Obsah (7)

§ 37§ 2§ 121§ 203§ 48§ 19§ 62

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 2¹ alusel (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 4), milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebaja ei ole esitanud heastamisnõuet (

§ 37

lg 2 p 5), kuna kaebuses ei ole sellise nõude võimalikku sisu välja toodud ning kohtueelses menetluses ei ole kaebaja heastamisnõuet esitanud. Heastamisnõuet ei saa tuletada kaebaja väitest, et ta on nõus vastu võtma kahju heastamist. Mittevaralise kahju puhul ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha, kas kaebajale on tekkinud kahju. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kaebuse alusena välja toodud juhtumid ei saanud põhjustada kaebajale kannatusi, et tõenäoline oleks saavutada kahju hüvitamine rahas. Kohus nõustus, et kirja avamisega kaebaja juuresolekul ja selles sisaldunud esemete lubatavuse kontrolli menetluse alustamisega saab kirja lugeda kätte antuks. Esemete lubatavuse kontroll ei kestnud ebamõistlikult kaua. See, et kohtumenetluses üks pool teise väidetega ei nõustu (s.h väidab, et need ei vasta tõele), on tavapärane ja kohtuvaidlusele olemuslikult omane. Arstiabi oli kaebajale kättesaadav selle soovimisega samal päeval. Kui konflikt valvuriga toimus kell 17.55 ja meditsiinitöötaja külastas kaebajat samal päeval, siis ei saanud arstiabi ooteaeg olla ebamõistlikult pikk. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega kaebuses selgitanud, miks oli tema hinnangul abivajadus erakorraline ja kiireloomuline. Eeltoodu tähendab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebaja ei ole nõutava hüvitise suurust kaebuses märkinud. Kohtupraktikat arvestades ei saa kaebuse asjaoludel esitatud mittevaralise kahju nõude väärtus ületada 1000 eurot. Tegemist on vähese intensiivsusega riivega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. J. Kolesnikov esitas 12.02.2021 määruskaebuse, milles ta palub Tartu Halduskohtu 27.01.2021. a määrus tühistada. Veel palub kaebaja vabastada ta riigilõivust, anda talle advokaat, nõuda vanglalt materjalid (määruskaebuse lisad 1-3), ühendada haldusasjad nr 3-20-1632 ja nr 3-20-2296 ning lisada haldusasjast nr 3-20-1632 tema kaebus, lisad ja nõuded kaebusele. Määruskaebuse põhjendused: Kohus ei kuulanud üle tunnistajaid, kes kuulsid, et ta palus mitu tundi meditsiinilist abi. Heastamise pakkumist ei pea vangla võimalikuks, sest vangla väitel ei ole kaebajal õigust heastamist nõuda. Kaebaja väitel sai ta 23.04.2020 terviserikke, füüsilised ja hingelised kannatused. Ka pidi ta margid ja kummilindi kätte saama koheselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus tõlgendab

§ 2lg 4 lause 2 alusel määruskaebust selliselt, et J.

Kolesnikov vaidlustab Tartu Halduskohtu 27.01.

1. a määrust resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 2
2. Kaebaja palub määruskaebuses vabastada ta riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
3. Tartu Halduskohus tagastas 27.01.
4. a määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohtu hinnangul kaebuse alusena välja toodud juhtumid ei saanud kaebajale põhjustada selliseid kannatusi, et tõenäoline oleks saavutada kahju hüvitamine rahas. Kohtupraktikat arvestades ei saa kaebuse asjaoludel esitatud mittevaralise kahju nõude väärtus ületada 1000 eurot. Seega on tegemist ka väheintensiivse riivega. Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist. 9. Kaebaja väitel ei pea vangla heastamise pakkumist võimalikuks, sest vangla väitel ei ole tal õigust heastamist nõuda. Halduskohus leidis (määruse põhjenduste p 5), et kaebaja ei ole esitanud heastamisnõuet (

§ 37

lg 2 p 5), kuna kaebuses ei ole sellise nõude võimalikku sisu välja toodud ning kohtueelses menetluses ei ole kaebaja heastamisnõuet esitanud. Ka ringkonnakohtule ei nähtu kohtueelses menetluses ega kaebuses heastamisnõude esitamist. Kaebaja ei ole määruskaebuses sisuliselt vaidlustanud halduskohtu seisukoha õigsust. Kaebaja üksnes märgib määruskaebuses, et tema teada ei pea vangla heastamise nõude rahuldamist võimalikuks.

1. Kaebaja etteheide halduskohtule tunnistajate ülekuulamata jätmise kohta on käesolevas menetlusstaadiumis asjakohatu. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, siis ei ole tunnistajate ülekuulamise taotlust halduskohus üldse lahendanud.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud kohtumääruse p-des 6-8 toodud põhjendustel on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Seega ei ole riigi õigusabi andmise eeldused täidetud ning halduskohus jättis õigesti rahuldamata riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
3. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.01.
4. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.
5. Kaebaja taotlust võimalusel ühendada haldusasjad nr 3-20-1632 ja nr 3-20-2296 mõistab ringkonnakohus taotlusena liita eelnimetatud haldusasjad.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohtute infosüsteemi andmetel haldusasjas nr 3-20-1632 tagastas Tartu Halduskohus 07.09.2020. a määrusega kaebaja kaebuse ning halduskohtu määrus jõustus 15.12.2020. Eeltoodust tingituna ei saa haldusasja nr 3-20-1632

§ 48lg 1 kohaselt liita käesoleva haldusasjaga.

Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-20-1632 ja nr 3-20-2296 liitmiseks rahuldamata. 3 14. Kaebaja märgib, et kui ei ole võimalik liita haldusasju nr 3-20-1632 ja nr 3-20-2296, siis lisada asjast nr 3-20-1632 tema kaebus, lisad ja nõuded kaebusele. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust tõendite kogumise taotlusena.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kaebaja taotletu käesoleva haldusasja lahedamise seisukohalt tähtsust. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja tõendite kogumise taotluse rahuldamata. 15. Kaebaja esitas koos määruskaebusega 3 lisa. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisad kaebajale, kuna need ei oma mingit sisulist seost vaidlustatud halduskohtu määrusega ega ole vajalikud määruskaebuse lahendamiseks (

§ 62lg 2).

Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisad, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja taotluse teha määruskaebuse lisadest koopia toimikusse. (allkirjastatud digitaalselt) 4