KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Kaire Pullerits 13. mai 2021, Rakvere kohtumaja 2-20-11856

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud nõuded puuduvad. 1

§-le

2. Määrata M. M. usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses M. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx, xxx, xxxxx Lääne -Viru maakond).
3. • Kohustada M. M.t: hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas ainult selleks ettenähtud eraldi pangakonto; tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; mitte varjama oma vara, saadud tulusid ning andma kohtule 1 kord aastas kirjalikult teavet oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta; teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja tegevuskoha vahetumisest; kandma 25% oma kõikidest tuludest üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole; võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel päritud varast 25% usaldusisiku kontole; esitama iga aasta
4. maiks aruande. Esimene aruanne oma tegevusest usaldusisikuna M. M. võlgade tasumisel tuleb esitada 13.05.
5. • • • • • • •
6. Määrata pankrotihalduri Tiia Kalause tasu suuruseks 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu).
7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihalduri tasu ja kulud summas 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu) OÜ-le Civilex (registrikood: 12088721, asukoht: Soola 3, Tartu) arveldusarvele nr xxxxx.
8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste keskusele määruse punktis 10 märgitud makse teostamiseks. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4). 2

§ 146

väljamaksete kohta:

§ 146

lg 1 p 1 vara välistamise nõuded - puuduvad;

§ 146

lg 1 p 2 võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstavat elatist pankrotivara arvelt ei ole tasutud;

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) - puuduvad;

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) - pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad.

Ajutise halduri tasu mõisteti välja riigi vahenditest ja see on laekunud; Haldur taotles halduritasu määramist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud puuduvad. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud): II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 14 786,90 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: 3

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad M. M. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Halduri aruande kohaselt pankrotivara puudub, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotivarasse laekumisi ei ole. Võlgnikule on pankrotimenetluse ajal Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetust ja koolituse stipendiumi. Töist tulu võlgniku arvelduskontole laekunud ei ole. Ühelgi kuul ei ole võlgniku tulu ületanud limiit, mis võimaldanuks rahaliste vahendite arestimist.

§ 146

lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt väljamaksed (vara välistamise nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, massikohustused) puuduvad. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.

§ 146

lg 1 p 4 (

§ 150) mõistes on pankrotimenetluse kuluks 4

§ 162lg 2 p 8 kohaselt esitanud pankrotimenetluses hagisid ja kohtukulud puuduvad.

Pankrotiavalduse menetlemise kulud puuduvad (

§ 162lg 2 p 9).

Pankrotitoimkonna liikmete tasud puuduvad, kuna pankrotimenetluses ei moodustatud pankrotitoimkonda (

§ 150lg 1 p 4).

Deposiiti makstud summad puuduvad (

§ 150

lg 1 p 6).

§ 162

lg 3 kohaselt on võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks ebapiisav sissetulek ja töökoha kaotus, mille tagajärjel puudusid võlgnikul rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Lisaks võttis võlgnik äriühingu tegevuse lõppemisel juhatuse liikmena täiendavaid kohustusi võlausaldajate ees. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on „muu asjaolu“. Lisaks on võlgnik selgitanud, et ta on Töötukassas arvel ja ta on käinud autojuhi kursustel ja loodab tööd saada vastavas valdkonnas. Haldur märkis, et tööle saamise võimalusi on piiranud Covid-19 viirusega kaasnevalt töökohtade vähenemine. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks pankrotiavara puudub.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Tiia Kalaus tuleb vabastada M. M. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine 5

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.

§ 171

lg 2 sätestab, et kohus võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätta algatamata kui: (p 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; (p 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; (p 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; (p 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; (p 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud ammendavalt

§ 171

lg 2 p-des 1–5.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust antud pankrotiasjas tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 173

lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid ja võlausaldajad ei ole usaldusisiku määramiseks teinud ettepanekuid. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku M. M. (pankrotis) usaldusisikuks M. M. (pankrotis) ise, kuna kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel

§ 173sätestatud kohustustest. Halduri tasu 6

§ 193lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele §-de 23, 65, 65¹, 66 ja 66¹ redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini.

§ 65

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur on esitanud menetlusabi andmise taotluse.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 23.04.2021 esitatud taotluse kohaselt palus haldur anda võlgnikule menetlusabi ja riigi vahenditest hüvitada halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kuivõrd tegemist oli võlgniku pankrotiavaldusega ja pankrotimenetluse kulude katmiseks pankrotivara puudub, siis on põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi

§ 65

lg 11 alusel summas 397 eurot (397 eurot + 79,40 eur käibemaks, kokku summas 476,40 eurot). Kohus määrab tasu suuruseks 476,40 eurot (sh käibemaks) ja see tuleb tasuda riigi vahenditest OÜ-le Civilex (registrikood: 12088721, asukoht: Soola 3, Tartu) arveldusarvele nr xxxxx. Kuna ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses on rikutud võlausaldajate õigused, siis nõustub kohus aruandega, vastavalt

§ 158lg 3, lg 4 kinnitab selle ja lõpetab pankrotimenetluse.

Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning

§ 5lg 1, § 65 lg 1, lg 2, lg 5, lg 6, § 158 lg 3, lg 4, § 164 lg 1 sätete kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 7