← Eesti

2-18-4267/18

KOHTUOTSUS V A H E O TS US E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4267 Tsiviilasi XX hagi OÜ Y vastu kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Pärnu Maakohtu
  3. mai
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 4106,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja (vastustaja) osaühing Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Teet Lehiste Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX hagi OÜ Y vastu osas, milles hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista saamata jäänud tulu hüvitise 762,42 eurot perioodi
  8. aprill 2015 kuni
  9. veebruar 2018 eest, igakuise hüvitise 46,98 eurot alates
  10. märtsist 2018 kuni hageja püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni ja viivise hüvitistelt ning kohustada kostjat perioodilist hüvitist indekseerima. Teha asjas vaheotsus, millega tuvastada, et hageja nõuded ei ole nimetatud osas aegunud.
  11. Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  12. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
  13. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  14. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule
  15. märtsil 2018 hagi ja
  16. oktoobril 2018 hagi tervikteksti osaühingu Y (kostja) vastu kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagi tervikteksti kohaselt palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista: • saamata jäänud tulu
  17. veebruar 2018 eest; • igakuine hüvitis 46,98 eurot alates
  18. märtsist 2018 kuni hageja püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni; • kohustada kostjat alates
  19. aastast perioodilist hüvitist indekseerima iga-aastaselt
  20. jaanuaril tegevusalade keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise aastaga, mis avaldatakse Statistikaameti andmebaasis veebilehel www.stat.ee; • seisuga
  21. märts 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 99,36 eurot; • jooksev viivis sissenõutavaks muutunud hüvitiselt (s.o 762,42 eurolt) alates
  22. märtsist 2018 ning igakuiselt perioodiliselt hüvitiselt alates
  23. aprillist 2018 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni ning • mittevaraline kahju hüvitis kohtu kindlaksmääratud suuruses (
  24. märtsi 2018 hagiavalduses seda nõuet ei olnud). hüvitis 762,42 eurot perioodi
  25. aprill 2015 kuni 1.
  26. Hagi kohaselt on hagejal Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  27. märtsi
  28. a töötervishoiuarsti teatise kohaselt diagnoositud kutsehaigus. Kutsehaigus väljendub ülekoormushaiguses, mis seisneb lateraalsetes ja mediaalsetes epikondüliitides kätel, rotaatormanseti kahjustustes mõlemas õlas, kakspealihase tendiniidis paremal käel ja kaela, õla ning seljapiirkonna müofastsiaalsetes valudes. Hagejale on kutsehaiguse põhjustanud kostja töökeskkonnas esinenud ohutegurid: koormus ja sundasendid kätele. Kutsehaigus on kujunenud välja perioodil 1984 kuni 2014 järgmiste tööandjate juures töötamisel: Y kolhoos (hageja õiguseellane)
  29. august 1984 kuni
  30. oktoober 1987, LLL kolhoos
  31. november 1987 kuni
  32. aprill 1990, OÜ O
  33. november 1990 kuni
  34. jaanuar 2002, C OÜ
  35. juuni 2003 kuni
  36. aprill 2013 ning T AS
  37. aprill 2013 kuni
  38. august
  39. Sotsiaalkindlustusameti
  40. aprilli
  41. a otsuse 1215767 järgi põhjustab kutsehaigus hagejale püsivat töövõimekaotust 50% ulatuses alates
  42. aprillist
  43. Sotsiaalkindlustusameti
  44. aprilli
  45. a otsuse 1330141 järgi põhjustab kutsehaigus hagejale jätkuvalt püsivat töövõimekaotust 50% ulatuses. 1.
