← Eesti

2-20-6442/38

Obsah (14)§ 657§ 654§ 272§ 652§ 367§ 136§ 134§ 175§ 177§ 173§ 171§ 174§ 178§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6442 Ko

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 220 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 220 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõude. Muus osas tuleb nimetatud maakohtu otsus jätta muutmata. Harju Maakohtu 5. veebruar 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6444 tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 495 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 495 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõude. Muus osas tuleb nimetatud maakohtu otsus jätta muutmata. Harju Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6447 tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Kostja tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 2-20-6444 esitatud apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Kostja tsiviilasjas nr 2-20-6447 esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

  1. Selguse huvides märgib kolleegium, et kuna tsiviilasjade nr 2-20-6442 ja 2-20-6444 materjalid kattuvad, siis viidatakse põhjendustes vaid tsiviilasja nr 2-20-6442 materjalidele.
  2. Kolleegium lahendab esmalt menetluslikud küsimused. 12.
  3. Kostja esitas koos tsiviilasjas nr 2-20-6447 esitatud apellatsioonkaebusega dokumentaalsed tõendid: kostja reisijate- ja pagasiveo üldtingimused, Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) juhendi 830d, kostja
  4. septembri ja
  5. novembri
  6. a selgitused ja nende tõlke eesti keelde, Nordica
  7. novembri
  8. a vastuse päringule. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus liitis
  9. märtsi
  10. a määrusega tsiviilasjad nr 2-20-6442, nr 2-206444 ja nr 2-20-6447 ühte menetlusse ning kõnealused dokumendid on maakohtu menetluses juba tsiviilasja nr 2-20-6442 juurde võetud (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 91–111), puudub vajadus nende vastu võtmiseks. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 12.
  11. Kostja heidab ette, et maakohus ei määranud tsiviilasjas nr 2-20-6447 tähtaega, mille jooksul oleks olnud võimalik esitada seisukohad ja tõendid. Kuivõrd tsiviilasjad on liidetud ja kostja ei ole teinud etteheiteid eelmenetluse läbiviimisele tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja nr 220-6444, siis väidetavad menetluslikud rikkumised tsiviilasjas nr 2-20-6447 saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid.
  12. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas reisijatel oli kinnitatud broneering lennule LO8174 ning kui broneering asjaomasele lennusegmendile oli kustutatud, siis kas kostja vastutab reisijate ees. Maakohus rahuldas kõigis liidetud asjades hageja nõuded kostja vastu lennureisist mahajätmise eest hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuste väited alust maakohtu otsuste muutmiseks.
