3-21-890/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-890 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD
2. X (kaebaja) esitas 14.03.2021 Tallinna Vanglale vaide, milles palus tunnistada justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 51 lg-d 2-4 ja § 511 Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja kehtetuks või viia kooskõlla PSiga. Põhjendused: 1.
3. Piirangud kinnipeetava telefoni teel toimuvale vanglavälisele suhtlemisele ei ole kooskõlas PS § 3 lg-st 1 ja §-dest 18, 26, 27 tulenevate nõuetega. Vangistusseadusest (VangS) ega muudest seadustest ei tulene justiitsministrile volitust piirata kinnipeetava õigust helistada väljaspool vanglat viibivale isikule suuremal määral, kui on ettenähtud VangS-is. 1.
4. Kinnipeetava kohustused esitada helistamise taotlemisel vanglateenistusele andmed isiku või asutuse kohta, kellele ta soovib helistada (VSKE § 51 lg 4 p 3, § 511) ja VSKE § 51 lg-s 2 sätestatud helistamise ajalised piirangud on kehtestatud ilma seadusest tuleneva aluseta ning seetõttu vastuolus PS § 3 lg-ga
5. 1.
6. Kinnipeetava kohustus esitada vanglale andmeid isikute kohta, kellele ta soovib helistada, riivab ebaproportsionaalselt kinnipeetava ja tema lähedase PS §-st 26 tulenevat õigust eraelu puutumatusele. Riive ei ole vajalik, sest selle eesmärgid on võimalik saavutada kriminaalmenetluse seadustiku peatükis 31 ja VangS § 29 lg-s 2 sätestatud vahendeid kasutades. Andmete esitamise kohustus mõjub kinnipeetavale ja tema lähedastele solvavalt, väärikust alandavalt ning võib viia nende eraelu tõsise kahjustamiseni. Ühtlasi on see kohustus vastuolus isikuandmete kaitse seadusest ja avaliku teabe seadusest tulenevate nõuetega. Võimalus 3-21-890 helistada vaid üks kord nädalas 10 minuti vältel ei ole kinnipeetavale piisav ning ületab vangistusest paratamatult tulenevaid ebamugavuse piire. 1.
7. Kaebaja suhtes alustati 12.03.2021 distsiplinaarmenetlust VSKE § 511 rikkumise kahtlusega, ilma objektiivse põhjenduseta. Justiitsminister on 17.05.2010 rõhutanud, et VangS § 29 lg 21 eesmärgiks ei ole algatada süüteomenetlust, ent Tallinna Vangla on kasutanud VangS § 29 lg-t 21 kontrollimaks kaebaja poolt VSKE § 511 täitmist, kaebaja tagakiusamiseks ja karistamiseks. Seega on kaebajal õigus seada kahtluse alla VSKE § 51 lg-te 2-4 ja § 511 kooskõla PS-iga.
8. Tallinna Vangla tagastas 29.03.2021 kirjaga nr 5-18/21/7466-2 kaebajale tema vaide. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 2 kohaselt ei saa vaiet esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. VSKE on justiitsminister andnud määrusega. Justiitsministri üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lg 1 alusel Vabariigi Valitsus. Seega kuulub vaie VSKE sätete peale tagastamisele. Distsiplinaarmenetluse jaoks on olemas eraldi menetlus. Kui isik, kelle osas distsiplinaarmenetlus läbi viidi, ei ole menetluse lõpptulemusega rahul, saab ta esitada selle osas vaide ning vajadusel pöörduda hiljem kohtusse.
9. Kaebaja esitas 25.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Tallinna Vangla pidanuks vaide edastama asutusele, kelle pädevuses selle lahendamine on. Koos kaebuse esitamisega taotleb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja pöördus kohtusse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjusel, et vangla ei edastanud kaebaja vaiet, vaid tagastas selle kaebajale. Kohtule esitatud haldusasja materjalidest ja kaebusest võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks on vaidlustada õigustloov haldusakt (VSKE). Samas Tallinna Vanglale esitatud vaidest võib järeldada, et kaebaja ei ole rahul tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega.
11. Kohus selgitab kaebajale, et ta ei saa haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses vaidlustada õigustloova akti põhiseadusele vastavust. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Seega lahendab halduskohus konkreetseid vaidlusi menetlusosaliste vahel, mitte ei teosta abstraktset normikontrolli. HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2 sätestavad halduskohtu volitused ja nõuded, mida saab halduskohtule esitada. Viidatud sätetest nähtuvalt saab tuvastamiskaebuse esitada haldusakti või toimingu peale, samuti haldusakti tühisuse tuvastamiseks või muu avalikõiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Kaebajal ei ole õigust taotleda õigustloova akti ehk VSKE põhiseadusevastaseks tunnistamist. Tegemist ei ole avalikõiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise vaidlusega, vaid põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1 kohaselt on õigustloova akti või selle andmata jätmise PS-ile vastavuse kontrollimine Riigikohtu, mitte halduskohtu pädevuses. Halduskohtul on küll HKMS § 158 lg 4 kohaselt õigus jätta asja lahendamisel kohaldamata seadus või muu õigustloov akt, kui see on PS-iga vastuolus, kuid see eeldab konkreetse vaidluse lahendamist, mille lahendamisel oleks võimalik PS-iga vastuolus olevat normi kohaldamata jätta.
12. Vaidemenetluse ese ja vaide läbivaatamise kord on sätestatud HMS-is. Õigustloova akti põhiseadusele vastavust ei saa kontrollida vaidemenetluse raames. Seega ei pidanud vangla 2