TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-627 Määruse kuupäev
- märts 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Kerli Perova taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta Kerli Perova taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Saata kohtumäärus Kerli Perovale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
- Kerli Perova esitas
- märtsil 2021 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liikidena märkis K. Perova isiku esindamise haldusmenetluses ning õigusdokumendi koostamise ja isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise. Taotleja põhjendas, et vajab abi kohaliku omavalitsusega suhtlemisel ja dokumentide koostamisel seoses sotsiaalabi saamisega, täpsemalt sotsiaaleluruumi taotlemisega. K. Perova rõhutas, et tal ei ole piisavalt teadmisi ja rahalisi vahendeid.
- Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades taotluses toodud probleemi kirjeldust ning seda, et kohtule arusaadavalt ei ole K. Perova veel kohaliku omavalitsuse poole riigi õigusabi taotluses välja toodud probleemiga pöördunud, mõistab kohus, et K. Perova eesmärk on saada riigi õigusabi haldusmenetluses. Muud taotluses märgitud riigi õigusabi liigid ei ole taotluse sisu järgi kohased.
- Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
- Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise väljendama kohaliku omavalitsuse üksusele, mis on tema eesmärk, ja esitama sellekohase taotluse, s.t taotleja saab oma õiguste kaitsmisega ise hakkama. Puudub alus arvata, et taotleja ei suuda ise sotsiaalabi saamiseks vajalikke dokumente koostada ja menetluses osaleda. Tulenevalt uurimisprintsiibist lasub kohalikul omavalitsusel, s.o haldusorganil kohustus vajadusel isikut suunata ja abistada. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab haldusorgan enda initsiatiivil välja taotluse menetlemiseks vajalikud asjaolud ning seadusesätted. Kui esitatud taotluses esinevad puudused, antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Seega kompenseerib uurimisprintsiip taotleja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Samuti on haldusmenetluse seaduse § 36 lg-st 1 tulenevalt haldusorganil selgitamiskohustus, mis muuhulgas tähendab, et haldusorgan selgitab isiku soovil isiku õigusi ja kohustusi ning seda, millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada.
- Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale on tagatud piisavad võimalused taotlemaks sotsiaalabi ka ilma riigi määratud advokaadita ning K. Perova taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.