  13. Määruse nr 261/2004 art 2 p j ja art 4 lg 3 koostoimes ilmneb, et kui reisija, kes vastab määruse art 3 lg-s 2 kehtestatud tingimustele, jäetakse vastu tema tahtmist lennureisist maha, 7 siis on tal õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist ja abi, välja arvatud juhul, kui sellest lennureisist mahajätmiseks oli mõistlik põhjus, nagu tervis, ohutus, julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Seega välistab määrus lennureisist mahajätmisena kvalifitseerimise kaht laadi põhjustel. Esimest laadi põhjused on seotud sellega, kui lennule registreerimisele ilmunud reisija ei täida selle määruse art 3 lg-s 2 sätestatud tingimusi. Teist laadi põhjused on seotud juhtudega, kus mahajätmiseks on mõistlikud põhjused nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid (Euroopa Kohtu
  14. oktoobri
  15. a otsus kohtuasjas nr C-22/11 Finnair Oyj vs Timy Lassooy, p 29).
  16. Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonkaebuste väite osas, et reisijad ei täitnud määruse art 3 lg-s 2 sätestatud tingimusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et reisijatel oli kinnitatud broneering lennule LO8174 ja selle lennusegmendi hilisem tühistamine ei välista reisijate õigust saada määruse nr 261/2004 alusel hüvitist. 15.
  17. Määruse nr 261/2004 kohaldamisala piiritlevas määruse art 3 lg-s 2 on sätestatud, et määrust kohaldatakse tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja ta ilmub registreerimisele või lennuettevõtja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli broneering, teisele lennule. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et reisijad ilmusid lennu LO8174 registreerimisele, aga poolte vahel puudub üksmeel selles, kas reisijatel oli nimetatud lennureisile kinnitatud broneering. 15.
  18. Iseenesest nõustub kolleegium kostjaga, et reisijatel pardakaardi olemasolu ei tähenda, et neil oli jätkuvalt kinnitatud broneering lennule LO
  19. Ka hageja viidatud Euroopa Kohtu lahendist kohtuasjas nr C-756/18 ei tulene sellist järeldust. Nimetatud asjas leidis Euroopa Kohus, et reisijatele, kellel on sellele lennule kinnitatud broneering, ei või keelduda määruse alusel hüvitist maksmast ainuüksi põhjusel, et nad ei ole hüvitisnõuet esitades tõendanud – eeskätt pardakaardiga – selle lennu registreerimisele ilmumist (vt Euroopa Kohtu
  20. oktoobri
  21. a määrus kohtuasjas nr C-756/18 LC ja MD vs easyJet Airline Co. Ltd, p 21). Kolleegiumi arvates saab nimetatud lahendist järeldada, et pardakaart tõendab lennu registreerimisele ilmumist. Praeguses asjas registreerimisele ilmumise osas vaidlus puudub. Kolleegiumi hinnangul on kostja reisijate broneeringu PF8PCJ teekonna ajaloo väljavõtte ja kostja töötaja selgitustega tõendanud, et lennureisi LO8174 jaoks tehtud broneering tühistati (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 89 ja 91–pöördel). Kostja töötaja kirjalikku selgitust hindab kohus dokumentaalse tõendina

