lg l p 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk nr 1 2 3 4 5 Võlausaldaja A N M L AS S B AS A F OÜ Nõude suurus, EUR 19 592.00 6 903.40 497.67 8 286.10 219.69 RJrk II II II II II Jaotis, % 55,19 19,45 1,40 23,34 0,62
lg-le 1 (
Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 31.08.2021 määrusega kuulutati välja H L pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Hillar Villersi. 24.04.2021 esitatud taotluses palub haldur lõpetada H L pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada pankrotihalduri tasu summas 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot), kinnitada kulud summas 168.00 eurot (sh käibemaks); määrata võlgnikule menetlusabi summas 476.40 eurot (s.o hüvitada riigi vahenditest 397.00 (lisandub käibemaks 79.40 eurot) ning mõista võlgnikult pankrotimenetluse kulud summas 261.60 eurot JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks; algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused 2 Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. H L haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. H L pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul viie võlausaldaja nõudeid summas kokku 35 498.86 eurot,
I ja III järgu nõuded puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga 31.08.2020 oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 117.26 eurot. Nimetatud seis on menetluse kestel muutunud, kuna töötukassast on september 2020 - aprill 2021 kogumis laekunud 3 618.27 eurot, samuti on võlgnik nimetatud perioodil saanud sotsiaaltoetusi kogumis 333.44 eurot ning MTÜ-lt V T stipendiumi ja sõidutoetusena veebruaris - aprillis 2021 kokku 149.20 eurot, millistele TMS kohaselt sissenõuet pöörata ei saa ja milliste kasutamiseks minimaalses kuutöötasu määras vastavalt TMS-le on haldur andnud ka nõusoleku. Igakuulised laekumised võlgniku kontole ei ületa kuutöötasu alammäära. Menetluse kestel ei ole laekumisi pankrotivarasse olnud. Väljamakseid pankrotimenetluses ei ole tehtud pankrotivara koosseisus rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (s.o halduri tasu ja kulud)
lg 1 p 4 alusel on kokku summas 738.00 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, konto saldo on 16.07.2020 seisuga 49,905 S P K 1990-1999 indeks osakut. Pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Seega ei saa ka pensionifondi osakuid või nende eest saadavat raha arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. 3 Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk nr 1 2 3 4 5 Võlausaldaja A N M L AS S B AS A F OÜ Nõude suurus, EUR 19 592.00 6 903.40 497.67 8 286.10 219.69 RJrk II II II II II Jaotis, % 55,19 19,45 1,40 23,34 0,62 Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Pankrotihalduri tasu 475.00 eurot (5 tundi x 95.00 eurot), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Käibemaks pankrotihalduri tasult on summas 95.00 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 31.08.2020 kuni 31.03.2021 kokku summas 168.00 eurot (7 kuud x 20.00 eurot kuus x käibemaks 20%), mis jääb samuti pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 738.00 eurot.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotiavaldusest ei nähtu võlgniku maksejõuetuse põhjuseid peale selle, et ta elab üle oma võimete ja ei oska rahaga mõistuspäraselt majandada. Võlgnevused on tekkinud seoses ostlemisja mängusõltuvusega. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnik oma elukorralduses on kasutanud teiste isikute pangakaarte ning internetipanka oma sõltuvuse (eelkõige ostlemine) tarbeks, käesoleval ajal on võlgnik töötu (tervislik seisund ei võimalda ka eelduslikult tasuvat tööd leida), tal puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Võlgniku kohustuste tekke täpne aeg on teadmata, kuid eelduslikult on võlgnevused tekkinud pikema perioodi vältel ja alates maist 2018. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlausaldajate poolt esitatud dokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult juba september 2019. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega muu asjaolu
lg 5 alusel.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 16.09.2020 vande kooskõlas
lg 2.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab 4 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
lg 1-3 alusel.
aasta
lg 1-3.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (s.o paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) kokku summas 168.00 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud kulud on olnud põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 738.00 eurot tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei 5 mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397.00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon).
lg 11 ls 2 ja 3 alusel tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 26.04.2021 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise otsustamisel on kohtul õigus anda abi vaid seaduses nimetatud piirmääras, milleks on kuni 31.01.2021 olnud 397.00 eurot. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kohus annab seega võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest 397.00 euro ulatuses (lisandub käibemaks), peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 261.60 eurot.
kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
Vastavalt
§-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks
§-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest kaks (S AS ja B AS) on vastanud päringule. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Haldur on teinud ettepaneku mitte määrata H L kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada H L ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
sätestatust: - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
- võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). - võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. 6 - võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. - pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.