Obsah (10)

§ 113§ 120§ 63§ 68§ 118§ 28§ 56§ 57§ 64§ 73

1-20-4520 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4520 (20230100233) Kohtukoosseis eesistuja Märt Toming, ra

§ 113

lg 1 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Sander Glass Ik: 36711180259, xxxx kodanik; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx, asukoht: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.02.2020, vahistatud Harju Maakohtu 21.02.2020 määruse alusel, Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 15.04.2020 määrusega vahistamise tähtaega pikendatud kuni 20.06.2020 ja 15.06.2020 määrusega vahistamise tähtaega pikendatud kuni 20.08.2020. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Kaitsja Advokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON 1. Sander Glass süüdi tunnistada

§ 113

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) aastat. 2. Sander Glass süüdi tunnistada

§ 120

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 3.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) aastat ja 3 (kolm) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Sander Glassile mõistetud liitkaristuse, s.o vangistuse 9 (üheksa) aasta ja 3 (kolm) kuu ära kandmist arvestada alates Sander Glassi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.02.

1. 1
2. Sander Glassi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.
3. Sander Glassilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 § 180 lg-te 1 ja 3 alusel - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 (tuhat nelisada kuuskümmend) eurot; - määratud kaitsjale Alar Neilandile kohtueelses menetluses makstud tasu summas 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 56 (viiskümmend kuus) senti ja kohtumenetluses makstud tasu summas 1093 (tuhat üheksakümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 1571 (tuhat viissada seitsekümmend üks) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) senti; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0023/103 teostamise kulu summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot, st. kokku menetluskulu 3281 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend üks) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Sander Glass, 1-20-4520, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sander Glassile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi
4. A. I. esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1041 eurot rahuldada täies ulatuses ning Sander Glassilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista A. I. kasuks 1041 (tuhat nelikümmend üks) eurot, mis tuleb tasuda A. I. S AS arvelduskontole nr xxxx, märkides selgitusena „Sander Glass, 1-20-4520, tsiviilhagi hüvitamine“. Asitõendid ja salvestised
5. Sündmuskoha vaatluse käigus 19.02.2020 xxxx kortermaja ja ühistranspordipeatuse „xxxx“ vaheliselt alalt leitud ja kaasa võetud musta värvi kootud müts „Five“ (pakend 1), plastikust karp ja karbi kaas (pakend 2), rohelist värvi metallist kork (pakend 4), valget värvi põhitooniga kilekott „G Toidukaubad“ (pakend 5), plastikust kahvel (pakend 7), musta värvi metallist pudelikork (pakend 8), sigaretikoni „Marlboro“ (pakend 9), 0,5 l tühi klaaspudel (pakend 11) ning proovid verekahtlastest määrdumistest (pakendid 10, 12, 13), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 20ATM01649) ja milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
6. I. I. seljas olnud jope COLUMBIA (pakend 2), punast värvi sviiter (pakend 3), musta värvi särk (pakend 4), sinised teksapüksid ARIZONA (pakend 5) ja I. I.i küüntealused kaapeproovid, (pakend 1), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 20ATM01649) ja milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
7. Sander Glassi elukoha ja selle abiruumide läbiotsimisel aadressil xxxx leitud ja kaasa võetud beežikirju käepidemega nuga (pakend 1.1), kokkupandud taskunuga hallikat tooni vutlaris (pakend 1.2), kokkupandav taskunuga pruunikat tooni vutlaris (pakend 1.3), vutlar (pakend 2), teksapüksid (pakend 3), pruuni käepidemega taskunuga (pakend 4), hallikasrohekaskirju käepidemega taskunuga (pakend 5), tumesinine jope kapuutsi ja helkuriga (pakend 6) ja jope kõrval olnud kokkupandav taskunuga (pakend 7), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 20ATM01649) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Sander Glassile, hoiustades neid asju Sander Glassi kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas või välja anda Sander Glassi volitatud isikule.
8. Sander Glassi elukoha ja selle abiruumide läbiotsimisel aadressil xxxx leitud ja kaasa võetud proovid verekahtlastest määrdumistest teksapükstel (pakend 3.1, 3.2), Sander 2 Glassi teksapükste taskust sinakat värvi verekahtlaste määrdumistega lapp (pakend 3.3), proovid verekahtlastest määrdumistest lappidel (3.3.1, 3.3.2), Sander Glassi teksapükste taskust verekahtlaste määrdumistega paberrätik (pakend 3.4), proov verekahtlasest määrdumisest paberrätikul (pakend 3.4.1) ja proovid verekahtlastest määrdumistest jopel (pakend 6.1, 6.2), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 20ATM01649) ja milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
9. Sander Glassi elukoha ja selle abiruumide läbiotsimisel aadressil xxxx leitud ja kaasa võetud Sander Glassi jope taskutes olnud esemed (sinakat värvi riidest lapp, kahe eurone münt, Rimi tikutoos, ZEWA paberrätikute pakk - pakend 6.3), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 20ATM01649) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Sander Glassile, hoiustades neid asju Sander Glassi kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas või välja anda Sander Glassi volitatud isikule.
10. Sander Glassi kinnipidamisel 20.02.2020 ära võetud parema jala PUMA jalats (pakend 1), vasaku jala PUMA jalats (pakend 2) ja hallikat värvi püksirihm (pakend 4), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 20ATM01649) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Sander Glassile, hoiustades neid asju Sander Glassi kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas või välja anda Sander Glassi volitatud isikule.
11. Sander Glassi kinnipidamisel 20.02.2020 leitud ja kaasa võetud sinakat värvi verekahtlaste määrdumistega riidest lapp (pakend 3) ja proovid verekahtlastest määrdumistest lapil (pakend 3.1, 3.2, 3.3), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 20ATM01649) ja milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. Salvestised ja teabekandjad
12. CD-plaat Häirekeskuse kõnede audiosalvestustega (kriminaaltoimik tl 12), CD-plaat sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga (kr.t tl 17), CD-plaat laiba vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga (kr.t tl 28), CD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga kannatanu riietest (kr.t tl 40), CD-plaat Xxxx kaupluse videosalvestisega (kr.t tl 45), CD-plaat xxxx kortermaja välikaamerate videosalvestustega (kr.t tl 55), Blue-Ray plaat korteriühistu xxxx videosalvestistega (kr.t tl 62), CD-plaat 19.02.2020 xxxx 3 failiga (kr.t tl 63), CD-plaat 20.02.2020 Häirekeskuse kõne salvestisega (kr.t tl 68), CD-plaat xxxx läbiotsimisprotokolli juurde koos fototabeliga (kr.t tl 75), CDplaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga Sander Glassi vööst, taskurätist ja jalanõudest (kr.t tl 80), CD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga Sander Glassi jopest ja teksapükstest (kr.t tl 85) ning CD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde mobiiltelefon Google xxxx rakenduse Messenger vestluste ekraanitõmmistega (kr.t tl 164) jätta kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 3
13. SÜÜDISTUSE SISU Sander Glassi süüdistatakse selles, et tema ründas teise isiku tapmise eesmärgil 19.02.2020 ajavahemikul 20.00 kuni 20.22 xxxx asuva korterelamu ees haljasalal oleva suurema kivi juures I. I.it, lüües I. I.it noaga ühel korral rindkere piirkonda ja ühel korral vasaku õlavarre piirkonda, teades, et teise inimese noaga löömise puhul võib saabuda surm. Oma tegevusega põhjustas Sander Glass tahtlikult I. I.ile järgmised vigastused: torke-lõikehaav vasakul õlavarrel nahaaluse rasvkoe vigastusega ning rindkere torke-lõikehaav rindkere ülemise ja keskmise kolmandiku piiril keha keskjoonel rinnaku piirkonnas rindkereseina lihaste ja roiete, südamepauna ja südame parema koja vigastusega, mis tüsistus südametamponaadi (vere kogunemine südamepaunas) ja ägeda verekaotusega, mille tagajärjel I. I. suri 19.02.2020 kell 21.
14. Oma tegevusega pani Sander Glass toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema olles 19.02.2020 ajavahemikul kell 20.00 kuni 20.22 xxxx elumaja lähistel kõnniteel löönud kahel korral noaga I. I.it, mistõttu viimane sai surmava noahaava, suunas seejärel tahtlikult 19.02.2020 kella 20.00-20.22 ajal xxxx elumaja lähistel kõnniteel enda käes oleva noa I. I.iga koos olnud E. S. ja D. V. poole ning hakkas nende suunas ähvardavalt liikuma ja noaga vehkima. Sander Glassi noaga vehkimine ja nende poole liikumine tekitasid E. S.s ja D. V.is tõsiselt võetava hirmu elu ja tervise pärast, kuivõrd Sander Glass oli vahetult enne nende ähvardamist noaga löönud nende tuttavat I. I.it. Oma tegevusega pani Sander Glass toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2.1.