  46. Kostja rikkus töötervishoiunorme, mis soodustasid hageja kutsehaiguse väljakujunemist. NSV Liidu Töö rahvakomissariaadi
  47. augusti
  48. a määrusega (HHKT CCCP 132, 25, II kd tl 155) oli täisealise naise raskuse käsitsi kandmise piirnormiks tasasel pinnal 20 kg. Lisaks oli sama määrusega raskuste teisaldamise piirnormiks kahe-, kolme-, või neljarattalistel kärudel 60 kuni 115 kg ühe inimese kohta sõltuvalt käru tüübist ja teistest tingimustest. Hagejal tuli teisaldada kuni 1000 kg kaaluvat silo ja haljasmassi käru ning 400–500 kg kaaluvat jahukäru. Lisaks kaalusid lüpsinõud, heinapakid ning hargitäied oluliselt rohkem kui 20 kg. Kostja ei 2

(6)täitnud alates
  1. jaanuarist 1970 kehtinud ohutustehnikaabinõude tüüpnomenklatuuri III peatüki p-i g, mille kohaselt oli kostjal kohustus anda välja ohutustehnika- ja töötervishoiualased juhendid. Kostja rikkus juhendamise ja väljaõppe teostamise kohustust, mistõttu ei teadnud hageja, kuidas on ergonoomiliselt õige ja ohutu tööülesandeid täita. Kostja ei teinud hagejale nõuetekohaseid tervisekontrolle. Järelikult puudus info hageja tervislikust seisundist ega sellest, kas hageja tervisenäitajad olid sobivad kostja juures töötamiseks. Kostja ei võtnud kasutusele meetmeid töökeskkonnast tulenevate füüsikaliste ohutegurite vältimiseks ja minimeerimiseks. Kostja ei väljastanud hagejale sooje ja tuulepidavaid riideid. Samuti ei andnud kostja hagejale randmekaitset, et leevendada raskuste teisaldamisel kätele langevat koormust. Kostjal oli keelatud kohustada või lubada hagejal teha ületunnitööd. Kostja ei võimaldanud hagejale alati iganädalast katkematut vähemalt 42 tunnist puhkust. Eeltoodust tulenevalt ei taganud kostja hagejale ohutut töökeskkonda. Kuna rikutud töötervishoiunormide eesmärk oli mh kutsehaiguse ennetamine ning koormuse ja käte sundasendite minimeerimine, siis on rikkumised soodustanud hageja kutsehaiguse väljakujunemist. 1.
  2. Kostja õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kui kostja oleks taganud ohutu töökeskkonna ega oleks rikkunud töötervishoiu ja -ohutuse norme, ei oleks hageja sissetulek vähenenud ega mittevaraline kahju tekkinud. 1.
  3. Kuna kostja juures töötamise aeg moodustab kutsehaiguse väljakujunemise perioodist 11,43%, vastutab kostja selles samas ulatuses hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju eest. 1.
  4. Hagejale on tekkinud varaline kahju. Hageja nõuab kostjalt perioodi
  5. aprill 2015 kuni
  6. veebruari 2018 eest saamata jäänud tulu 762,42 eurot. Hagejal on õigus nõuda saamata jäänud tulu hüvitise tasumisega viivitamiselt viivist alates
  7. maist
  8. Seisuga
  9. märts 2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 99,36 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis sissenõutavaks muutunud hüvitiselt alates
  10. märtsist
  11. Hageja nõuab kostjalt alates
  12. märtsist 2018 igakuise hüvitisena 46,98 eurot, mille palub kohtul välja mõista perioodilise hüvitisena kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni. Hageja palus ette näha igakuiste maksete indekseerimise. Hageja palus mõista kostjalt välja igakuiselt perioodiliselt hüvitiselt alates
  13. aprillist 2018 viivis seaduses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
  14. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks nõude aegumise kohta.
  15. Kostja väitel on hageja nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg-te 1 ja 2 alusel aegunud. Hageja pidi sissetuleku vähenemisest teada saama hiljemalt
  16. veebruaril 2015, millal sõlmis töölepingu AS-ga L. Hagi faktiliste asjaolude kohaselt asus hageja tööle AS-i L just kutsehaigusest tingituna, sest ei saanud jätkata töötamist AS-s T lüpsjana ja vajas vähem koormust nõudvat töökohta. Hageja pidi teada saama kostjast kui kahju hüvitama kohustatud isikust alates
  17. augustist 2014, kui jäi töövõimetuslehele kutsehaigusest tulenevalt ja külastas perearsti ning läbis kutsehaiguse diagnoosimise protsessi töötervishoiuarsti juures. Järelikult aegusid hageja nõuded hiljemalt
  18. veebruaril 2018 (TsÜS § 153 lg 1). 3.
  19. Hageja heidab kostjale ette erinevate töötervishoiunormide rikkumist, mis põhjustasid hagejal kutsehaiguse tekkimise. Arvestades, et hageja töötas kostja juures perioodil
  20. september 1984 kuni
  21. oktoober 1987, siis aegus hageja nõue TsÜS § 153 lg 2 järgi
  22. septembril
  23. Kui arvestada aegumistähtaja alguseks hageja viimane tööpäev kostja juures, s.o
  24. oktoober 1987, siis aegus hageja nõue TsÜS § 153 lg 2 järgi
  25. oktoobril
  26. Hageja esitas hagi kohtusse
  27. märtsil
  28. Järelikult on hageja nõuded TsÜS § 153 lg 2 alusel aegunud. 3
(6)Maakohtu otsus
  1. Maakohus jättis hagi
  2. mai
  3. a otsusega aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 805 eurot ja kohustas hagejat tasuma menetluskulult viivist menetluskulu suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.