§ 272lg 1 järgi.

15.

  1. Samas ei nõustu kolleegium kostja käsitlusega, et broneeringu hilisem tühistamine lennureisile LO8174 välistab sellelt lennureisilt mahajätmise eest määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõude esitamise õiguse. Maakohus on asjas esitatud materjalide põhjal õigesti leidnud, et reisijatel oli alguses kinnitatud broneering lennule LO
  2. Ka kostja ise on menetluse jooksul korduvalt esile toonud ja tõendanud teekonna ajaloo väljavõtte kohta esitatud selgitustega, et British Airways tegi reisijatele broneeringu lennule LO8174 ja väljastas piletid (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 91 ja 94). Samuti tõendavad British Airways selgitused, et broneering kostja asjaomasele lennureisile tehti ja selle alusel ka piletid väljastati (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 77–78). Seega olid reisijad täitnud kõik lennureisiks seatud tingimused. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kohaldub määrus nr 261/2004 art 3 lg 2 järgi ka siis, kui broneering on tühistatud (vt Euroopa Kohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus kohtuasjas nr C-321/11 Germán Rodríguez Cachafeiro, María de los Reyes Martínez-Reboredo Varela-Villamor vs Iberia, Líneas Aéreas de España SA, p 20). Euroopa Kohus leidis selles asjas, et olukorras, kus lennuettevõtja eeldusel, et esimese lennu hilinemise tõttu jäävad reisijad lennust maha, tühistas nende broneeringu lennule ja jättis seetõttu lennureisist maha, jääb see määruse nr 261/2004 8 art 2 p j tähenduses mõiste „lennureisist mahajätmine“ alla (vt samas p 27). Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodu põhjal asuda seisukohale, et reisijatel on õigus nõuda kostjalt hüvitist lennureisist mahajätmise eest vaatamata sellele, et tehtud broneering asjaomasele lennusegmendile reisijatest mittetulenevatel põhjustel hiljem tühistati. 15.
  5. Seisukohta, et määruse nr 261/2004 kohaldamise eeldused on täidetud, kinnitab ka kostja poolt esile toodu, mille kohaselt tehti broneering
  6. oktoobri
  7. a lennule LO8174 juba enne
  8. oktoobri
  9. a lendude toimumist seoses viimaste ebaregulaarsusega, mistõttu saab neid lende kostja väitel lugeda omavahel seotud jätkulendudeks. Euroopa Kohus on leidnud, et reisija õiguse puhul saada määruses nr 261/2004 ette nähtud hüvitist moodustab ühtse broneeringu alla kuuluv ühe või mitme ümberistumisega lend ühe terviku (vt Euroopa Kohtu
  10. aprilli
  11. a otsus kohtuasjas nr C-191/19 OI vs Air Nostrum Líneas Aéreas del Mediterráneo SA, p 26). Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kuivõrd praegusel juhul oli ühtse broneeringuga hõlmatud ka lend LO8174, siis vaatamata broneeringu hilisemale tühistamisele asjaomasele lennusegmendile, on määrus nr 261/2004 art 3 lg 2 järgi kohaldatav. Kõnealune tõlgendus on kooskõlas ka määruse eesmärgiga, milleks on vastavalt määruse põhjendusele 1 tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, mis omakorda õigustab reisijatel olevate õiguste laia tõlgendamist (vt ka eespool viidatud Euroopa Kohtu
  12. oktoobri
  13. a otsus kohtuasjas nr C-321/11, p 25). 15.
  14. Kostja tugineb ka sellele, et ta ei pidanud reisijaid vedama, sest reisijatele väljastatud pilet ei olnud kehtiv. Vastavalt kostja veotingimuste p-le 3.1.1 peab konkreetse lennuga reisimise õiguse saamiseks reisija esitama kehtiva pileti, mis on nõuetekohaselt väljastatud vastavalt vedaja eeskirjadele ning sisaldab asjaomase lennu piletikupongi (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 102 pöördel). Kostja on esile toonud, et kehtiva pileti puudumise tõttu keeldus ka Nordica praegusel juhul reisija lennureisile lubamisest (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 97). Kolleegium leiab, et kostja veotingimuste p 3.1.1 ei välista praegusel juhul reisijate õigust saada lennult LO8174 maha jätmise eest hüvitist. Kostja ei ole selgitanud, mille alusel muutub reisijatele väljastatud pilet kehtetuks kostja veotingimuste p 3.1.1 mõttes, kui broneering lennusegmendile tühistatakse. Siinjuures on hageja põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et kostja lepingulise esindaja seisukoht reisijatel kehtiva pileti puudumise kohta on vastuolus kostja töötaja selgitustega, et reisijal olid piletid süsteemis, samuti pardakaart, aga broneerimise süsteemis ei olnud kinnitatud kohti reisijate jaoks, mistõttu ei olnud reisijaid ka reisijate nimekirjas (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 94).
