Obsah (6)

§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 11. mai 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-2090 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahen

§ 121

lg 2 p 2 ja § 274 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta 7 kuud.

Katseajaks allutati Eduard Benedik kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

Kohtuotsus jõustus 06.04.

2. Viru Maakohus jättis
3. septembri 2019 määrusega rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E. Benediki karistus täitmisele ja pikendas katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni
4. detsembrini
6. Viru Maakohus rahuldas
7. aprilli
8. a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pikendas E. Benediki katseaega veel 2 kuu võrra, s.o kuni
9. veebruarini
11. Viru Maakohtu
12. juuli
13. a määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse E. Benedikile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja määras talle kohustuse pöörduda hiljemalt
14. oktoobriks 2020 psühholoogi vastuvõtule ja alluma ravile, kui psühholoog selle määrab.
15. Viru Maakohus jättis
16. novembri 2020 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande E. Benedikile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ja pikendas katseaega veel 4 kuu võrra, s.o kuni
17. juunini
19. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
20. detsembril
21. a maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E. Benedikile Viru Maakohtu
22. märtsi 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2090 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. E. Benedik on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 18.,
23. novembril, 2., 9., 10.,
24. ja
25. detsembril
26. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik täita kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. E. Benedik ei ole ametnikule esitanud ka tõendit pöördumise kohta psühholoogi vastuvõtule.
27. Viru Maakohtu
28. veebruari
29. a määrusega kuulutati E. Benedik tagaotsitavaks ja määrati, et tabamisel tuleb ta vahistada.
30. Viru Maakohtu
31. märtsi
32. a määruses leiti, et Viru Maakohtu
33. veebruari 2021 määruse alusel
34. märtsil 2021 kell 12:27 kinnipeetud E. Benedik tuleb jätta vahi alla.
35. Viru Maakohtu
36. märtsi
37. a määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ja E. Benedikile Viru Maakohtu
38. märtsi 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2090 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust pöörati täitmisele.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus

1. märts
2. Tõkend vahistamine jäeti kuni kohtulahendi jõustumiseni muutmata.
3. Erakorralisest ettekandest nähtub ja kohtuistungil leidis kinnitust, et hooldusalune on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud registreerimiskohustust. Asjaoludest nähtub, et hooldusalune ei ole peale
4. novembril 2020 toimunud kohtuistungit mitte kordagi kriminaalhooldusesse registreerimisele ilmunud. Kokkulepitud registreerimise ajad olid
5. ja
6. november, 2., 9., 10.,
7. ja
8. detsember
9. E. Benedik ei ilmunud registreerimistele ning tal ei olnud selleks ka mõjuvat põhjust. -2-
10. Erakorralisele ettekandele lisatud hooldusaluse kirjadest ametnikule nähtub, et registreerimise aegadest oli ta teadlik, kuid ilmumata jätmiseks mõjuvaid põhjuseid tal ei olnud. Väidetavate haigestumiste kohta tõendit ta kriminaalhooldajale samuti esitanud ei ole. Seega on E. Benediki poolt registreerimiskohustuse rikkumine tõendamist leidnud. Rikkumiste toimepanemist on ta oma seletustes ka tunnistanud.
11. Kuna hooldusalune ei ole juba ligikaudu nelja kuu jooksul registreerimisel käinud, ei ole olnud võimalik täita ka kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, mille läbimise kohustus katseaja jooksul määrati isikule Viru Maakohtu
12. märtsi 2019 kohtuotsusega. Viru Maakohus määras
13. juuli 2020 määrusega E. Benedikile ka täiendava kohustuse pöörduda hiljemalt
14. oktoobril 2020 psühholoogi vastuvõtule ja alluda ravile, kui psühholoog selle määrab. Erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et hooldusalune ei ole senini pöördunud ka psühholoogi vastuvõtule, ametnikule sellekohast tõendit ta esitatud ei ole.
15. Kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik. E. Benedik rikub järjepidevalt registreerimiskohustust ning kokkulepetest ja lubadustest ta kinni ei pea. Lisaks on PPA
16. augustil 2020 edastatud ametnikule teavituse selle kohta, et isiku suhtes on algatatud väärteomenetlus

§ 218lg 1 järgi.

See näitab, et E. Benedik jätkab süütegude toimepanemist katseajal.

1. Kohus nentis, et E. Benedik ei ole motiveeritud karistust vabaduses lõpuni kandma. Ta ei ole pika aja vältel täitnud kontrollnõudeid nõuetekohaselt ega näidanud välja tahet edaspidi kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Perearst avaldas telefonivestluses kohtule, et E. Benedik on vastuvõtul käinud seoses covidiga, kuid seljavalusid kurtnud ei ole. Tagantjärgi ei saa perearst haigust kinnitada, kui E. Benedik pöördub arstile kaks nädalat hiljem. E. Benedik kinnitas kohtule, et ta ei ole esitanud tõendit haiguse kohta kriminaalhooldajale. Seetõttu on E. Benediki väide tõendamata. Kõigele lisaks ei ilmunud E. Benedik kohtuistungile, kuigi oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik, mõjuvat põhjust tal ilmumata jätmiseks ei olnud. Kohus pidi kohtuistungi läbiviimise tagamiseks kuulutama süüdimõistetu tagaotsitavaks. See kinnitab asjaolu, et E. Benedik hoiab kõrvale temale Viru Maakohtu
2. märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. MÄÄRUSKAEBUS
3. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu
4. märtsi 2021 kohtumääruse ning jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande rahuldamata. Vabastada E. Benedik vahi alt ja lugeda tema vahi all viibitud aeg ärakantud karistuse hulka.
5. Erakorralises ettekandes on märgitud kriminaalhoolduse lõpuks
6. veebruar 2021, mis on väär. Tegelikult saabub E. Benediki kriminaalhoolduse lõpp
7. juuni
8. Erakorraline ettekanne sisaldab kõiki kriminaalhoolduse ajal toime pandud rikkumisi. Kaebuse esitaja arvates tohiks see kajastada ainult neid rikkumisi, mis on aset leidnud pärast viimase, s.o
9. novembri
10. a kohtulahendi tegemist.
11. Ka Viru Maakohtu
12. märtsi
13. a määruses on välja toodud kogu E. Benediki nn paturegister, mis on leidnud kajastamist varasemates kohtumäärustes. Varasemates määrustes pidas aga kohus karistuse täitmisele asemel põhjendatuks katseaega pikendada.
14. E. Benediki selgitused kriminaalhooldaja juurde mitteilmumisest on igati põhjendatud ja inimlikult arusaadavad. Ta on olnud kriminaalhooldajaga kirjavahetuses ning selgitanud ilmumata jätmise põhjuseid. -3-
15. Kohus lubas pöörduda perearsti poole uurimaks E. Benediki tervisliku seisundi koha. Paraku ei kajasta kohtuistungi kirjalik protokoll seda infot. Ka määrusest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud või uurinud E. Benediki selgitusi tema tervisliku seisundi kohta perearstilt. Järelikult jättis kohus E. Benediki väited kontrollimata.
16. Erakorralises ettekandes heidetakse E. Benedikile ette kodukülastuste ajal
17. novembril ja
18. detsembril 2020 ukse avamata jätmist, mistõttu temaga ei olnud võimalik kontakti saada.

§ 75

ei sätesta kontrollnõudena seda, et isik peaks olema igal ajal kodus kättesaadav. Rikkumisena seda käsitleda ei saa.

1. Kuna E. Benedik on põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik kriminaalhooldaja juurde ilmuda ning mitteilmumiseks olid mõjuvad põhjused, siis oleks maakohus pidanud jätma erakorralise ettekande rahuldamata. TAOTLUS
2. E. Benedik esitas taotluse asendada temale kohaldatud tõkend vahistamine kuni kohtumääruse jõustumiseni elektroonilise valvega, juhul kui ringkonnakohus ei rahulda kaitsja taotlust tõkendi muutmiseks. Elektrooniline valve on piisav, et tagada E. Benediki õigused kuni kohtumääruse jõustumiseni ning võimaldab ära hoida elukohast ilmajäämise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
4. Erakorralises ettekandes on märgitud kriminaalhoolduse lõpuks
5. veebruar
6. Õige on kaitsja osundus, et tegelikult saabub kriminaalhoolduse lõpp
7. juunil
8. See viga ettekandes ei ole aga maakohtu põhjendatud määruse tühistamise aluseks.
9. Kaebuse esitaja arvates tohiks erakorraline ettekanne kajastada vaid neid rikkumisi, mis leidsid aset pärast Viru Maakohtu
10. novembri
11. a kohtulahendi tegemist.
12. Kohtukolleegiumi arvates vastab erakorraline ettekanne kriminaalhooldusseaduse § 31 lg 2 nõuetele ja võimaldab erakorralist ettekannet menetleda. Sätte kohaselt sisaldab erakorraline ettekanne andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. See, et Viru Maakohtu
13. märtsi
14. a määruse asjaolusid käsitlevas osas on välja toodud varasem menetluskäik, ei ole määruse tühistamise aluseks. Sisulises osas on kohus analüüsinud ja tuvastanud erakorralise ettekande aluseks olevad rikkumised.
15. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tuvastas, et hooldusalune ei ole senini pöördunud psühholoogi vastuvõtule. Samuti ei vaidlustata asjaolu, et E. Benedik pani toime talle erakorralises ettekandes ette heidetud registreerimiskohustuse rikkumised (
16. ja
17. novembril, 2., 9., 10.,
18. ja
19. detsembril 2020). Küll aga leiab määruskaebuse esitaja, et E. Benedikil olid selleks mõjuvad põhjused. E. Benedik selgitas neid kriminaalhooldajale ka kirja teel. Samuti selgitas ta neid kohtus – kohus aga jättis perearstilt küsimata, kas E. Benediki selgitused vastavad tõele. -4-
20. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. juuni
22. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab

§ 74

lg 4 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamisega või

§ 75lgs 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi.

1. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et E. Benediki rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. E. Benediki kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline – ometigi on talle antud korduvalt võimalusi kriminaalhooldust jätkata. E. Benediki rikkumised ei olnud vältimatud ega vabandatavad. Peale viimase erakorralise ettekande arutamist ei ole E. Benedik kriminaalhooldusele allunud. Kohtu poolt tuvastatu ja kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes ning istungil avaldatu näitavad E. Benediki tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. E. Benedik põhjendas kriminaalhooldaja juurde mitteminemist suurte seljavaludega. Kohus kontrollis seda infot perearstilt telefonitsi. Perearsti kinnitusel ei ole E. Benedik tema poole seljavaludega pöördunud. Ka E. Benedik ise kinnitab, et ta ei ole seljavaludega arsti juures käinud. Kuna E. Benedik ei ole ühtegi enda väidet kinnitavat tõendit esitanud, võib öelda, et tema rikkumised ei ole vabandatavad. Isiku tahtlik kriminaalhoolduse vältimine takistab tema üle järelevalve teostamist. Mõjuvaid põhjusi rikkumiste toimepanemiseks E. Benedikil ei ole.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, nagu oleks kohus rikkumisena käsitlenud asjaolu, et E. Benedik kodukülastuste ajal
3. novembril ja
4. detsembril 2020 ust ei avanud.

§ 75

ei sätesta tõepoolest kontrollnõudena seda, et isik peaks olema igal ajal kodus kättesaadav. Küll aga nähtub erakorralise ettekande juurde lisatud dokumentidest, et

1. novembril 2020 soovis kriminaalhooldaja teostada kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrolli, mh elukoha ja lisakohustuse (mitte tarvitada alkoholi või narkootikume) osas. Seda ei õnnestunud teha, sest ust ei avatud ning E. Benediki telefon oli välja lülitatud. Kutse ilmuda registreerimisele jäeti postkasti.
2. detsembril
3. a teostati samuti elukoha kontrolli seoses registreerimiskohustuse rikkumisega. E. Benedikiga kontakti ei saadud. Kohtukolleegiumi arvates iseloomustab E. Benediki kriminaalhoolduse kulgu see, et isik võttis küll kriminaalhooldajaga ühendust meili teel ja talle sobival ajal, ent muul viisil tegi end ametnikule kättesaamatuks. See näitab, et kriminaalhooldusalune takistas järelevalve teostamist. Kohtupraktika kohaselt eeldab tingimisi vangistusest vabastamise korraldus isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga (vt ka Riigikohtu
4. märtsi
5. a määrus asjas nr 5-12-11).
6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
7. E. Benediki taotluse asendada talle kohaldatud tõkend vahistamine kuni kohtumääruse jõustumiseni elektroonilise valvega, jätab ringkonnakohus rahuldamata. E. Benedik esitas ka maakohtule
8. märtsil
9. a taotluse asendada vahistamine elektroonilise valvega. Viru Vangla arvamuses märgiti, et elektroonilise valve seadet ei ole võimalik käesoleval hetkel paigaldada E. Benediki poolt esitatud aadressile XXX kuna puudub võimalus hinnata, kas antud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Arvamuse kohaselt on tegemist -5- korteriga, mis kuulub kinnistusraamatu järgi E. Benediki vennale A.B. ile, kes elab juba pikemat aega Austraalias. Viimane kinnitas e-maili teel, et võimaliku vahistamise asendamise korral elektroonilise valvega on võimalik E. Benedikil antud elukohas elada. Samas lisas vend, et ei ole teadlik, kas antud korteris elab lisaks E. Benedikile veel keegi. Samuti ei olevat talle teada kontaktisikut, kes saaks kriminaalhooldusametnikule korterit näidata.
10. Ehkki ringkonnakohtule esitatud taotluses on E. Benedik märkinud ka kontaktisiku, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavat elukoha kontrolli teostada, sest leiab, et materiaalsed alused tõkendi asendamiseks ei oleks samuti täidetud. E. Benedik põhjendab taotlust vahistamise asendamiseks elukohast ilmajäämisega. Samas on E. Benedik
11. märtsi
12. a istungil kinnitanud, et tegemist on tema venna korteriga, mis läheb varsti müüki võlgade katteks. Kohtuistungil antud selgitustest ei nähtu, kuidas E. Benediki vabadusse jätmine aitaks seda paratamatuna näivat olukorda päästa, sest enda sõnul ei ole E. Benedikil isegi telefoni raha, tema võlanõuded aga ulatuvad 13 000 euroni. Kommunaalvõlad on 1700 eurot. Ringkonnakohus leiab ühtlasi sedagi, et tõkend, mis valiti kohtuotsuse täitmise tagamiseks, on endiselt põhjendatud ning isiku selgitused seda seisukohta ei muuda.
13. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal asja materjalidega tutvumiseks 57 minutit, kohtuistungi helisalvestise kuulamisele 38 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 68 minutit. Kaitsja palub määrata OÜle Advokaadibüroo Valge & Uiga riigi õigusabi tasu 178, 80 eurot (sh käibemaks 29,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
14. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel E. Benediki kanda. (allkirjastatud digitaalselt) -6-