  4. Maakohus leidis, et hagi on aegunud ja tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-20-16 leidnud, et nii Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 86 kui ka
  5. juunini 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 116 esimese lause mõttes tuleb kutsehaigusega põhjustatud tervisekahjustuse korral õiguste rikkumisest teadasaamiseks lugeda tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamise aeg. Hageja ei ole väitnud, et tema sissetulek vähenes ehk kahju tekkis TsK, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) või TsÜS1994 aegumise sätete kehtivuse ajal. Samuti ei ole tal sel ajal diagnoositud kutsehaigust. Hageja väitel sai ta varalisest kahjust teada hiljemalt AS-ga L töölepingu sõlmimisel
  6. veebruaril
  7. Järelikult kohaldub tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumisele TsÜS §
  8. Samas diagnoositi hagejal töötervishoiuarsti
  9. märtsi 2015 teatise alusel kutsehaigus
  10. märtsil
  11. Kutsehaiguse teatises on märgitud ka tööandjad, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist. Hageja väitel sai ta selle teatise lihtpostiga kätte
  12. märtsil
  13. Järelikult sai hageja kahju tekkimisest ehk sissetuleku vähenemisest ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada hiljemalt
  14. märtsil
  15. Hagi esitati kohtule
  16. märtsil 2018, s.o TsÜS § 153 lg 1 sätestatud kolme aastase tähtaja jooksul. Kuna hageja töötas kostja juures perioodil
  17. september 1984 kuni
  18. oktoober 1987, siis kahju põhjustanud tegu või sündmus kestis TsÜS § 153 lg 2 järgi ajaliselt samal perioodil ja 30-aastane maksimaalne aegumisperiood lõppes
  19. oktoobril
  20. Hagi esitati kohtule
  21. märtsil
  22. Hageja nõue on aegunud. 4.
  23. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et TsÜS § 153 lg 2 kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega. 30-aastane aegumistähtaeg on väga pikk, mida kohaldatakse väheste nõuete puhul. Õiged ei ole hageja väited, et aegumisperiood lõppes enne hageja kutsehaiguse väljakujunemist ja kahju tekkimist. Hagejal diagnoositi kutsehaigus
  24. märtsil 2015 ja kahju tekkis juba varem. Lisaks oli hagejal võimalik kohtu poole pöörduda kuni
  25. oktoobrini
  26. Praeguses asjas ei ole sarnane olukord, mis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)
  27. märtsi
  28. a otsuses Howard Moor jt. vs. Šveits. Selles asjas oli vaidluse all kümneaastane aegumistähtaeg, mis on kolm korda lühem. 4.
  29. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Järelikult on hageja kõik nõuded aegunud. Poolte seisukohad
  30. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata kostja taotlus aegumise kohaldamiseks. Hageja palub saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. 5.
  31. Hageja väitel kohaldas maakohus ekslikult TsÜS § 153 lg-t 2 ning jättis ebaõigesti kohaldamata võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §
  32. Maakohus leidis, et 30-aastane aegumistähtaeg algas
  33. oktoobril
  34. Seega kohaldub VÕSRS § 9 lg 3, mille kohaselt tuleb kohaldada enne
  35. juulit 2002 kehtinud seadust. Enne
  36. juulit 2002 absoluutset aegumistähtaega tervisekahjunõuetele ei kehtinud, millest tulenevalt TsÜS § 153 lg 2 ei kohaldu. Seega hageja nõue ei ole aegunud VÕSRS § 9 lg 3 alusel. Hageja nõue ei ole aegunud ka VÕSRS § 9 lg 2 järgi. Kui enne
  37. juulit 2002 aegumistähtaeg puudus, siis tuleb 30-aastast aegumistähtaega arvestada VÕSRS § 9 lg 2 alusel alates
  38. juulist 2002 ning aegumistähtaeg saabuks
  39. juunil
  40. Seega ei ole hageja nõuded aegunud. 4
(6)5.
  1. Maakohus on aegumist kohaldanud vastuolus põhiseaduse (PS) ja seaduse mõttega. Kutsehaigus kujuneb üldjuhul välja pikema aja jooksul. Kutsehaiget ei ole põhjendatud jätta ilma kahjuhüvitisest ainuüksi seetõttu, et kutsehaigus on kujunenud välja kauem kui 30 aastat. See viiks kutsehaigete ebavõrdse kohtlemiseni (PS § 12), sest kutsehaiguse väljakujunemise perioodi alusel ei ole õigustust kutsehaigeid ebavõrdselt kohelda. Samuti riivaks kahjuhüvitise õiguse välistamine või piiramine aegumise tõttu ebaproportsionaalselt kutsehaigete PS §-st 25 tulenevat põhiõigust saada õigusvastaselt tekitatud kahju eest kohast hüvitist ja PS §-st 15 tulenevat vaba ning võrdset juurdepääsu kohtule. 5.