  15. Järgmisena käsitleb kolleegium seda, kas lennust LO8174 mahajätmiseks esines mõistlik põhjus nagu tervis, ohutus, julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. 16.
  16. Kostja on esile toonud, et reisijad jäeti lennust LO8174 maha, sest
  17. oktoobri
  18. a lennud BA0398 ja LO8178 olid tühistatud ning reisijad ei olnud lennu BA0398 tühistamise tõttu lennule LO8178 ilmunud, mistõttu oli algselt tehtud broneering lennusegmendile LO8174 automaatselt süsteemist eemaldatud (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 91 ja pöördel). Kolleegium märgib, et see põhjus ei tulene mingil moel reisijatest, kes asjaomasest lennureisist maha jäeti. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et kui põhjus, miks reisija lennureisist maha jäetakse, ei tulene mingil moel reisijast endast, siis ei ole see põhjus võrreldav määruse nr 261/2004 art-s 2 p-s j otsesõnu mainitud põhjustega (vt nt Euroopa Kohtu
  19. oktoobri
  20. a otsus kohtuasjas nr C-22/11 Finnair Oyj vs Timy Lassooy, p 33). Seega ei esinenud praegusel juhul reisijate asjaomasest lennureisist mahajätmiseks mõistlikku põhjust määruse nr 261/2004 mõttes. 16.
  21. Kolleegiumi hinnangul ei välista reisijate lennule LO8174 lubamisest keeldumise määruse nr 261/2004 alla kuulumist ka kostja viide sellele, et kostja veotingimuste p 6.5 järgi ühe reisi tühistamisel tühistatakse ka järgmise reisi broneeringud (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 9 104). Kolleegium märgib, et p 6.5 sõnastuse järgi on kostjal õigus lennu järgmiste segmentide jaoks tehtud broneeringud tühistada, kui reisija ei teata vedajale enne reisi algust oma reisiplaanide muutumisest ega kasuta broneeritud kohta ning piletihind ei luba muudatusi. Vaidlus puudub selles, et reisijad jõudsid lennule LO8174 eelnema pidanud lennuga BA430B Amsterdami, seega ei olnud praegusel juhul tegemist olukorraga, kus reisija ei kasutanud ümberistumisega lennu esimest lendu. Kolleegiumi hinnangul on hageja siinjuures põhjendatult viidanud määruse nr 261/2004 artle 15, mille järgi ei või reisijate ees võetud kohustusi piirata ega nendest loobuda veolepingusse märgitava klausliga. Art 15 on kohaldatav ka olukorras, kus selline klausel on ette nähtud lennuettevõtja üldtingimustes (vt Euroopa Kohtu
  22. aprilli
  23. a otsus kohtuasjas nr C584/18 D. Z. vs Blue Air - Airline Management Solutions SRL, resolutsiooni p 5). Määruse nr 261/2004 art-ga 15 on vastuolus kostja veotingimustes sisalduv klausel osas, milles selle klausli kohaldamise tagajärjel jäetakse reisijad ilma õigusest rahalisele hüvitisele selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate lennureisist mahajätmise juhtudel art 2 p j tähenduses. Nagu kolleegium eelmises punktis selgitas, siis praegusel juhul põhjus, miks reisijad lennust maha jäeti, ei ole lennureisist mahajätmise lubatav põhjus, sest see ei ole seotud reisijate isikliku olukorraga. Kostja ei saa oma üldtingimustes laiendada neid olukordi, kus ta võib põhjendatult reisija lennureisist maha jätta, sest see viiks vastuoluni määruse nr 261/2004 eesmärgiga tagada reisijatel olevate õiguste laia tõlgendamise abil nende kaitstuse kõrge tase (vt ka eespool viidatud Euroopa Kohtu
  24. oktoobri
  25. a otsus kohtuasjas nr C-321/11, p 33). Samuti nõustub kolleegium hagejaga, et veotingimuste p-st 6.5 ei tulene vältimatut kohustust broneering lennusegmendile tühistada. Kostja on ise tuginenud sellele, et British Airways rikkus oma kohustusi, kui ei kustutanud kasutamata segmenti (tühistatud lend), mistõttu eemaldati süsteemist automaatselt ka broneering lennule LO
  26. Kolleegium saab eelnevast aru, et ka kostja hinnangul oleks reisijatel pidanud praegusel juhul olema kinnitatud broneering asjaomasele lennureisile. 16.
  27. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele, et kostja veotingimuste p 6.5 järgi reisijad olid või pidid olema teadlikud broneeringu tühistamisest asjaomasele lennureisile, märgib kolleegium järgmist.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebustes maakohtu tuvastatud asjaolu, et British Airways ei teavitanud reisijaid