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 19.02.2020 ajavahemikul 20:00 kuni 20:22 viibides xxxx asuva korterelamu ees haljasalal oleva suurema kivi juures, ründas Sander Glass I. I.i noaga ühel korral rindkere piirkonda ja ühel korral vasaku õlavarre piirkonda, millega põhjustas kannatanule järgmised vigastused: torke-lõikehaav vasakul õlavarrel nahaaluse rasvkoe vigastusega ning rindkere torke-lõikehaav rindkere ülemise ja keskmise kolmandiku piiril keha keskjoonel rinnaku piirkonnas rindkereseina lihaste ja roiete, südamepauna ja südame parema koja vigastusega, mis tüsistus südametamponaadi (vere kogunemine südamepaunas) ja ägeda verekaotusega, mille tagajärjel I. I. suri 19.02.2020 kell 21.

1. Kannatanu E. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt 19.02.2020 tähistas ta D. V.i sünnipäeva. Ta kohtus D. V.iga päeva teises pooles ning koos läksid nad Grossi kauplusesse Xxxx rajoonis. Grossi kauplusest võtsid nad lahjad alkohoolsed joogid ning nägid järjekorras I. I.i. I. kuulis, et nad tähistavad sünnipäeva ja pakkus, et võtab ka midagi ja siis ühineb nendega. I. I. ostis alkoholi, mingeid toiduaineid ja pudeli viina kingituseks V.ile. Kui poes käidud läksid nad välja. Poe taga on hoov, kus on pink, kuhu võib istuda või mille juures seista. Nad läksid pingi juurde, seisid seal, jõid džinni ja pärast viina. Nad suhtlesid omavahel, kõik olid heas tujus, rääkisid spordist. Mingi aeg nad seisid seal ja siis läksid D. V.i juurde xxxx, kust Dmitri raha võttis. Pärast seda sõitsid nad Xxxx kauplusesse. Kauplus asub Dmitri kodust 3-4 peatust eemal xxxx tänaval. Nad käisid Xxxx kaupluses ja jäid sinna lähedale suure kivi juurde seisma ja juttu 4 ajama. Kivi asub poe lähedal. Kell oli 8 paiku õhtul. Nad seisid ja suhtlesid. Kõik oli lõbus. Nad moodustasid kivi ümber ringi ja seisid teineteisest umbes 3 meetri kaugusel. Mõne hetke pärast tuli nende juurde inimene, kes sekkus nende vestlusesse ja võttis endale koha seal ringis. Nad ei tundnud seda meesterahvast. Meesterahvas vist teretas ja nad teretasid vastu, võib olla meesterahvas isegi esitles ennast, aga aktiivset suhtlust meesterahva poolt ei olnud. Nende juurde tulles võttis meesterahvas pudeli välja. Tegemist oli alkoholi pudeliga. Meesterahvas võttis selle põuest välja ja pani maha. Tunnistaja sõnul oli meesterahvas ebaadekvaatne, nägi kuidagi imelik välja ja oli kõvasti purjus. Meesterahvas tundus vaikne olevat. Mitte mingit konflikti ei olnud, nad lihtsalt rääkisid ja meesterahvas tuli nende juurde. Meesterahvas seisid nende juures umbes 10 minutit ja seejärel tegi järsu löögi liigutuse I. I.i suunas, kes maha kukkus. Löömise hetkel oli meesterahval midagi käes, aga ta ei näinud hästi, mis see oli ja pealegi kõik toimus kiiresti. Seejärel hakkas meesterahvas tema suunas liikuma. Kui ta natuke aega hiljem kaupluse juurde tagasi läks, siis ta nägi, et I. I. lamas algsest kukkumiskohast natukene eemal. Kannatanu D. V.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt 19.02.2020 sai ta Ž.ga lõuna paiku kokku. Koos läksid nad Xxxx keskusesse ja sealt edasi Grossi poodi, et viina osta. Grossi poes seisid nad järjekorras ja seal oli I., keda Ž. natukene tundis. Nad tulid Ž.ga poest välja ja natukese aja pärast liitus ka I. nendega. Pärast läksid nad tema juurde koju, kust ta võttis raha. Seejärel läksid nad xxxx puiestee suunas. I. elas Xxxx juures ning nad mõtlesid natukene seista ja juua ning siis koju minna. Nad läksid ostsid poest alkoholi ja seejärel seisid kivi juurde, mis on Xxxx kaupluse juures. Xxxx kandis varasemalt nimetust Xxxx. Kivi lähedal on trollipeatus ja tee. Nad seisid ja suhtlesid kolmekesi. Suhtlus oli väga sõbralik. Kell oli umbes 8 õhtul. Seejärel liitus nendega kohtualune, kes tuli ja seisis nende juurde. Ta teretas süüdistatavat ja ütles, et tal on sünnipäev. Sellepeale võttis meesterahvas pudeli põuest välja ja pani selle maha. Tegemist vist oli Vana Tallinna pudeliga. Eriti mingit vestlust temaga ei olnud. Tema ise seisis natukene kivist eemal ning ta kuulis, et süüdistataval oli I.iga mingi väike dialoog, aga ta ei kuulnud, millest nad rääkisid, sest oli neist natukene eemal. Umbes 10-15 minuti möödudes võttis süüdistatav järsult noa välja ja lõi I.it sellega kõhu suunas. I. kukkus maha. Löögi tegi süüdistatav vist parema käega. Ta ei mäleta, kas meesterahvas enne löömist midagi I.ile ütles ka. Noa võttis süüdistatav vist välja jopest, sest nuga oli päris suur, ilmselt oli see tal vutlaris. Tundus, et noa tera oli tumedat värvi. Võib olla oli tegemist jahinoa või sõjaväe noaga, mitte aga tavalise noaga. Kokkupandav nuga kindlasti ei olnud. Noal võisid üleval olla mingid sälgud. Natuke aega hiljem nägi ta I.it maas lamamas. Kiirabi tuli ja hakkas I.it elustama. I. lebas 5-10 meetrit kivist eemal suunaga kaupluse poole. Ilmselt oli I. kivist eemale roomanud, aga seda ta ise ei näinud. Tunnistaja K. T.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt kõndis ta 19.02.2020 mööda Xxxx puiesteed umbes kella 8 paiku õhtul. 10 meetrit enne Xxxx alkoholikauplust nägi, et inimene taganeb ja kui nad inimesele lähenesid, siis inimene kukkus. Inimene kukkus asfaldile alkoholikaupluse ees. Pärast kukkumist märkas ta inimesel verd ja noahaava. Haavast purskas verd ja see jooksis laiali. Vigastatud meesterahvas ütles, et teda löödi noaga. Kui meesterahvas kukkus, siis tema ümber ei olnud kedagi ja nad kutsusid kiirabi. Ta nägi, et kahtlustatav sisenes alkoholipoodi, kuhu ta talle järgnes. Ta nägi poes juhuslikult enda tuttavat ja ta küsis enda tuttavalt, et kas ta nägi, mis väljas toimus. Ta hakkas tuttavale rääkima, mis juhtus ja nägi, et kahtlustatav muutus närviliseks. Kahtlustatav lahkus kiire sammuga kauplusest ja 15-20 sekundit hiljem saabus politsei. Asitõendi vaatlusprotokollist (kr.t tl 4-11) nähtub, et 19.02.2020 kell 20:22 edastatakse Häirekeskusele info, et xxxx peatuses xxxx on inimesel halb. Inimene on pikali maas, ta on verine ning vaja on kiirabi. Häirekeskusesse helistanud isik selgitas, et inimesele anti nuga, teda pussitati noaga. Tunnistaja I. L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta Tallinna Kiirabis kiirabi välijuhina. 19.02.2020 said nad kutse xxxx pst Xxxx kaupluse juurde, kus kedagi oli pussitatud. Kohale jõudes nägid nad, et meesterahvas on pikali. Isikul oli haav rinnaku keskel ning ta oli 5 agonaalses hingamises, mis tähendab, et põhimõtteliselt oli isik surnud sel hetkel. Ta pani kannatanu rinnakule haava kinni surumiseks neljakandilised lapid. Haav oli pikk rinnaku ülevalt alla ja luu otsad paistsid. Tol momendil vaatasid nad kannatanu rindkerel olevat ühte haava. Massaaži tegemiseks pidi ta kannatanule kanüüli panema ning selleks lõikas ta kannatanul vasakul poolt käe pealt riided katki, et küünarliigesele ligi pääseda. Selleks kasutavad nad riidekääre, mis on natukene sakilise teraga ja kumera otsaga, et saaks kitsaste riiete korral riide ja naha vahele minna. Et mitte nahka kahjustada, siis selleks on kääridel kumerad otsad, et naha sisse ei oleks võimalik lõigata. Nad said kannatanut mõne minuti masseerida, seejärel pandi kannatanu raami peale ja toimetati haiglasse. Nad koguaeg masseerisid, aga nende juuresolekul kannatanul elutegevus ei taastunud. Kiirabikaartide (kr.t tl 21-23) kohaselt kiirabi saabudes lamas patsient põõsa kõrval selili. Patsient oli vereloigus, mis asus patsiendist vasakul. Patsiendi hingamine agonaalne, rindkere ei tõuse. Rindkeres umbes 10 cm haav, sternumist paremal, kopsuosa nähtav. Haavale paigaldati haavalapp ning alustati elustamisega. Brigaad paigaldas kõritoru ja asus tegema kaudset südamemassaaži. PERH ca 3 minuti kaugusel ning haigla poole liikumist alustati 20:
2. Transpordil kaudne südamemassaaž ja ventilatsioon kõritoruga. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (kr.t tl 24) nähtub, et I. I.il diagnoositi esmase vigastusena südame vigastus, mille tekitamise asjaoluks on märgitud rünne terava esemega. Samuti nähtub nimetatud teatisest surmaaeg, s.o 19.02.2020 kell 21:
3. Kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldatud tunnistaja M. G.i kohtueelsel menetlusel antud ütlustest (kr.t tl 112-115) nähtub, et 19.02.2020 õhtul läks ta kella 20:00ks tööle. 19.02.2020 kirjutas Sander Glass talle Facebooki Messengeri kaudu juba kella 17:00 paiku. Sander küsis ta käest, et mis kellaks ta tööle läheb ja ta vastas, et kella 20:00ks. Alguses ta ei saanud aru, et Sander on alkoholijoobes, kuid mõne tunni möödudes hakkas ta vigadega kirjutama ja siis sai ta aru, et Sander on alkoholi tarvitanud. Sander tahtis tulla talle poolt laenuraha andma. Samuti kirjutas Sander talle Facebooki Messengeris, et tal on üks nuga kadunud. Ta mõtles suurt musta nuga, millel on ka vutlar olemas. Ta ütles Sandrile, et võib olla kinkis ta noa oma kahtlasele külalisele, kes tal hiljuti külas käis. Sander ütles selle peale, et võib olla jah (kr.t tl 157-158). Pärast seda kui nad lahku läksid, siis on Sander hakanud nuge kaasas kandma, kui ta kuskil väljas käib. Ta ei tea, miks Sander nuge kaasas kannab. Lisaks on Sander üsna pikalt juba alkoholi tarivtanud ja ta joob suurema plastikpudeliga kanget õlut. Talle ilmselt mõjub juba ka üks pudel ja sellest jääb ta purju. 19.02.2020 enne kella 19:53 helistas Sander talle ja ütles, et ta tuleb nr 10 bussiga ja ta on Tipi mäel. Sander ütles, et ta läheb poest läbi ja vahetab raha lahti. Ta sai aru, et Sander on alkoholijoobes ning otsustas temaga kokku saada xxxx veidi eemal. Sander tuli xxxx bussipeatuse poolt ja nad said kokku kell 19:
