3-21-725/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-21-725

1. aprill 2021 Karin Jõks Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Taotleja – Maivo Kärt Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Asjaolud ja kohtu seisukoht
2. Tartu Halduskohtule laekus 06.04.2021 Maivo Kärdi taotlus talle riigi õigusabi osutamiseks. Taotleja palus määrata riigi õigusabi korras kaitsja, et vaidlustada kohtus vangla otsust kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.
3. Tartu Halduskohus jättis 06.04.2021.a määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Taotlejal tuli esitada kohtule probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ning milline on asjast taotlejale tulenev võimalik kasu. Taotleja sai kohtumääruse ja sellele lisatud riigi õigusabi taotluse blanketi kätte 07.04.2021, taotluses puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 14.04.
4. Taotleja kohtumäärusele vastanud ei ole.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1, 2 ja 5 alusel tuleb kohtul riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata, kas taotlejal on õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, kui suur on asjaoludest tulenevalt taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ja kas taotleja oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 6-10 välistavad riigi õigusabi andmise teatavate nõuete puhul. Eeltoodu tähendab, et riigi õigusabi on võimalik saada konkreetse vaidluse või probleemi lahendamiseks. Maivo Kärdi taotlust ei ole võimalik ilma puudusi kõrvaldamata lahendada. Taotlusest selgub vaid, et taotleja soovib vaidlustada vangla poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist. Taotlus on väga lakooniline ja sellest ei selgu vaidluse täpsemad asjaolud ning kohtul ei ole võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtule ei ole äratuntav, millist menetlustoimingut taotleja soovib advokaadi abil teha või millist probleemi lahendada. Seda teadmata ei saa kohus hinnata, kas riigi õigusabi andmine taotlejale on põhjendatud. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
6. Kohus selgitab, et halduskohtusse saab pöörduda ka ilma esindajata ja halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohus peab oma initsiatiivil selgitama välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Kui taotleja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla on selle lahendanud, on vangla otsust võimalik vaidlustada ka iseseisvalt. Kui kaebaja ei ole vangla otsusega rahul, on kohtule võimalik esitada kahju hüvitamise nõue 30 päeva jooksul vangla otsusest teadasaamisest arvates (HKMS § 47 lg 2; riigivastutuse seaduse § 18 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik