← Eesti

3-20-2584/11

Obsah (9)§ 71§ 207§ 187§ 203§ 77§ 204§ 121§ 104§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2584 Hald

§ 71lg 6, § 187 lg 7, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas 23.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.11.2020 korralduse nr 417 peale, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 16.03.2021 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest, jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse kättesaamisest. 3-20-2584
  3. Kaebaja vastas 06.04.2021 halduskohtule, et kohtunik võiks riigilõivu ise tasuda. Kaebaja ei ole nõus seda oma töövõime- ja puudetoetusest riigile kinkima, vaid see kulub talle endalegi ära.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 08.04.2021 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi – ei tasunud riigilõivu. Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat (resolutsiooni p 2), et kohus võib teda trahvida, kui ta väljendab end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. 5. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub ennistada kaebetähtaeg Tallinna Halduskohtu 16.03.2021 määruse vaidlustamiseks, tühistada Tallinna Halduskohtu 08.04.2021 määrus ja rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus ja kaebus. Kaebaja märgib, et halduskohus jättis kaebajale menetlusabi andmata põhjusel, et kaebusel ei ole märkimisväärseid eduväljavaateid. Kuna kohus oleks kaebuse nagunii tagastanud ka siis, kui kaebaja oleks tasunud riigilõivu, siis jättis kaebaja selle tasumata. Kaebajal ei ole võimalik riiki rahaliselt toetada. Kaebaja sissetulekuks on u 260-eurone töövõimetoetus ja 34-eurone puudetoetus. Lisaks on kaebajal kaks ülalpeetavat erivajadusega last. 15 eurot on pere 2–3 päeva söögiraha. Kohus hindas kaebuse perspektiivi ebaõigesti. Vabariigi Valitsuse korraldus ei ole õiguspärane. Kaebaja ei usalda õigus- ega kohtusüsteemi. Trahvihoiatus on alusetu ning tuleb tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 207

lg 1 sätestab, et ringkonnakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Nendest sätetest koosmõjus

§ 187

lg 3 p-ga 6 tuleneb, et määruskaebus tagastatakse, kui määruskaebuse esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

§ 203

lg 1 järgi on menetlusosalisel määruskaebuse esitamise õigus üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Halduskohus tegi vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 kaebajale trahvihoiatuse vastavalt

§ 77lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 46 lg-le 2.

Halduskohtumenetluse seadustik ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus teeb trahvihoiatuse. Määruskaebuse saab esitada vaid trahvi määramise määruse peale. Trahvihoiatus ei takista ka praeguse asja menetlust. Seetõttu tuleb määruskaebus trahvihoiatust puudutavas osas tagastada. 7. Määruskaebus tuleb kaebuse tagastamise vaidlustamist puudutavas osas võtta

§ 204lg 1 ja § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on selles osas seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kaebuse tagastamise määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. 2

(3)3-20-2584
  1. Põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätted ei välista kohtusse kaebuse esitamisele mõõdukate piirangute seadmist, nagu kohustus tasuda riigilõivu. Selleks, et riigilõivu tasumise kohustus ei takistaks isikutel ebaproportsionaalselt kohtukaebeõiguse tõhusat teostamist, on ette nähtud võimalus taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Sellise normistiku õigustatust on kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuasjas Julin vs Eesti (otsuse p-d 160 ja 164).
  2. Tallinna Halduskohus hindas 16.03.2021 määruses kaebuse perspektiive vastavalt

§ 111lg-le 1 ja leidis, et kaebus ei ole perspektiivikas.

Halduskohtu 16.03.2021 määrus on jõustunud. Kaebaja on küll taotlenud selle määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistasid tal ettenähtud aja jooksul määruskaebust esitada, mistõttu jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata (

§ 71lg 1).

Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebaja halduskohtu määrust kaebuse tagastamise kohta vaidlustada motiivil, et talle oleks tulnud anda menetlusabi, sh tema majanduslikku seisundit arvestades.

  1. Halduskohus määras kaebajale riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja arvates määruse kättesaamisest. Kaebaja sai nimetatud määruse kätte 22.03.2021 ning seega hakkas tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kulgema 23.03.2021 ja lõppes 06.04.
  2. Kaebaja ei tasunud selle tähtaja jooksul riigilõivu ega esitanud ka taotlust menetlustähtaja pikendamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus.

§ 104

lg 2 teise lause kohaselt tagastatakse kaebus riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral. Sellest tulenevalt ei ole määruskaebuse ülejäänud väidetel määruskaebuse lahendamisel enam tähtsust. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.