4. Kui ta Sandriga kokku sai oli näha, et ta on alkoholijoobes. Ta tundus olevat keskmises joobes. Sandril oli kaasas Vana Tallinna pudel, ta oli selle alles hiljuti lahti teinud ja sealt paar lonksu joonud. Sander jõi sellest ka nende vestluse ajal. Sander võttis välja oma rahakoti ja andis talle raha ning ütles, et järgmisel kuul ta raha anda ei saa, sest ta tuli töölt ära. Kui Sander hakkas rahakotti ära panema, siis ta nii muuseas näitas talle oma vöö peal olevat nuga ja tühja noa tuppe. Tal oli vöö peal vasakul pool üks väiksem nuga, mis oli tupes. Selja peal oleva suurema noa tupp oli tühi. Ta näitas, et see suur nuga ongi kadunud. Rohkem Sander talle nuge ei näidanud. Sander ütles talle, et kui ta mõistuse pähe võtab, siis võiks ta talle helistada. Ta ei tea, mida Sander selle all silmas pidas. Pärast seda läks ta tööle ja nägi, et Sander läks üle tee hambapolikliiniku eest ülekäigurajalt. Rohkem ta ei vaadanud, kuhu ta edasi suundus. 19.02.2020 kell 20:45 paiku kirjutas talle tütar G. läbi sotsiaalmeeida Facebook Messenger, et isa helistas talle ja ütles, et ta tappis kellegi ära ja et tal on nuga kadunud ning peab ennast üles andma. Ta ütles tütrele, et isal ei olnudki nuga vööl (kr.t tl 118-120). Ta arvas, et Sander ajab segast juttu, sest ta on ennegi deliiriumis olnud ja ahjuga juttu rääkinud. Ta proovis Sandrile ka korduvalt ja korduvalt helistada. Vahepeal vastas keegi, aga keegi ei rääkinud midagi ja siis jälle ei vastatud kõnedele. Ta helistas nii kaua kuni lõpuks oli ta telefon välja lülitatud. Ta leppis tütre ja pojaga kokku, et kui keegi mingi uuemat infot teada saab, siis suhtlevad nad üksteisega. Ta oli xxxx tööl ja käis 6 koos ühe EMO-s töötava meesterahvaga suitsetamas, kes rääkis talle, et xxxx oli toodud REMsaali patsient, keda oli pussitatud. Ta küsis, mis sai ja meesterahvas vastas, et patsient suri ära. Ta hakkas üle kere värisema ja arvas, et võib-olla on Sander maha löödud. Ta ei julgenud isegi küsida, milline see mees, kes ära suri, välja nägi. Ta hakkas uudiseid lugema ja nägi, et uudistes olid fotod sündmuskohast ja et pussitaja on jooksus. See oli juhtunud xxxx peatuses. Ta saatis uudistest infot ka tütrele hommikul (kr.t tl 121-126). Hommikul oli poeg S. G.le kirjutanud, et isa magab kodus. Hommikul oli S. isaga rääkinud ning ta oli isale öelnud, et ta kutsub politsei ning isa oli vastanud, et eks kutsu (kr.t tl 127-130; 134). Varasemalt oli Sander talle ka oma nugade kollektsioonist fotod saatnud (kr.t tl 148; 160-161). Kui ta uue noa ostis, siis saatis sellest pildi. Ta ei tea, miks ta neid nuge ostis. Varasemalt ta ei mäleta, et tal oleks sellist huvi olnud. Ta ei ole kunagi näinud, et Sander oleks kunagi kellelegi kallale läinud. Sander kirjutas talle 19.02.2020 Messengeris, et lööb ta elukaaslase maha (kr.t tl 159), kuid ta ei arvaks, et Sander selleks suuteline on. Seega ta ohtu enda ja oma elukaaslase eludele ei tundnud. Võib olla oli see tingitud Sandri aastatepikkusest terrorist ja ta ei pööranud sellele väga tähelepanu. Tunnistaja G. G. kohtuistungil antud ütluste kohaselt 19.02.2020 õhtul pärast kella 8 helistas talle ta isa Sander Glass, kes ütles, et ta on vist kellegi maha löönud. Ta küsis, et mis juhtus, aga kõne oli kuidagi summutatud ja kauge heli, seega oli kõik segane ja ta ei tea mis juhtus. Talle tundis, et isa viibis kõne tegemise ajal kuskil tänaval, sest ta kuulis koera haukumist. Peale seda kõne katkes ja rohkem ta isaga ühendust ei saanud. Ta sai aru, et isa oli alkoholi tarbinud. Isa hääl oli tavaline. Pärast kõnet isaga kirjutas ta oma vendadele läbi Facebooki Messengeri ja küsis, et kas isa on kodus, et isa helistas talle just. Ta palus neil kohe talle teada anda, kui isa kodus on, sest ta ei saanud aru, mis juhtus ja isa ei võtnud rohkem telefoni vastu. Samal päeval suhtes ta ka enda ema M. G.iga ja küsis temalt, et kas ta on isa kätte saanud. Ema proovis isale helistada, aga ta ei saanud teda samuti telefoni teel kätte. Isaga kokkusaamisest ta ei rääkinud, sest ta oli tööl ja tal oli väga kiire. Tunnistaja sõnul meeldis ta isale käia Kevadtormidel. See oli talle hingelähedane ja talle meeldis see väga. Samuti on ta näinud isal kodus nuge. Ta ei oska öelda, kas ta kogus nuge, aga neid sai isegi kunagi jõuludeks kingitud. Ta ei oska öelda, kas isal oli huvi nugade vastu, aga kui ta näiteks seenel käis, siis võttis isa enda nugade kollektsioonist midagi kaasa, kui midagi ilusat oli kingitud. Kogumise osas ta ei oska öelda, kas isa kogus neid sihilikult või mitte. Tunnistaja S. G. kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab ta xxxx aadressil koos oma elukaaslase, lapse, väikse venna, isa Sander Glassi ja vanaemaga. 19.02.2020 õhtul umbes kell 6-7 ajal nägi ta enda isa välja minemas. Isa ütles, et läheb ajab selle M. asja korda, aga ta ei selgitanud, mida ta selle all silmas pidas. Õhtul kirjutas talle õde G., kes ütles, et isa helistas talle ja ütles, et tappis vist kellegi ära. Õde kirjutas Facebook Messengeri kaudu talle. Isa nägi ta uuesti järgmisel hommikul. Ta magas oma voodis. See võis olla kuskil 8-9 vahel. Vanaema ütles, et kella 3 ajal oli ta kuulnud kedagi koju tulemas. Õde saatis talle hommikul artikli selle kohta, et toimunud oli mõrv. Ta läks vaatama, mis isa teeb ja kas ta riided on määrdunud või midagi sellist. Ta nägi, et üks nuga oli pükste küljes koos vutlariga vöö külge kinnitatud. Seal oli ainult üks nuga. Ta võttis noa korraks välja ja vaatas seda ja siis pani noa ahju otsa. Nuga oli valge pruunikirju käepidemega. Tegemist oli pussnoaga. Jope oli mudane ja rippus ukse küljes. Jope taskus oli isal ka üks väike volditav nuga. Selle pani ta õue tuhaämbri alla. Seejärel ootas ta kuni isa ärkas ning küsis isa käest, et mis ta eile õhtul tegi. Isa ei vastanud talle. Isa tundus kaine olevat ja rahulik. Ta küsis isalt, et kas on vaja politsei kutsuda, mille peale isa vastas, et kutsu kui tahad. Seejärel helistas ta hädaabisse. Tunnistaja sõnul oli isal veel mõned noad sektsioonkapi peal suures toas. Ta kogus nuge omamoodi. Hiljem sai teada, et väidetavalt oli tal üks nuga kadunud. Kadunud nuga oli musta värvi käepidemega pussnuga, millel käepideme otsas oli klaasipurusti ja noateral olid hambad. Noatera oli musta värvi ja tera oli umbes 20-25 cm. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil enda süüd, kuid väitis, et tal ei olnud tahtlust I. I.i tappa. Süüdistatava Sander Glassi ütluste kohaselt 19.02.2020 hommikul sõitis ta Nõmmele, et võtta pangaautomaadist raha emale ja naisele. Kuna ta oli juba Nõmmel, siis käis ka Nõmme turult läbi ja ostis hakkliha, kuna tahtis õhtul kotlette teha. Samuti tahtis ta osta ühte Bingo Loto pileti, 7 aga kiosk oli remondis või likvideeritud ja sellepärast jalutas jalgsi Hiiule. Hiiult sõitis järgmise bussiga Laagrisse. Kuna ta teadis, et Laagri bensiinijaamas müüakse Bingo Loto pileteid, siis ostis ta sealt pileti. Samuti käis läbi Rimi kauplusest ja ostis 2 liitrise Rock õlle ja sõitis koju. Kodus vaatas ta televiisorit ja jõi ära 2 liitrit õlut. Kella 7 paiku läks ta välja, et naisele raha ära viia. Enne naisega kokku saamist, käis ta läbi Xxxx kauplusest ja ostis sealt endale Vana Tallinna. Vana Tallinna pudelist võttis ta paar lonksu ja see võis olla isegi siis kui ta naisega kokku sai. Ta kohtus naisega viimase töö lähedal. Naisega kokku saades oli tal kaasas kaks tupes nuga ning noatuped olid asetatud vöö peale. Üks oli nahkvutlaris luust peaga pisike pussnuga ja teine oli suurem pussnuga musta käepideme ja musta vutlariga. Suurem nuga oli A4 paberilehe suurune. Käepide oli must ja tera ka. Tera taga käepideme poolses otsas olid saesakid. Hiljem sai ta teada, et tal võis veel nuge olla. Nimelt leidis poeg jope taskust pisikese noa, mis oli 3 mm lai ja võib olla 3 cm pikk. Ta ei mäleta, et tal oleks naise juures nugadest juttu olnud. Ta mäletab, et millalgi enne käesolevat sündmust oli tal juttu mingi noa kadumisest. Tegemist oli sama pussnoaga, mis tal kaasas oli ja millega ta ohvrit lõi, aga see sündmus oli tunduvalt varem. Kui ta naisega oli kokku saanud, siis edasi liikus ta Xxxx pst poole ja tahtis jala minna TPI peatusesse. Vahepeal kohtas ta ühte kolmeliikmelist seltskonda, kes viibisid Xxxx poe juures. Ta mäletab, et ta liikus bussipeatuse poole ja seltskond seisis seal natukene tee kõrval. Üks mees tegi mingi sammukese tema poole ja ütles midagi, sellepeale ta läks seltskonna juurde ja tutvustas ennast. Üks mees ütles, et tal on sünnipäev ning ta võttis põuest Vana Tallinna pudeli ja pakkus talle. Meesterahvas pudelist midagi ei võtnud ning ütles, et ta Vana Tallinnat ei joo. Pudel tegi ringi peale, kas teised sealt pudelist võtsid, seda ta ei tea, aga tema paremal käel olnud meesterahvas võttis pudelist. Sinnani oli kõik rahulik. Ta võttis ise ka pudelist ja pani seejärel pudelile korgi peale ja asetas pudeli põuetaskusse tagasi. Nad rääkisid seal juttu natukene. Jutt käis spordist. Kõik tundus endiselt rahulik kuni selle ajani, millal ta võttis uuesti Vana Tallinna pudeli ja pakkus teist korda seda joomiseks. Ta pakkus Vana Tallinnat mehele, kes tema vastas seisis. Meesterahvas võttis sealt lonksu ja pudelit talle tagasi andes hoidis meesterahvas sellest kinni. Ta ei tea, mida meesterahvas talle täpselt vene keeles ütles, aga hääletoon ja kõik muu tundus selline, et ta tahab temalt pudelit vägisi ära võtta ja et tal ei ole midagi teha. Ta tundis sellest endale ohtu. Ta tundis ohtu selle meesterahva käitumisest, just sellest, kuidas ta pudelit sikutas enda poole ja ähvardavas ütlemises. Tema ainus oht oli pudelist ilma jääda, aga samas kui ta poleks seda pudelit käest andnud, oleks olnud tal oht kere peale saada. Seejärel haaras ta selja tagant noa ja lõi meesterahvast kõhu piirkonda, mille tagajärjel meesterahvas kukkus. Sel momendil ei suutnud ta millelegi mõelda enam. Ta ei saa eitada, et lõi inimest noaga kaks korda. Ta ise mäletab konkreetselt ühte lööki, aga ta ei eita, et võis ka kaks korda lüüa, sest keegi teine ei saanud seal teda lüüa. Ta ei näinud, kas meesterahvas, keda ta noaga lõi, liikus kusagile poole, sest väljas oli pime ja ta ise liikus teise suunda minema. Lõpuks jooksis ta majade vahel xxxx metsa alla. Põgenemise momendil rääkis ta mobiiltelefonis enda tütrega. Mingil ajal sai aga aku tühjaks ja ilmselt kaotas ta telefoni ära. Tütrele ütles ta, et vist tappis kellegi ära. Ta ütles enda tütrele, et on kellegi ära tapnud, sest ohver kukkus maha ja kui kedagi noaga lööd, siis mõtled ikka alati kõige hullemat ja ta kartis, et see võis juhtuda. Joostes avastas ta, et tal on nuga käes ning seejärel pani ta noa tuppe ning viskas noa kuskile sinna metsa alla vette. Ta arvab, et oli tol hetkel keskmises joobes. Kui ta tütrega rääkis, siis oli tal nuga veel käes. Ta ei oska öelda, miks ta kiirabisse ei helistanud ja miks ta noa ära viskas. Lõpuks jõudis ta koju, aga ta ei tea, mis kell. Kuna ta xxxx üles minnes kukkus, siis ta riided olid märjad ja porised. Jope oli nii märg ja must, et seda ei kõlvanud koridori riputada. Ta viskas jope maja taha kuskile asjade peale, teksapüksid riputas tuppa konksu külge, mis on ukse külge kinnitatud. Teise pussnoa, mis tal vöö küljes oli jättis pükste peale. Seejärel läks ta magama. Hommikul ärkas ta ütles ning vanem poeg käis tema juurest läbi ja küsis, et kas peaks politsei kutsuma. Ta vastas pojale, et arvatavasti jah. Rohkem ta pojale midagi ei rääkinud, aga ta sai aru, mida poeg selle all mõtles, kuna ta oli ju tütrega rääkinud ja ta aimas, et poeg teab, mis juhtus. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav selgitada, miks tal kaks nuga kaasas oli. Enda sõnul on tal pidevalt olnud üks nuga taskus, kui ta kodust välja läheb. Ta ei osanud selgitada, miks see kõik juhtus ning ütles, et kõik lihtsalt läks halvasti. Ta kahetseb juhtunut. 8 Kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava riimuvaid ütlusi tapmise asetleidmisest ning kuriteosündmuse järgset olukorda kajastab ka sündmuskoha, s.o xxxx kortermaja ja ühistranspordipeatuse xxxx vahelise haljasala vaatlusprotokoll (kr.t tl 13-16). Korterelamu kaheksanda trepikoja vastas on kõnnitee ääres haljasalal suuremat sorti kivi. Kivi on kõnniteest umbes 1 meetri kaugusel. Kivi peal on avatud kilepakendis viilutatud sepik. Kivi ümber on laiali erinevad esemed. Seistes näoga kivi poole, on kivi taga musta värvi kootud müts etiketiga „FIVE“. Liikudes kivi tagant ümber kivi mütsist vastupäeva, on mütsist umbes 50 cm kaugusel salati jääkidega plastikust toidukarp. Karbist edasi liikudes on umbes 3 meetri kaugusel plastikust karbi kaas. Kaanest vastupäeva edasi liikudes on umbes 20 cm kaugusel maas rohelisest metallist kork. Kõnniteepoolsel küljel on kivi kõrval valget värvi põhitooniga kilekott, millel lahti harutades näha halli värvi toonis ruutudel logo „G Toidukaubad“. Kilekoti siseküljel näha toidujäätmeid. Kivi peal oleva avatud kilepakendi peal on kiri „Õnne sepik. Eesti Pagar“. Kivi ees maas on valget värvi plastikust toidujäätmetega kahvel. Kivist umbes 2 meetrit paremat kätt on maas musta värvi metallist keeratav kork ja sigaretikoni „Marlboro“. Kivi taga kasvab kasepuu. Puu juures maas on rohul näha verekahtlast määrdumist. Kivist umbes 4 meetri kaugusel paremat kätt on maas tühi 0,5 l klaaspudel. Kivist paremat kätt umbes 12 meetri kaugusel on kõnniteel näha verekahtlaseid plekke. Kivist paremat kätt umbes 30 meetri kaugusel asub kauplus „Xxxx“. Verekahtlased plekid asfaldil on suunaga kaupluse poole. Liikudes mööda verekahtlaste plekkide rida kaupluse poole, on esimesest verekahtlasest plekist umbes 15 meetri kaugusel, enne kauplust teerist. Teeristist paremale minnes pääseb ühistranspordipeatusesse. Teeristis on asfaldil näha verekahtlast loiku ja erinevaid meditsiini tarvikuid. Laiba vaatlusprotokollist (kr.t tl 25-27) nähtub, et isiku rindkere on kaetud veremäärdumisega. Isiku rinnapiirkonna keskosas (rindade vahel) on vertikaalne lahtine sirgete servadega haav kogupikkusega 8,8 cm. Haava laius haava kõige laiemas osas on vaatluse hetkel 2,5 cm. Rindade all on vertikaalne vasakult küljele paremale ulatuv kokku õmmeldud haav. Surnukeha vasaku käe kaenlaalusest üleval pool, on lahtine haav, mille kogupikkus on 5 cm ja haava laius vaatluse hetkel haava laiemas osas on 1 cm. Haava ääred/servad on sakilised ja haav on ebasümmeetrilise kujuga. I. I.i surma saabumist vägivaldsel teel tõendab surnu ekspertiisiakt nr 20E-AOS0023/103 (kr.t tl 29-36). Eksperdiarvamuse kohaselt oli I. I.i surma põhjuseks rindkere torke-lõikehaav rindkereseina, südamepuna ja südame parema koja vigastusega, mis tüsistus südametamponaadi (vere kogunemine südamepaunas) ja ägeda verekaotusega. Lisaks eeltoodud vigastustele on I. I.i surnukeha kohtuarstlikul lahangul tuvastatud torkelõikehaav vasakul õlavarrel nahaaluse rasvkoe vigastusega. Ekspert on asunud arvamusele, et vigastused, s.o surmaga lõppenud rindkere torke-lõikehaav rindkereseina, südamepuna ja südame parema koja vigastus ja torke-lõikehaav vasakul õlavarrel nahaaluse rasvkoe vigastus kui mitteeluohtlik tervisekahjustus on tekitatud terava vägivalla toimel torkamisest ja lõikamisest teravaotsalise ühepoolselt teritatud esemega, võimalik, et teravaotsalisega noaga. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Sander Glass on toime pannud teise inimese tapmise ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 113lg 1 alusel.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-102-16, p 17; 3-1-1-111-16, p 17). Käesolevas kriminaalasjas teostatud surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati I. I.il rindkere torkelõikehaav rindkere ülemise ja keskmise kolmandiku piiril keha keskjoonel rinnaku piirkonnas 9 rindkereseina lihaste ja roiete, südamepauna ja südame parema koja vigastustega ning torkelõikehaav vasakul õlavarrel nahaaluse rasvkoe vigastusega. Eksperdiarvamuse kohaselt on rindkere torke-lõikehaav rindkereseina, südamepauna ja südame vigastustega eluohtlik tervisekahjustus. Torke-lõikehaav vasakul õlavarrel eraldivõetuna eksperdi hinnangul eluohtlikku tervisekahjustust ei põhjusta. Vigastused, s.o surmaga lõppenud rindkere torkelõikehaav rindkereseina, südamepuna ja südame parema koja vigastus ja torke-lõikehaav vasakul õlavarrel nahaaluse rasvkoe vigastus kui mitteeluohtlik tervisekahjustus on tekitatud terava vägivalla toimel torkamisest ja lõikamisest teravaotsalise ühepoolselt teritatud esemega, võimalik, et teravaotsalisega noaga. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kuritegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav, lüües teist inimest noaga südame piirkonda, ei pidanud küll kindlalt teadma, et kannatanu surm noalöögi tulemusena saabub, kuid pidi surma saabumist võimalikuks pidama ja sellise tagajärje saabumist ka möönma. Süüteo toimepanemise tehiolud ja süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend kinnitavad kohtu veendumust sellest, et puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks süüdistatav erinevalt keskmise elukogemusega inimesest ei saaks aru, et lüües teist inimest noaga rindkere ülemise ja keskmise kolmandiku piiril keha keskjoonel rinnaku piirkonda, võib kannatanu noalöögi tagajärjel saadud vigastuste tõttu surra. Kohtu arvates ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiksid viidata võimalusele või arusaamisele, et süüdistatava kasutatud pika teraga noaga sellisesse piirkonda lüües võiks kannatanu ellu jääda. Seejuures valis süüdistatav löögi sooritamiseks kaasa võetud nugadest kõige pikema teraga noa, mille tera seljal olid ka sakid, mis kahjustusi suurendavad. Isiku tahtlust (koosseisu subjektiivset külge) on võimalik hinnata ka läbi tema käitumise (koosseisu objektiivse külje). Nii on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-128-06, p 9). Süüdistatava teojärgset käitumist hinnates võib järeldada, et ta sai aru, mis ta oli teinud, kuid I. I.i abistamiseks pärast noaga löömist ei teinud süüdistatav midagi, vaid otsustas sündmuskohalt koheselt lahkuda ning kuivõrd kannatanu D. V. tahtis teda selles takistada, ähvardas I. I.ile surmava tervisekahjustuse tekitamiseks kasutatud noaga ka D. V.it ja E. S.t, et saaks takistamatult lahkuda. Süüdistatava Sander Glassi tütre G. G.i ütlustest nähtub, et 19.02.2020 õhtul pärast kella 8 helistas talle ta isa Sander Glass, kes ütles, et ta on vist kellegi maha löönud. Süüdistatav ei osanud kohtuistungil seletada, miks ta koheselt kiirabi ei kutsunud. Samas tõdes süüdistatav, et ta kartis ka ise, et on inimese ära tapnud, sest ohver kukkus maha ja kui kedagi noaga lööd, siis mõtled ikka alati kõige hullemat ja ta kartis, et see võis juhtuda. Kohus leiab, et süüdistataval oli alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi ja et sellises olukorras ja vigastustega võib isik surra. Nii ekspertiisiaktist kui ka süüdistatava enda ütlustest saab järeldada, et süüdistatav lõi I. I.i noaga südame piirkonda. Noaga löömist kinnitas kannatanu ka ise tunnistajale K. T.ile enne, kui teadvuse kaotas. Noa kasutamine iseenesest juba näitab lööja soovi tekitada kannatanule raskeid ja eluohtlikke vigastusi ning sellise vahendi kasutaja nii saab eeldada kui ka peab eeldama, et kasutades taolist ohtlikku ja tegelikkuses ka just selliseks otstarbeks – torkamiseks ja lõikamiseks mõeldud vahendit ning lüües teist isikut elutähtsasse piirkonda nagu seda on rindkere, põhjustatakse kannatanu surm. Seega on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks

§ 113lg 1 koosseisu.

Süüdistatav ja tema kaitsja ei eita, et Sander Glass lõi noaga teist isikut, mille tagajärjel kannatanu suri, kuid mõlemad on asunud seisukohale, et süüdistataval puudus tahtlus I. I. tappa. Seega peab kohus hindama Sander Glassi poolt toimepandud teo võimalikku kvalifitseerimist

§ 118lg 1 p 7 järgi.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegu põhjustas kannatanule tervisekahjustuse, mille tagajärjel viimane suri. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena saabuks kannatanu surm. Rääkimaks selliste tervisekahjustuste tekitamise korral mitte tahtlikust käitumisest, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, s.t kannatanu ei sure. Lootus tagajärje 10 mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (RKKK 3-1-1-4013, p-d 10 ja 12). Kohtu hinnangul nägi süüdistatav ette, et lüües kannatanut kahel korral noaga, millest üks löök tabas kannatanut elutähtsate organite, s.h südame piirkonda, saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Eeltoodu on selge ka keskmise elukogemusega isikule. Samuti on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks kriteeriumiteks isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti teo objektiivne avaldumine. Selle asemel, et pärast I. I.i löömist meesterahvale kiirabi kutsuda ja teda abistada, lahkus süüdistatav sündmuskohalt ning mingil hetkel jõudis ta koju ning heitis magama. Hommikul ärgates oli süüdistatav rahulik ning ei tõtanud ka koheselt huvi üles näitama, mis võis kannatanuga eelmisel õhtul juhtuda. Hoopis süüdistatava poeg oli see, kes tuli enda isaga rääkima ning küsis, et küsis, et kas peaks politsei kutsuma, mille peale süüdistatav vastas, et arvatavasti jah. Kuigi süüdistatav kartis, et võis noaga lüües inimese tappa oli tal siiski I. I.ist ja tema seisundist ükskõik. Noaga löömisest elutähtsate organite, s.o rindkere piirkonda võib järeldada, et süüdistatav pidi tagajärje saabumist pidama vähemalt võimalikuks ja seda ka möönma ja selline arusaam tulenes üheselt ka süüdistatava telefonikõnes tütrele öeldust, s.t ta pidas võimalikuks, et ta oli kannatanu tapnud ning möönis seda. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma ettevaatamatusest

§ 118lg 1 p 7 mõttes.

