) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et praegu on tegemist sellise olukorraga. Hagejad tõid välja, et neil oli kostjaga sõlmitud võlaõiguslik leping ja seni oli kostja asjaõiguslepingu sõlmimisest keeldunud. Samas soovisid hagejad, et kohus rahuldaks hagi ja kohustaks kostjat andma nõusolek TT (kostja surnud ema, kelle pärijaks on kostja) osas tehtud omaniku kande kustutamiseks ning hagejate ühisomanikena sissekandmiseks. Samuti palusid hagejad asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks TsÜS § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega. Kohus leidis, et hagejad ei saanud sundida kostjat sõlmima asjaõiguslepingut. Seni kuni ei olnud sõlmitud asjaõiguslepingut, ei saanud hagejad nõuda kostjalt, et ta teeks kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikku tahteavalduse. Seega polnud võimalik vastavat tahteavaldust asendada ka kohtuotsusega. Hagiavalduses toodud asjaoludel ei olnud hagejatel võimalik saavutada nende poolt taotletud eesmärki – nende ühisomanikena sisse kandmist kinnistusraamatusse. Seetõttu keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS 4. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid vaidlustatud määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hagejad leidsid, et maakohus keeldus ekslikult hagi menetlemisest. 2
lg 2 alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hagejad on esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et
lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9; 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud varasem praktika). See tähendab ühtlasi, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel otsustada, kas hagejate väited on tõendatud. Hagejad väidavad, et nad sõlmisid kostjaga 04.02.2021 korteriomandi müügilepingu ja kuna kostja on keeldunud asjaõiguslepingu sõlmimisest, siis nõuavad nad hagiavalduses kostjalt müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hagis märgitud asjaoludel ei saa välistada, et hagejatel on õigus VÕS § 108 lg 2 kohastelt kostjalt kohustuse täitmist nõuda. Seega ei saa hagi hinnata õiguslikult perspektiivituks. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Kas koos menetlusse võtmisega või vahetult pärast seda tuleb maakohtul ka lahendada hagi tagamise taotlus. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Seega kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. 6.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 7.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse taotluse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.