KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-650 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla pool

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 10.02.2020 Tallinna Vanglale avalduse pikaajaliste kokkusaamiste õigusvastase keeluga ajavahemikul 02.01.2018 – 03.02.2020 talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7500 eurot. Avalduse 11.03.2020 täpsustuses X selgitas, et soovib õiglast hüvitist perekonnaelu puutumatuse rikkumise ja inimväärikuse alandamise eest ning et ajaperioodi 02.01-02.08.2018 ei ole vaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel arvesse võtta, sest selle eest on varasemalt juba kompensatsiooni nõutud.
2. Tallinna Vangla 03.04.2020 otsusega nr 5-37/20/7-4 X taotlus tagastati perioodi 02.0102.08.2018 osas ja muus osas jäeti rahuldamata. Otsuses leiti kokkuvõtvalt, et X hingelised läbielamised pole olnud sellise tõsidusega, mis õigustaks mittevaralise kahju eest hüvituse määramist riigivastutuse seaduse (RVastS) sätete alusel.
3. X esitas 13.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega ajavahemikul 02.01.2018 - 03.02.2020 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.
4. Kohus võttis kaebuse 15.05.2020 menetlusse ja määras vastustaja Tallinna Vangla. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebuse põhjendus. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla kehtestas õigusvastaselt tema suhtes keelu pikaajalistele kokkusaamistele abikaasaga ajavahemikul 02.01.2018 - 03.02.
6. Sellega on kaebaja hinnangul talle tekkinud mittevaraline kahju. Kaebaja palub õiglase summa väljamõistmist kohtu äranägemisel.
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb oma 03.04.2020 otsuses nr 537/20/7-4 esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja märkis täiendavalt, et haldusasjas nr 320193 kohus hindab, kas kaebaja pikaajalise kokkusaamise taotluse suhtes tehtud diskretsiooniotsus oli korrektselt kaalutletud või mitte. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel. 7.1 Kaebaja esitas 21.12.2017 Tallinna Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise lubamiseks oma abikaasaga, kes on samuti kinnipeetav. Tallinna Vangla jättis 02.01.2018 otsusega taotluse rahuldamata. Kaebaja vaidlustas keeldumise Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 08.05.2018 otsusega haldusasjas nr 3-18-117 tühistati Tallinna Vangla 02.01.2018 otsus ja kohustati Tallinna Vanglat kaebaja 21.12.2017 taotlust uuesti läbi vaatama. Tallinna Vangla jättis 29.06.2018 otsusega kaebaja 21.12.2017 taotluse uuesti rahuldamata. Kaebaja vaidlustas keeldumise Tallinna Halduskohtus. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsusega haldusasjas nr 3-18-1662 tühistati Tallinna Vangla 29.06.2018 otsus ja kohustati Tallinna Vanglat kaebaja 21.12.2017 taotlust uuesti läbi vaatama. Tallinna Vangla tegi 03.12.2019 otsuse nr 1-11/18/22612-9, millega jättis kaebaja 21.12.2017 taotluse kolmandat korda rahuldamata. Kaebaja esitas sellele otsusele vaide, mille Tallinna Vangla jättis 17.01.2020 vaideotsusega nr 515/19/235-2 rahuldamata. Kaebaja vaidlustas vangla keeldumise Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 10.06.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-193 tühistati Tallinna Vangla 03.12.2019 otsus nr 1-11/18/22612-9 ja kohustati 2 kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus leidis, et Tallinna Vangla 03.12.2019 otsus oli kaalutusvigade tõttu õigusvastane (vt otsuse p 28). Tallinna Vangla vaidlustas halduskohtu otsuse Tallinna Ringkonnakohtus, mille 03.12.2020 otsusega jäeti vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.06.2020 otsus muutmata. Tallinna Vangla vaidlustas ringkonnakohtu otsuse Riigikohtus, kus vangla kassatsioonkaebus jäeti 30.03.2021 menetlusse võtmata. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kaebajale tema abikaasaga pikaajalise kokkusaamise lubamisest keeldumise õigusvastasus. 7.2 Kuna kaebajale on õigusvastaselt keeldutud pikaajalise kokkusaamise lubamisest (st rikutud on perekonnaelu puutumatust), möönab kohus kaebajal mittevaralise kahju tekkimist ja selle põhjuslikku seost vastustaja tegevusega. Seega kuulub kaebaja kahjunõue RVastS § 9 lg 1 alusel rahuldamisele. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas ka eraelu puutumatuse korral. Eraelu hõlmab RVastS § 9 lg 1 tähenduses ka perekonnaelu (vt RKHKo 30.03.2012, 3-3-1-78-11, p 15; RKHKm 16.05.2012, 3-3-1-11-12, p 16). Kaebaja palub kohtul hüvitise suurus määrata omal äranägemisel. Kohus leiab, et õiglane hüvitis käesoleva vaidluse asjaolusid, sh kaebajale abikaasaga pikaajalist kokkusaamise mittevõimaldamise kestust (kaebuses nõutakse mittevaralise kahju hüvitamist perioodi 02.01.2018 - 03.02.2020 eest), arvestades on 500 eurot.
9. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 3