Süüdistatav esitas kohtuistungil ka versiooni selle kohta, et kannatanu ei andnud talle alkoholipudelit tagasi ning hoidis sellest kinni, väites, et mis sa siis teed kui pudelit tagasi ei saa või midagi sarnast, kuid vene keelest koidest aru ei saanud ning sellest tunnetas süüdistatav endale ohtu, et talle võidakse kere peale anda. Kohtu arvates ei saa selline süüdistatava ütlustest tulenev asjaolu aga süüdistatavas ohutunnet tekitada. Tegemist oli alkoholipudeliga, millest ta ise seltskonnale mitu korda juua pakkus ja pudelit ringi lasi ning ta pidi eeldama, et see pudel võidakse ka teiste poolt tühjaks juua. Kohtu arvates ei saa selline olukord süüdistatavas tekitada arusaama mingist ründest tema või kellegi teise õigushüvede vastu, mis sunniks teda ennast või kedagi teist kaitsma, s.t tõrjuma vahetut või vahetult eesseisvat rünnet, kuivõrd mingit rünnet ei toimunud ja ei olnud ka mingeid asjaolusid, mis oleks saanud süüdistatava selgituste kohaselt isegi anda alust arvata vahetust eesseisvast õigusvastasest ründest. Selles tulenevalt ei saa kohtu arvates asuda isegi arutlema süüdistataval tekkinud hädakaitsest või hädaseisundist

§ 28

lg 1 või § 29 mõttes nagu ei saa eelmärgitud situatsioonist tuletada ka võimalust süüdistatava poolt hädakaitse piiri ületamisest, kuivõrd nii süüdistatava ütlustest kui ka tunnistajate E. S. ja D. V.i ütlustest sündmuskohal toimunu osas ei tuvastatud mingeid andmeid mingi konflikti kohta, veel vähem kannatanu poolse ründe kohta. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Sander Glass pani toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

2.2.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Sander Glass, olles löönud kahel korral noaga I. I.i, suunas enda käes oleva noa I. I.iga koos olnud E. S. ja D. V.i poole ähvardades viimaseid isikuid tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Arvestades Sander Glassi tegevust oli E. S.l ja D. V.il alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu E. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt pärast seda kui nende seltskonda tulnud mees tegi I. I.i suunas löögi liigutuse ja viimane selle tagajärjel maha kukkus, siis nägi ta lööjat endale otsa vaatamas. Ta mäletab, et meesterahval oli justkui mingi seisund ja ta ei olnud adekvaatne. Meesterahvas ei rääkinud midagi, aga ta oli ebaadekvaatne. Tema jaoks oli situatsioon hirmutav ja tal tekkis paanika, sest eelnevalt ei olnud konflikti olnud. Meesterahvas tegi koheselt pärast I. I.i löömist mõned sammud tema suunas, mille peale ta taganes tehes sammud tagasi. Meesterahvas oli kuidagi järsk ja suundus tema poole. Ta jooksis eemale, sest tal tekkis paanika seisund ja ta tundis, et ta pole võimeline vastupanu osutama. Ta tundis hirmu, kui nägi meesterahvast enda poole tulemas. Tal tekkis hirm, sest eelnevalt ei olnud mingit 11 konflikti olnud. Ta arvas, et meesterahvas on ta sihikule võtnud ning võib teda järgmisena rünnata. Ta ei suuda meenutada, kas meesterahval oli ka midagi käes, võib olla isegi midagi oli, aga 100% kindel ta pole. D. oli ka juba paanikas ja hakkas reageerima ja hakkas ka tagasi astuma. Ta nägi, et meesterahvas läks ka D. poole ja D. hakkas tagasi astuma. Edasi suundus meesterahvas juba majade vahele. Kannatanu D. V.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt pärast seda kui meesterahvas I.it noaga lõi ja I. maha kukkus, siis hakkas ta süüdistatavale vastu minema ja tahtis üritada temalt nuga ära võtta. Süüdistatav tuli talle aga noaga vastu ja ta jooksis süüdistatavast hoopis eemale. Süüdistatav hoidis nuga käes ning noatera oli tema poole suunatud. Süüdistatav midagi ei rääkinud, aga karjus, kui ta hakkas süüdistatavale järgi minema. Kui ta nägi süüdistatavat enda poole liikumas, siis ta taganes, sest arvas, et süüdistatav äkki lõikab teda noaga. Kannatanu sõnul muutus süüdistatav agressiivseks juba siis kui I.it lõi. Ta tundis süüdistatavas endale ohtu. Siis mingi hetk pöörast süüdistatav end ümber ja hakkas ära minema. Kannatanu sõnul hakkas ta süüdistatavale järgnema. Kui ta süüdistatavale järgi läks, siis süüdistatav pööras ennast taas ümber ja karjudes ning koos noaga hakkas tema poole jooksma. Ta taganes süüdistatavast. Konkreetseid sõnu süüdistatav ei öelnud, vaid see oligi ainult karje. Taoline jälitamine kestis Xxxx poe taha välja. Edasi liikus süüdistatav majade vahele ja ta kaotas süüdistatava silmist. Ta ise läks sündmuspaigale pärast seda tagasi. Süüdistatava sõnul pärast seda kui ta kannatanut noaga lõi ja viimane saadud löögist maha kukkus, siis üks kõrval seisev meesterahvas tormas minema ja teine meesterahvas üritas teda rusikaga lüüa tehes löögi liigutuse tema suunas. Selle peale ta liikus kõrvale ja ähvardas mõlemat meesterahvast selle sama noaga. Ükskõik kuhu ta liikus, liikus ta mõlema meesterahva poole ning tema tegevus mõjutas mõlemat, sest nad olid seal koos. Nuga oli tal käes ning ta võis sellega seal vehkida. Enda sõnul ta sõnaliselt midagi ei öelnud, aga midagi ta röögatas seal küll. Tema ähvardamise peale liikus teine meesterahvas eemale. Ka tema ise liikus eemale teise suunda. Seejärel üks meesterahvas uuesti liikus talle järgi ja ta pööras ümber ja liikus uuesti meesterahva poole, et teda eemale hirmutada. Seejärel liikus meesterahvas eemale, mille peale ta ise keeras ümber ja liikus taaskord eemale. Edasi jooksis ta juba majade vahele Nõmme metsade alla. Asitõendi vaatlusprotokollist (kr.t tl 57-61) nähtub, et 19.02.2020 kell 21:20:38 on näha Xxxx kortermaja lähedal kõnniteel, suure kivi juures seismas neljaliikmelist seltskonda. Kaamera poolt vaadates vasakul seisab E. S. ja tema vasakul käel D. V.. E. S. paremal käel I. I. ja tema paremal käel Sander Glass. Kell 21:20:50 on näha, kuidas Sander Glass paneb oma käed selja taha ja kohmitseb seal ning kell 21:21:31 Sander Glass tõstab parema käe üles ja teeb parema käega lükkamis/tõukamislaade liigutuse D. V.i suunas. E. S. astub sammu tagasi. Kell 21:21:35 on näha, kuidas Sander Glass teeb lükkamis/tõukamislaadse liigutuse I. I.i suunas ja kell 21:21:38 kukub I. I. selili suure kivi kõrvale muru peale ning E. S. ja D. V. eemalduvad. Kell 21:21:39 hakkab Sander Glass liikuma D. V.i ja E. S. suunas. Seejärel korraks peatub ja jääb seisma kõnnitee kõrval muruplatsil olevate puude juurde. D. V. ja E. S. alguses jooksevad koos ühes suunas ja siis D. V. jookseb ühte ja E. S. jookseb teise suunda. Sander Glass liigub E. S. suunas ja D. V. liigub tagasi E. S. ja Sander Glassi suunas. E. S. lahkub kaamera vaateväljast kell 21:22:13. Sander Glass lahkub kaamera vaateväljast kell 21:22:23. Kell 21:22:37 lahkub kaamera vaateväljast D. V.. Kell 21:22:07 üritab I. I. end püsti ajada, jope hõlmad on eest lahti, kapuuts on peas. Kell 21:22:16 on I. I. põlvede peal ja kätega otsib midagi jope taskutest. Kell 21:22:47 tõuseb I. I. püsti ning liigub silmnähtavalt tuigerdades veidi maad edasi valguse ja maja suunas ning kukub kell 21:23:31 jala pealt selili maha ja jääb lamama. Möödakäijad tulevad I. I.i juurde. Hinnates eelmärgitud tõendikogumit, leiab kohus, et Sander Glass on toime pannud tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 120lg 1 alusel.

Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. 12 Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Kohus asub seisukohale, et olukorras, kus Sander Glass, olles äsja pika teraga pussnoaga löönud I. I.i rindu, mille tulemusena I. I. oli maha kukkunud, ähvardas lisaks kahte kannatanut sama noaga, olles samal ajal alkoholijoobes ja agressiivne, on noaga ähvardamine hinnatav tapmise ja tervisekahjustuse tekitamise ähvardusena, mille täideviimine on noa käes hoidmisel ja kannatanutele suunamisel reaalne. Samuti oli Sander Glass oma tegevuses järjepidev, ähvardades D. V.it ning E. S.t üheaegselt. D. V.it ähvardas ning tema suunas vehkis Sander Glass noaga korduvalt. D. V. tegutses Sander Glassile järgnedes sooviga õigusrikkuja kinni pidada, et tapja ei saaks niisama minema kõndida. Alkoholijoobes süüdistatav ilmselgelt ei suutnud adekvaatselt hinnata oma käitumist ja kannatanute jaoks oli süüdistatava käitumine ettearvamatu, mistõttu nuga käes hoidev Sander Glass kujutas ohtu D. V.i ja E. S. elule ja tervisele. Kohtu arvates oli D. V.i ja E. S. hirm ja arvamine, et oht on reaalne, täiesti arusaadav ka objektiivsele ja keskmise elukogemusega kõrvalseisjale. D. V.i ja E. S. ütluste kohaselt kartsid nad mõlemad, et Sander Glass võib ka neid noaga rünnata, sest hetk varem oli Sander Glass igasuguse konfliktsituatsioonita löönud noaga nende tuttavat I. I.i. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii see, et kannatanud kartsid oma elu ja tervise pärast, kui ka see, et neil oli ka reaalne alus karta, et Sander Glass võib nende elule ja tervisele ohtlik olla. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Sander Glassile inkrimineeritava kuriteo objektiivsed asjaolud on tõendamist leidnud, s.t et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 120ettenähtud süüteo koosseis kannatanute E.

S. ja D. V.i suhtes, s.o tapmise ja tervisekahjustamise tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et Sander Glass pani E. S. ja D. V.i suhtes

§ 120ettenähtud kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd E.

S. ja D. V.i noaga ähvardamise eesmärgiks oli panna kannatanud tundma hirmu oma elu ja tervise pärast ning süüdistatava objektiivsest käitumisest saab järeldada, et vastavalt süüdistatava ettekujutusele oli noaga ähvardamine vajalik selleks, et ta saaks kannatanute sekkumiseta sündmuskohalt lahkuda, s.t kannatanute tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine oli selle eesmärgi saavutamiseks hädavajalik kuna D. V. tahtis süüdistatavalt nuga ära võtta ja järgnes süüdistatavale. Kannatanuid ähvardamata jättes oli oht, et süüdistatav võidakse kinni pidada, mistõttu pidi süüdistatav ähvardama kannatanuid sellise intensiivsusega, et neil tekiks arusaam, et teda lahkumisel takistades võib neid tabada I. I.iga sama saatus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et oma tegevusega pani Sander Glass toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 113

lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha 13 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud. Hinnates Sander Glassi süü suurust

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi I. I.i noaga ühel korral rindekere piirkonda ja ühel korral vasaku õlavarre piirkonda, millega tekitas kannatanule torke-lõikehaava vasakul õlavarrel nahaaluse rasvkoe vigastusega ning rindkere torke-lõikehaava rindkere ülemise ja keskmise kolmandiku piiril keha keskjoonel rinnaku piirkonnas rindkereseina lihaste ja roiete, südamepauna ja südame parema koja vigastusega, mis tüsistus südametaponaadi (vere kogunemine südamepaunas) ja ägeda verekaotusega, mille tõttu I. I. suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust ning valitud vahendit on süüdistatava süü keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav tunnistas vaid osaliselt tapmise toimepanemist, andes teo toimepanemise kohta küll üksikasjalikke ja ausaid ütlusi, kuid piirdudes seisukohaga, et ta ei tahtnud inimest tappa. Kohtuistungil avaldas süüdistatav juhtunu osas ka kahetsust. Seega peab kohus avaldatud kahetsust võimalikuks arvestada

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Arvestades süüdistatava üksikasjalikke ütlusi saab kohus seda kahetsust hinnata puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Samas leiab kohus, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest.

§ 56

lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Sander Glass on varem kriminaalkorras karistamata ning tal puuduvad ka kehtivad väärteokaristused. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel kohus seda siiski arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel koosmõjus kergendava asjaoluga temale mõistetavat karistust kergendada. Kuigi Sander Glassi süü on keskmine, siis arvestades eripreventiivset eesmärki ja kergendava asjaolu esinemist, on põhjendatud mõista karistus alla

§ 113lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Seadusandja on

§ 120

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete Sander Glass ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et Sander Glass omaks legaalset sissetulekut. Lisaks sellele on Sander Glassi suhtes kohaldatud tõkendina vahi all pidamist ning süüdistatavale mõistetakse teise kuriteo toimepanemise eest pikaajaline vangistus. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete tõttu (kriminaalmenetluskulud, tsiviilhagi). Olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Sander Glassi süü suurust

§ 120

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, mis seisneb süüdistatava poolt kahe kannatanu ähvardamises, leiab kohus, et Sander Glassi süü on hinnatav keskmisena. Süüdistatava süü hindamisel arvestab kohus seda, et ähvardamisel kasutati nuga ning kannatanud tundsid reaalset hirmu enda elu ja tervise pärast. Selline süüdistatava käitumine näitab süüdistatava ükskõiksust ja hoolimatust ümbritsevate 14 inimeste suhtes ning õiguskorda tervikuna. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et Sander Glass pani kuriteo teo toime kavatsetult. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kõiki asjaolusid koostoimes arvestades leiab kohus, et Sander Glassile võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest mõistetakse

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuigi tegemist on karistuste liitmisega sisuliselt samaliigiliste kuritegude eest, on kuritegude toimepanemisega riivatud erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades raskeimat karistust. Samas arvestab kohus asjaoluga, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on oma sündmustikult ja ka ajaliselt seotud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks karistusi liita täies ulatuses. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused ja väärteokaristused puuduvad, on Sander Glass toime pannud teise isiku tapmise, milline on rängim isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos ega toimepanija isikus ei ole tuvastatud midagi erandlikku, mis võiks tingida süüdlasele mõistetava karistuse kohaldamata jätmist. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. Sander Glass on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud I. I. elu. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist. Seejuures saab vastavalt kohtupraktikale isikut karistusest vabastamise aluse olemasolul karistusest vabastada juhul, kui mõistetav karistus ei ületa seaduses ettenähtud katseaja maksimaalset pikkust.

§ 73

ja 74 sätestavad katseaja maksimaalseks pikkuseks viis aastat, mis on oluliselt lühem kui süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus, mistõttu puudub üldse võimalus karistuse kohaldamata jätmist kaaluda. Sellest tulenevalt tuleb mõistetav vangistus määrata ära kandmisele täies ulatuses. 4. TSIVIILHAGI Kannatanu A. I. esitas tsiviilhagi varalise kahju osas 1041 euro suuruses summas. Süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale on süüdistatavale

§ 113lg 1 järgi inkrimineeritud tegu alati õigusvastane.

15 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuivõrd A. I.l tekkis kahju Sander Glassi õigusvastase ja süülise käitumise tulemusena. Kohus leiab, et juhul, kui Sander Glass ei oleks kuritegu toime pannud, ei oleks kannatanul A. I.l tekkinud ka varalist kahju. Tõendatud on, et Sander Glassi tegevus põhjustas I. I.i surma. I. I.i tütrel A. I.l tekkinud kahju olemasolu ja suurus on dokumentaalselt tõendatud. Matusekulusid kinnitavad tsiviilhagile lisatud arved ja maksekorraldused (kr.t tl 1-2). Puutuvalt matusekulude kandmise kohustusse, siis A. I. oli I. I.i tütar ning seega alaneja sugulase ja seadusejärgse pärijana oli ta matusekulude kandmise mõttes kohustatud isikuks. Kriminaalasjast nähtuvalt on A. I.l matuse korraldamisega OÜ Tallinna Matusebüroos kulunud 621 eurot ning Tallinna Liiva kalmistul kulunud 420 eurot (tl 1-2). VÕS 129 lg 2 kohaselt hüvitatakse surma põhjustamisest tekkinud kuludest eelkõige mõistlikud matusekulud ning seega peab kohus hindama, kas tegemist on mõistlike kulutustega. Kohus leiab, et praegusel hetkel tuleb sellele vastata jaatavalt. Sellest tulenevalt peab kohus mõistlikuks OÜ Tallinna Matusebüroos ja Tallinna Liiva kalmistul tehtud kulutusi I. I.i matmiseks kokku summas 1041 eurot. Kohtuistungil selgitas I. I.i tütar A. I., et sotsiaalosakonna poolt hüvitati talle sotsiaaltoetust 240 eurot ning seda summat ei ole hagist maha arvatud. Kannatanu A. I. palus tsiviilhagist nimetatud summat, s.o 240 eurot mitte maha arvata, sest isa haud on vaja veel korda teha, osta kivi ja piirded teha. Võlaõigusseaduse § 129 lg 1 kohaselt tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud. Käesoleval hetkel soovib A. I. tulevikus vajaminevate kulude hüvitamist, mis ei ole aga nimetatud sätte eesmärgiks. Samuti ei saa kindel olla, et nimetatud töid ja kulutusi tulevikus ka tegelikult tehakse. Kuivõrd A. I. sõnul maksis sotsiaalosakond talle matusetoetust summas 240 eurot, tuleks nimetatud summa matuse korraldamiseks kulunud summast maha arvata ja toetuse mahaarvamise järgselt kuuluks kahju hüvitamise sätete alusel süüdistatavalt väljamõistmisele 801 euro suurune summa. Kuivõrd aga süüdistatav võttis kohtuistungil hagi õigeks täies ulatuses ning ka kaitsja kinnitas, et hagi on täiesti põhjendatud ja tõendatud (kohtutoimik tl 31), samuti kinnitas süüdistatav sama asjaolu ka enda ristküsitlusel, avaldades nõusolekut hüvitada igasugune varaline kahju, mis on tsiviilhagis esitatud (kohtutoimik lk 51 pöördel) ning ka kaitsja oma kaitsekõnes jäi samale seisukohale (kohtutoimik lk 63), tuleb sõltumata A. I. selgitustest matusetoetuse saamise kohta 240 euro ulatuses esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldada, kuivõrd vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on kohtulikul arutamisel korduvalt tunnistanud tsiviilhagi täies ulatuses, millise seisukohaga nõustus ka kaitsja, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma 16 üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd nii üldmenetluses kui ka esimese astme kuriteo puhul on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab alates eelmenetlusest asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks kriminaalmenetluse normide kohaselt olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0023/103 kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust välja mõistetava tsiviilhagi näol, siis esinevad küllalased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
3. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasjad materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 20ATM01649). Sündmuskoha vaatluse käigus 19.02.2020 xxxx kortermaja ja ühistranspordipeatuse „xxxx“ vaheliselt alalt on leitud ja kaasa võetud musta värvi kootud müts „Five“ (pakend 1), plastikust karp ja karbi kaas (pakend 2), rohelist värvi metallist kork (pakend 4), valget värvi põhitooniga kilekott „G Toidukaubad“ (pakend 5), plastikust kahvel (pakend 7), musta värvi metallist pudelikord (pakend 8), sigaretikoni „Marlboro“ (pakend 9), 0,5 l tühi klaaspudel (pakend 11) 17 ning proovid verekahtlastest määrdumistest (pakendid 10, 12, 13). Kohus asub seisukohale, et tegemist on süüteo tõendamise osas olulist teavet omavate asitõenditega, millised kohtuotsuse jõustumisel minetavad oma tõendusliku väärtuse ja seetõttu on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. I. I. seljas olnud jope COLUMBIA (pakend 2), punast värvi sviitri (pakend 3), musta värvi särgi (pakend 4), siniste ARIZONA teksapükste (pakend 5) ja I. I.i küüntealuste kaapeproovide (pakend 1) puhul on tegemist süüteo tõendamise osas olulist teavet omavate asitõenditega. Puutuvalt I. I.i riietesse, siis on tegemist kannatanule I. I.ile kuuluvate riietega, mis on määrdunud ja millistel on verekahtlase määrdumise tõttu oluline tõenduslik teave ja milliste tagastamist I. I.i tütar ei ole taotlenud. Arvestades nende asitõenduslikku väärtust, leiab kohus, et kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad I. I.i seljas olnud riided tõendusliku väärtuse ning kuna keegi nende tagastamist ei ole soovinud, tuleb riided kui määrdumise tõttu kasutuskõlbmatud ja väärtusetud asjad hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. I. Ilijni küüntealuste proovide puhul on tegemist proovidega, mis otsuse jõustumise järgselt samuti kaotavad oma tõendusliku väärtuse ning tuleb seetõttu KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Sander Glassi elukoha ja selle abiruumide läbiotsimisel aadressil xxxx leiti ja võeti kaasa proovid verekahtlastest määrdumistest teksapükstel (pakend 3.1, 3.2), Sander Glassi teksapükste taskust sinakat värvi verekahtlaste määrdumistega lapp (pakend 3.3), proovid verekahtlastest määrdumistest lappidel (3.3.1, 3.3.2), Sander Glassi teksapükste taskust verekahtlaste määrdumistega paberrätik (pakend 3.4), proov verekahtlasest määrdumisest paberrätikul (pakend 3.4.1) ja proovid verekahtlastest määrdumistest jopel (pakend 6.1, 6.2). Kohus asub seisukohale, et tegemist on süüteo tõendamise osas olulist teavet omavate asitõenditega, millised kohtuotsuse jõustumisel minetavad oma tõendusliku väärtuse, mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Sander Glassi elukoha ja selle abiruumide läbiotsimisel aadressil xxxx leiti ja võeti kaasa beežikirju käepidemega nuga (pakend 1.1), kokkupandud taskunuga hallikat tooni vutlaris (pakend 1.2), kokkupandav taskunuga pruunikat tooni vutlaris (pakend 1.3), vutlar (pakend 2), teksapüksid (pakend 3), pruuni käepidemega taskunuga (pakend 4), hallikasrohekaskirju käepidemega taskunuga (pakend 5), tumesinine jope kapuutsi ja helkuriga (pakend 6) ja jope kõrval olnud kokkupandav taskunuga (pakend 7), mis kuuluvad Sander Glassile. Kuivõrd asjade omanik on teada ja asjadel ei ole otsuse jõustumise järgselt enam tõenduslikku väärtust, tuleb need tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Sander Glassile. Sander Glassi elukoha ja selle abiruumide läbiotsimisel aadressil xxxx leiti ja võeti kaasa Sander Glassi jope taskutes olnud esemed: sinakat värvi riidest lapp, kahe eurone münt, Rimi tikutoos, ZEWA paberrätikute pakk (pakend 6.3), mis kuuluvad Sander Glassile. Kuivõrd asjade omanik on teada ja asjadel ei ole otsuse jõustumise järgselt enam tõenduslikku väärtust, tuleb need tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Sander Glassile. Sander Glassi kinnipidamisel 20.02.2020 võeti Sander Glassilt ära parema jala PUMA jalats (pakend 1), vasaku jala PUMA jalats (pakend 2) ja hallikat värvi püksirihm (pakend 4), mis kuuluvad Sander Glassile. Kuivõrd asjade omanik on teada ja asjal ei ole otsuse jõustumise järgselt enam tõenduslikku väärtust, tuleb need tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Sander Glassile. Puutuvalt Sander Glassile tagastatavatesse esemetesse tuleb neid tagastades hoiustada Sander Glassi kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Samas ei pruugi Sander Glassil kõiki neid esemeid kinnipidamiskohas vaja minna ja arvestades seda, et valdavalt on tegemist nugadega, mida kinnipidamiskohas ilmselgelt tavapäraselt kasutada ei saa, leiab kohus, et juhul, kui Sander Glass nende esemete oma isiklike asjade hulgas hoidmist ei soovi, saab ta teha kinnipidamiskoha administratsioonile avalduse nende esemete väljaandmiseks tema volitatud isikule. 18 Sander Glassi kinnipidamisel 20.02.2020 leiti ja võeti kaasa sinakat värvi verekahtlaste määrdumistega riidest lapp (pakend 3) ja proovid verekahtlastest määrdumistest lapil (pakend 3.1, 3.2, 3.3). Kohus asub seisukohale, et tegemist on süüteo tõendamise osas olulist teavet omavate asitõenditega, millised kohtuotsuse jõustumisel minetavad oma tõendusliku väärtuse, on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitas prokuratuur kohtule tõenditena CD-plaadi Häirekeskuse kõnede audiosalvestustega (kr.t tl 12), CD-plaadi sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga (kr.t tl 17), CD-plaadi laiba vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga (kr.t tl 28), CD-plaadi asitõendi vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga kannatanu riietest (kr.t tl 40), CD-plaadi Xxxx kaupluse videosalvestisega (kr.t tl 45), CD-plaadi xxxx kortermaja välikaamerate videosalvestustega (kr.t tl 55), Blue-Ray plaadi korteriühistu xxxx videosalvestistega (kr.t tl 62), CD-plaadi 19.02.2020 xxxx 3 failiga (kr.t tl 63), CD-plaadi 20.02.2020 Häirekeskuse kõne salvestisega (kr.t tl 68), CD-plaadi xxxx läbiotsimisprotokolli juurde koos fototabeliga (kr.t tl 75), CD-plaadi asitõendi vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga Sander Glassi vööst, taskurätist ja jalanõudest (kr.t tl 80), CD-plaadi asitõendi vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga Sander Glassi jopest ja teksapükstest (kr.t tl 85) ning CD-plaadi asitõendi vaatlusprotokolli juurde mobiiltelefon Google xxxx rakenduse Messenger vestluste ekraanitõmmistega (kr.t tl 164). Nimetatud andmekandjad on teabekandjateks, milledele on talletatud olulist tõendusteavet, seejuures on osa salvestistest menetlusdokumentide lisad. Seetõttu tuleb salvestised juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Merle Montgomery rahvakohtunik Märt Toming eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ 19 Sirje Kööp rahvakohtunik