  1. oktoobri
  2. a hommikul broneeringu muutmisest, vaid üksnes pagasi registreerimise võimalusest. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud hageja seisukoht, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teavitanud reisijaid oma otsusest mitte lubada neid lennule LO8174, mistõttu tekkis reisijatel pardakaardi väljastamise ja pagasi registreerimise võimalusest teavitamise tõttu kindlus, et kostja reisijad lennule lubab. 16.
  3. Täiendavalt on kostja selgitanud, et juhul, kui kostja lubaks reisile isikud, kellel ei ole kinnitatud broneeringut, ei saaks kostja täita enda kohustusi teiste reisijate eest. Kolleegiumi hinnangul ei välista see reisijate lennult LO8174 mahajätmise eest hüvitise nõude esitamise õigust. Kostja on esile toonud, et reisijate broneering asjaomasele lennusegmendile eemaldati süsteemist automaatselt. Siinjuures on kostja märkinud sedagi, et selle põhjustas lennupiletid broneerinud lennuettevõtja poolt piletite broneerimise protseduuride järgimata jätmine. Seega ei ole ka kostja hinnangul asjaomasest lennureisist mahajätmise põhjus seotud reisijatega. Lennureisist mahajätmine põhjustab määruse nr 261/2004 põhjenduste 2 järgi ka neile reisijatele, keda lennule ei lubata, tõsiseid raskusi ja ebamugavusi, mistõttu on määruse eesmärgiks lennureisist mahajätmine heastada. Lennureisist mahajätmise otsus põhjustel, mis ei olene reisijast, ei või kaasa tuua seda, et reisija jääb ilma igasugusest kaitsest. 10
  4. Apellatsioonkaebuste väite kohaselt vastutab reisijate ees British Airways, kes rikkus kostja sõnul piletite broneerimise protseduure. Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et reisijate ees vastutab kostja kui tegutsev lennuettevõtja ning kostja vastutus ei olene sellest, kas British Airways tegi vea. 17.
  5. Määruse nr 261/2004 art 3 lg 5 järgi kohaldatakse määrust mis tahes lennuettevõtja suhtes, kes korraldab reise ning kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab määrusest tulenevaid kohustusi, käsitatakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud. Euroopa Komisjon on selgitanud, et art 3 lg 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja, mitte mõni muu lennuettevõtja, kes näiteks on müünud pileti (Euroopa Komisjoni teadaanne 2016/C 214/04, p 2.2.3). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on lennu LO8174 puhul käsitatav tegutseva lennuettevõtjana määruse nr 261/2004 tähenduses. Kostja on apellatsioonkaebustes märkinud, et see seisukoht ei ole ka vaidluse all. 17.
  6. Samuti leiab kolleegium, et maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-6442 õigesti leidnud, et kostja vastutust ei välista ka väidetav Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) juhendi 830d rikkumine British Airways poolt. Hageja on põhjendatult viidanud Euroopa Kohtu seisukohale, mille järgi on hüvitist kohustatud maksma iga tegutsev lennuettevõtja, kes osaleb ümberistumisega lendudest, mille kohta oli tehtud ühtne broneering, vähemalt ühe lennu teostamisel, olenemata sellest, kas tema teostatud lend põhjustas reisijale ebamugavuse (vt Euroopa Kohtu
