. Riaboshapka mõttemaailmas võivad olla toimunud muutused, mis aitavad kaasa tema edaspidisele õiguskuulekusele. Kõrvuti tooduga tuleb aga nentida, et D. Riaboshapka alkoholivaba elu on piirdunud vaid vangistuses viibitud ajaga. D. Riaboshapka on lasknud end varem korduvalt kodeerida, ent asjaoludest nähtuvalt on ta naasnud alkoholi tarvitamise juurde. Võttes arvesse D. Riaboshapka varasemat nö tagasilangust ja katseajal uue kuriteo toimepanemist, siis on kohus seisukohal, et arutataval juhul ei ole ühe sotsiaalprogrammi („Eluviisitreening“) ja vestluste läbimisega D. Riaboshapkast lähtuvad alkoholi tarbimisega seotud riskid täielikult maandatud, mistõttu võib erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangemisel realiseeruda uued kuriteod. Kohtul puudub objektiivne võimalus teha järeldus, et D. Riaboshapka ka suudab vabaduses olles hoiduda alkoholi tarbimisest. Nagu öeldud, D. Riaboshapka varasem käitumine seda lihtsalt ei kinnita.
16. Samuti vanglas töötamisest ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. D. Riaboshapka töötas ka kuritegude toimepanemise ajal ning kuivõrd teda oodatakse vanale töökohale tagasi, siis tõestas ennast ilmselt ka hea töötajana. Niisiis pole positiivne suhtumine töösse tekkinud selle vangistuse kandmisel. Vabanemisjärgsed elutingimused pole samuti teguriks, mis tagaks, et süüdimõistetu kuriteod ei kordu. Kõik teda vabaduses ootavad hüved – elu- ja töökoht, lähedase tugi – said talle osaks ka enne vanglakaristust.
17. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (sobiva elukoha ja töökoha olemasolu, sotsisaalprogrammi ja erinevate vestluste edukas läbimine kinnipidamisasutuses, lähedase toetus ja riigikeele omandamine) üles negatiivseid (alkoholi tarvitamise risk, korduv varasem karistatus, võlgnevused, vangistuse kestel saadud distsiplinaarkaristused), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Süüdimõistetu pole proovinud varasemalt kardinaalseid lahendusi leida probleemile, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. Korduv alkoholijoobes sõitmine näitab tema suhtumist ühiskonda. Sõnades on ta motiveeritud käitumist muutma, kuid varasem käitumine annab selles aluse kahtlemiseks. Kuna isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, siis risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks on olemas (joobes juhtimine). D. Riaboshapka viimane kriminaalkorras karistatav käitumine (mh uue kuriteo toimepanemine katseajal) viitab suurele ohule, et vabaduses olles jätkab ta liiklusalaste kuritegude toimepanemist, millega seab ta ohtu lisaks endale ka teised kaasliiklejad ning sellise käitumisega võivad kaasneda väga traagilised 1-19-6781 tagajärjed. Seega jäävad maandamata riskid, et D. Riaboshapka võib taas alkoholi tarvitanuna asuda juhtima mootorsõidukit.
18. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Seda, et vangla ohuhinnang (antud juhul märgitud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 20%) on sisutühi ja ebausaldusväärne, on põhjendatud juba Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018 määruses. Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 on nimetatud ammendavalt põhjused, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Nii pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.
19. Kohtuistungil osales kinnipeetava D. Riaboshapka kaitsjana määratud korras kaitsja Ilya Zuev. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 75,60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu D. Riaboshapkalt välja mõista. Kohus leiab, et D. Riaboshapkale võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu D. Riaboshapka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik