järgi 5-kuulise vangistusega,
Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.02.2021.a. Kahtlustatavana kinnipidamine 01.0202.02.2021.a. süüdistuses
lg 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ivan Kisseljov
lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
s.o. 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada Ivan Kisseljov’ile mõistetud karistus, 11 kuud 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6, 7 alusel kohustada Ivan Kisseljov’i täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 pde-le 2, 8 kohustada Ivan Kisseljov’i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis Määrata Ivan Kisseljov Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Ivan Kisseljov’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Ivan Kisseljov’ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Ivan Kisseljov’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot - kaitsjatasu summas 129,6 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
MS §
§-i 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 01.02.2021 kella 11.15 ajal Harjumaal, Maardus, Vana-Narva mnt 20 juures suunaga Vana-Narva mnt 22B poole mootorsõidukit xxxx reg/nr xxxx olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,98 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,89 mg/l) ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Ivan Kisseljov toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Ivan Kisseljov’i tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Ivan Kisseljov’i karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks määrata 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 358 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata Ivan Kisseljov üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on Ivan Kisseljov kohustatud järgima
lg 1 pdes 1-6 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis-koha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3
lg 2 p 2 alusel kohustada Ivan Kisseljovi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada Ivan Kisseljovi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena tuleb
Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Ivan Kisseljov’ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 129,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Ivan Kisseljov’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Ivan Kisseljov tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuulub kokkuleppe kohaselt
lg 1 alusel konfiskeerimisele Ivan Kisseljov’ile kuuluv mootorsõiduk mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on
§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-137-08). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine antud sõidukiga, puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud. Kohus märgib, et kriminaaltoimikus sisalduvast õiendist nähtuvalt on eelnimetatud mootorsõiduki omanik V. M. (tl 50), kuid kriminaaltoimikus sisalduvast sõiduki müügilepingust nähtuvalt on V. M. müünud eelnimetatud sõiduki Ivan Kisseljov’ile 25.05.2020.a ning lepingust nähtuvalt läks sõiduki omandiõigus üle V. M.’ilt Ivan Kisseljov’ile pärast müügilepingu allkirjastamist (tl 68). Ka kinnitas antud asjaolu süüdistatav kohtuistungil. Süüdistatav on kokkuleppes sõiduki konfiskeerimisega nõustunud ning kinnitas seda ka kohtuistungil. Samuti kuuluvad Ivan Kisseljov’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 129,60 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 126, 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.