  7. novembri
  8. a määrus kohtuasjas nr C-367/20 SP vs KLM Royal Dutch Airlines, p 28). Kolleegiumi hinnangul tuleneb eeltoodust, et lennuettevõtja on reisija ees vastutav ka juhul, kui mõni teine lennuettevõtja, kes on seotud reisijate ühtse broneeringuga, rikkus oma kohustusi. Kostja on asjas esile toonud ja tõendanud, et British Airways broneeris reisijatele
  9. oktoobri
  10. a lennud BA0398 ja LO8178 ning seoses eelnimetatud lennureiside ebaregulaarsusega ka alternatiivselt
  11. oktoobri
  12. a lennud BA430B ja LO8174 (tsiviilasja nr 2-20-6442 tl 89 ja 91). Kuivõrd tehtud oli ühtne broneering, mida tuleb käsitada ühe tervikuna, siis ei saa lendu LO8174 opereerinud kostja tugineda vastutusest vabanemiseks sellele, et British Airways täitis oma kohustusi mittekohaselt. Kõnealune tõlgendus vastab ka määruse nr 261/2004 põhjendusest 1 ilmnevale määruse põhieesmärgile tagada tarbijakaitse kõrge tase. Määruse nr 261/2004 art 13 võimaldab tegutseval lennuettevõtjal, kes maksis reisijale selle õigusakti kohaselt hüvitist, nõuda kohaldatavate riigisiseste õigusaktide alusel hüvitist igalt isikult, kes tingis selle, et vedaja peab maksma hüvitist. 17.
  13. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-6444 õigesti märkinud, et kostja vastutust ei mõjuta ka asjaolu, kas reisijad ja kostja olid sõlminud omavahel lepingu või mitte. Euroopa Kohtu praktika järgi võib reisija tugineda tegutseva lennuettevõtja vastu määrusele nr 261/2004 ka siis, kui reisija ja tegutsev lennuettevõtja ei ole omavahel lepingut sõlminud (vt Euroopa Kohtu
  14. märtsi
  15. a otsus kohtuasjas nr C-215/18 Libuše Králová vs Primera Air Scandinavia, p 29). 17.
  16. Lisaks on asjakohatu kostja viide sellele, et praegusel juhul ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldus, mille kohaselt peab võlgnik olema kohustust rikkunud. Kolleegium selgitab, et määruse nr 261/2004 art-s 7 sätestatud hüvitis on standardiseeritud hüvitis selleks, et heastada ebamugavusi, mis tekivad kõigil reisijatel lennureisist mahajätmise korral ühtviisi. Tegemist ei ole kahjuga, mille hüvitamist saab nõuda siseriikliku õiguse alusel. Hüvitist on igal lennureisijal õigus lennureisist mahajätmise korral saada ka siis, kui tal ei ole klassikalisel kujul kahju üldse tekkinudki. Seega määruses nr 261/2004 sätestatud hüvitise nõudmise korral siseriiklikus õiguses ette nähtud kahju hüvitamise eeldused ei kohaldu. 11
  17. Neil põhjustel ei anna apellatsioonkaebuste väited alust muuta maakohtu lõppjäreldust, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist kokku 1200 eurot lennureisist LO8174 maha jätmise eest määruse nr 261/2004 alusel. Põhinõude rahuldamise tõttu rahuldas maakohus põhjendatult ka hageja nõude hüvitiselt viivise saamiseks seadusjärgses määras. Kostja ei ole hüvitise ega viivise arvestust vaidlustanud. Kostja ei teinud maakohtu otsustele etteheiteid ka osas, milles temalt mõisteti välja sissenõudmiskulude hüvitis kokku 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 19.

§ 367

teisest lausest tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel sissenõutav, saab välja mõista otsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest (vt ka Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18420/26, p 14). Hageja nõuab kõigis liidetud asjades kostjalt viivist
  3. märtsi
  4. a hüvitise nõude esitamisele järgnevast päevast. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 203,05 euro suurune viivis alates
  5. märtsist 2019 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ehk
  6. aprillini 2021 (viivitatud päevi kokku 773). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1200 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
  7. aprillist 2021 kuni põhivõla tasumiseni.
  8. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse hinda tuleb tsiviilasjade liitmise tõttu muuta (

§ 136lg 4).

Kui liidetud asja pooled on samad, tuleb tsiviilasja hinda vastavalt

§le 134 korrigeerida.

§ 134lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded.

Hageja nõuete liitmise tulemusel on apellatsioonkaebuse hind 1549,29 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsused muus kui menetluskulude kindlaksmääramise osas muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
  2. Kostja vaidlustas hageja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulude kostjalt välja mõistmise tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja 2-20-
  3. Kolleegium leiab, et selles osas tuleb vaidlustatud otsuseid osaliselt muuta. 22.
  4. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et kuivõrd hageja lepinguline esindaja LL oli menetlustoimingute tegemise ajal hageja töötaja, siis ei saa hageja nõuda selles osas lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

§ 175

lg 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Hageja esitas LL-ga

  1. oktoobril 2018 sõlmitud lepingu, mille p 1.4 järgi oli LL kohustuseks hageja ees mh hagiavalduse ja kohtumenetluses menetlusdokumentide koostamine. See jäi kehtima ka pärast lepingu osalist muutmist (vt käenduslepingu muudatuse p 6). Kuivõrd LL saab juba selle sama teenuse eest, mida ta osutab hageja lepingulise esindajana käesolevas tsiviilasjas, tasu hageja töötajana, siis on LL kulutuste hüvitamine välistatud. 22.
  2. Küll aga leiab kolleegium, et hüvitatavad on kuni
  3. septembrini 2020 hageja juhatuse liikmeks olnud Sander Potisepa kulud. Juhatuse liige ei pea täitma kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, sh osutama hagejale tasuta õigusabiteenust (vt Riigikohtu
  4. novembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Asja materjalidest nähtuvalt esindas S. Potisepp hagejat tsiviilasjas nr 2-20-6442 kuni
  6. septembrini 2020 ja tsiviilasjas nr 2-20-6444 kuni
  7. oktoobrini
  8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

12 Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-20-6442 maakohtule

  1. oktoobril 2020 menetluskulude nimekirja, mille järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus järgmistest toimingutest: hagiga seotud materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ja nende analüüs 0,75 tundi ning
  2. septembri
  3. a hagiavalduse koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 1,5 tundi. Hagejale on tsiviilasjas nr 2-20-6442 osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-20-6444 maakohtule
  4. detsembril 2020 menetluskulude nimekirja, mille järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus järgmistest toimingutest: hagiga seotud materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ja nende analüüs 1,5 tundi;
  5. juuli
  6. a hagiavalduse koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 2 tundi;
  7. septembri
  8. a seisukoha koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 2 tundi;
  9. novembri
  10. a seisukoha koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 1,5 tundi. Hagejale on tsiviilasjas nr 2-20-6444 osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Arvestades S. Potisepa esindusõiguse kestust on põhjendatud kõik
  11. oktoobri
  12. a menetluskulude nimekirjas esitatud tsiviilasjas nr 2-20-6442 teostatud toimingud. Tsiviilasja nr 2-20-6444 puhul on põhjendatud
  13. detsembri
  14. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud kuni
  15. septembri
  16. a seisukoha koostamiseni (kaasa arvatud). Kolleegiumi hinnangul on maakohus tsiviilasjas nr 2-20-6444 põhjendatult vähendanud hagiavalduse koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu 1,5 tunnini. Kolleegium leiab, et kuivõrd asjas nr 2-20-6444
  17. juulil 2020 esitatud hagiavaldus on sisuliselt identne asjas nr 2-20-6442
  18. septembril 2020, s.o ajaliselt hiljem esitatud hagiavaldusega, siis tuleb tsiviilasjas nr 2-206442 hagiavalduse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada 2,25 tunni asemel 0,75 tundi. Mis puudutab tsiviilasja nr 2-20-6444, siis nõustub kolleegium maakohtuga, et
  19. septembri
  20. a seisukoha koostamise ja sellega seotud toimingute ajakulu 2 tundi on põhjendatud. Samuti leiab kolleegium, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tsiviilasjas nr 2-20-6442 ei ole praeguses vaidluses põhjendatud ega vajalik. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-20-6444, et keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavaks tunnitasuks juristi puhul on 100 eurot, seega tuleb ka tsiviilasjas nr 2-20-6442 pidada põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja palub menetluskulude hüvitise välja mõista ilma käibemaksuta. 22.
  21. Maakohus leidis tsiviilasjades nr 2-20-6442 ja 2-20-6444 õigesti, et põhjendatud ja vajalik on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu kulu 125 eurot. 22.
  22. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus tsiviilasjas nr 2-20-6442 lepingulise esindaja kulu 75 eurot (= 0,75 tundi x 100 eurot), millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu kulu 125 eurot ehk kokku 220 eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-6444 on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus lepingulise esindaja kulu 350 eurot (= 3,5 tundi x 100 eurot), mille lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu kulu 125 eurot ehk kokku 495 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 23. Samuti määrab kolleegium kindlaks hageja tsiviilasjas nr 2-20-6447 maakohtus kantud menetluskulud. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kooskõlas

