Obsah (5)

§ 15§ 10§ 6§ 7§ 17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-784 Määruse kuupäev 15.04.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Jätta X taotlus riigi kul

§ 15lg 8, HKMS § 119 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 15.03.2021 Tartu Maakohtule avalduse hagis puuduste kõrvaldamiseks ning menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse.
2. Tartu Maakohus edastas 25.03.
3. a määrusega (resolutsiooni p 2) tsiviilasjas nr 2-xxxxxx X riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule osas, milles X soovib riigi õigusabi sundvõõrandatud Tallinna, Maakri korteri eest hüvitise ja korteri sundvõõrandamisest tuleneva kahju nõuete esitamiseks.
4. Tartu Halduskohtusse saabusid X riigi õigusabi taotluse materjalid 14.04.2021, s.o pärast Tartu Maakohtu 25.03.2021 jõustumist. Kohtu seisukoht
5. X on 15.03.2021 esitatud riigi õigusabi taotluses märkinud, et taotleb riigi õigusabi muuhulgas õigusdokumendi koostamiseks ning muuks õigusnõustamiseks vastavalt riigi õigusabi seaduse (

) § 4 lg 3 punktidele 8 ja

2. Kohus mõistab, et X soovib riigi õigusabi, et saada tasuta õigusteenust halduskohtule kaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Probleemiks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on sundvõõrandamise teel võõrandatud korteri, asukohaga Tallinn, eest hüvitise väljanõudmine. Sundvõõrandamise tõttu muutus taotleja kolmeks aastaks kodutuks, tal on tuvastatud raske puue ning ta taotleb kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest.
3. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (kehtetu alates 01.07.2018) § 2 lg-le 2 otsustas kinnisasja sundvõõrandamise Vabariigi Valitsus ning seaduses sätestatud juhtudel võisid sundvõõrandamise otsustada teised riigiasutused või kohalik omavalitsusüksus. Halduskohtumenetluses võib vastustajaks olla Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse (HKMS § 17 lg 1). Seega on tegemist avalikõigusliku vaidlusega, mille lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, ning

§ 10lg 1 kohaselt kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse.

7.

§ 6

lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 8. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esineb

§-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit.

1. Kohus leiab, et praeguses asjas esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
2. Riigi õigusabi taotluses märkis X, et temale on korteri sundvõõrandamisega tekitatud tervisekahju. Tartu Maakohtule 02.03.2021 esitatud hagiavalduses märkis X, et nõuab nii moraalse kui materiaalse kahju hüvitamist, seadusevastane tegevus toimus
3. aastal. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes isiku tervist kahjustanud. RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 8 lg-s 2 on täpsustatud, et kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist.
4. Kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on seaduses kehtestatud kord, sh kaebetähtajad.

§ 17

lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigi õigusabi taotluse esitaja väitel toimus temale kuulunud korteri õigusvastane sundvõõrandamine

1. aastal, seega on sündmusest praeguseks möödunud kakskümmend viis aastat. X ei ole riigi õigusabi taotluses esitanud ühtegi põhjendust, miks ta pöördub kohtu poole alles nüüd 25 aastat hiljem. Seetõttu peab kohus hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamist vähetõenäoliseks.
2. Kohus jätab X riigi õigusabi taotluse rahuldamata

§ 7lg 1 p 5 alusel, sest taotluses toodud asjaoludel on taotleja võimalus kaitsta oma õigusi RVast

S alusel hüvitamiskaebuse esitamisega halduskohtule ilmselt vähene. 13. Halduskohtu menetlusabi andmisest, sh riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 2