§-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Ringkonnakohus andis

  1. aprilli
  2. a määrusega pooltele võimaluse esitada kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulude nimekiri. 23.
  3. Tsiviilasjas nr 2-20-6447 oli hageja esindajaks kogu maakohtu menetluse jooksul hageja endine juhatuse liige Sander Potisepp. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule 13 tasuta õigusabiteenust, mistõttu on hageja lepingulise esindaja kulud iseenesest hüvitatavad. Samas tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud

§ 175lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud.

23.

  1. Hageja esitas maakohtule
  2. augustil 2020 menetluskulude nimekirja, mille järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus järgmistest toimingutest: hagiga seotud materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ja nende analüüs 1 tund;
  3. juuli
  4. a hagiavalduse koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine lepingulise esindaja poolt 2 tundi. Hagejale on tsiviilasjas nr 2-20-6447 osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-20-6444 on samuti
  5. juulil 2020 esitatud sisuliselt identne hagiavaldus ja kolleegium mõistab tsiviilasjas nr 2-20-6444 hagiavalduse koostamise ja sellele eelnenud toimingute eest kostjalt välja hüvitise 1,5 tunni eest, siis tuleb tsiviilasjas nr 2-20-6442 hagiavalduse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada 3 tunni asemel 0,75 tundi. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja palub menetluskulude hüvitise välja mõista ilma käibemaksuta. 23.
  6. Lisaks on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Need kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. 23.
  7. Eeltoodust tulenevalt on taotletavatest lepingulise esindaja kuludest

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud 75 eurot (= 0,75 tundi x 100 eurot), millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu kulu 125 eurot ehk kokku 220 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 24. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 ja § 178 lg-st 4 tuleb ringkonnakohtus kantud kulud jätta kostja kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad kummagi poole enda kanda. 25.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. 25.

  1. Hageja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebuse vastusega menetluskulude nimekirja, mille järgi tulenes hageja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus järgmistest toimingutest: kohtuotsuste ja apellatsioonkaebustega tutvumine 0,75 tundi; suhtlus kliendiga 0,25 tundi; vastustaja seisukohtade koostamine 3 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). 25.
  2. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud. Kuna vastus apellatsioonkaebustele sisaldab vastuväiteid ka menetluskulude osas ning ringkonnakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud kummagi poole enda kanda, siis tuleb hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 1 tunni ulatuses hageja enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuivõrd ringkonnakohtule esitatud taotluses ei ole hageja käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb kostjalt mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud kulud 420 eurot (= 3 tundi x 140 eurot). 14 25.3. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

27. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et tsiviilasjade liitmisest tuleneva apellatsioonkaebuse hinna korrigeerimise tõttu osutub liidetud asjalt makstav riigilõiv väiksemaks kui igalt asjalt eraldi makstud lõiv. Tsiviilasjade liitmise tõttu on apellatsioonkaebuse hind 1549,29 eurot, mistõttu tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 225 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud apellatsioonkaebustelt riigilõivu kokku 375 eurot, siis on kostja tasunud riigilõivu 150 eurot rohkem. Seega on kostjal

§ 150

lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.