  2. Maakohus ei arvestanud EIK-i
  3. märtsi
  4. a otsuses asjas Howard Moor jt. vs. Šveits avaldatud seisukohaga, et aegumine jätab juurdepääsust kohtule põhjendamatult ilma isikud, kelle haigust on võimalik diagnoosida alles aastaid hiljem pärast ohuteguritega kokkupuutumist. Kõigil kutsehaigetel peavad olema võrdsed võimalused enda õiguste kohtus kaitsmiseks ja seda sõltumata asjaolust, kui pika aja jooksul kutsehaigus välja kujuneb. Vastasel juhul on tegemist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 1 ja PS § 15 rikkumisega.
  5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja varalise kahju hüvitamise nõuded, neilt viivise nõude ning nõude kohustada kostjat hagejale makstavat hüvitist indekseerima. Ringkonnakohus teeb selles osas TsMS § 449 lg 3 alusel uue vaheotsuse, millega tuvastab, et hagi ei ole selles osas aegunud, ja saadab asja maakohtule asja sisuliseks lahendamiseks. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude tuleb maakohtu otsus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi hagejale tervisekahjustusega (kutsehaigusega) tekitatud kahju hüvitamiseks. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõue on aegunud. Eelkõige on pooled eri meelt selles, millal algas hageja nõude aegumine.
  8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõude aegumistähtaja alguse hindamisel tuleb lähtuda TsÜS §-st
  9. VÕSRS § 9 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse aegumise algusele enne
  10. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud enne
  11. juulit
  12. Nii TsK § 86 kui ka TsÜS1994 § 116 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg ajast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Maakohus tuvastas, et hageja sai enda sissetuleku vähenemisest teada
  13. veebruaril 2015, kui ta sõlmis töölepingu AS-ga L. Hagejal diagnoositi kutsehaigus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
  14. märtsi
  15. a töötervishoiuarsti teatise kohaselt
  16. märtsil
  17. Hageja väitel sai ta sellest teada
  18. märtsil
  19. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks varem enda kutsehaiguse diagnoosist teadnud, kohtule esitatud ei ole. Seega on toimunud sündmused, millest saab hageja lugeda enda õiguste rikkumisest teada saanuks, pärast
  20. juulit
  22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osaliselt ka selles, et hageja nõue ei ole TsÜS § 153 lg 1 järgi aegunud. Nimetatud sätte järgi on tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega on aegumistähtaja algus seotud kahe kumulatiivselt esinema pidava asjaoluga – hageja teadmine või teadma pidamine kahjust ning kahju hüvitama kohustatud isikust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi hageja pidi teada saama enda sissetuleku vähenemisest juba
  23. veebruaril 2015, algab TsÜS § 153 lg 1 järgne aegumistähtaeg
  24. märtsist 2015, mil hageja sai töötervishoiu arsti teatisest teada ka sellest, et kostja võib olla üks talle kahju põhjustanud isikutest. Seega möödus TsÜS § 153 lg 1 järgne 5
(6)kolmeaastane aegumistähtaeg pärast
  1. märtsi 2018, mil hageja hagi esitas. Samas jättis maakohus seejuures tähelepanuta asjaolu, et hageja algses
  2. märtsi 2018 hagiavalduses ei olnud esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Selle nõude esitas hageja alles
  3. oktoobril 2018 esitatud hagi terviktekstis. Selleks ajaks oli TsÜS § 153 lg 1 järgne aegumistähtaeg möödunud. Seega on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue TsÜS § 153 lg 1 järgi aegunud.
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis ekslikult kohaldamata VÕSRS § 9 lg 2, leides, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 153 lg 2 järgi. VÕSRS § 9 lg 2 järgi, kui TsÜS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  5. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜSs sätestatud aegumistähtaega alates
  6. juulist
  7. Enne
  8. juulit 2002 ei olnud seaduses sätestatud TsÜS § 153 lg-ga 2 sarnast tervise kahjustamisest tuleneva nõude absoluutset aegumistähtaega. Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt on tegemist olukorraga, kus TsÜS kehtestas varasemaga võrreldes lühema aegumistähtaja, kuivõrd igasugune aegumistähtaeg on lühem võrreldes olukorraga, kus aegumistähtaega ei ole kehtestatud. Samuti, kui vaadata praeguses asjas esitatud hageja nõuet, on selge, et juhul, kui sellele kohaldada TsÜS § 153 lg-t 2, aeguks see varem kui TsK § 86 ja TsÜS1994 § 116 järgi, st TsÜS-i järgne aegumistähtaeg oleks lühem, kui enne
  9. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt. Kuna TsÜS § 153 lg 2 järgne 30-aastane aegumistähtaeg, kui seda arvestada alates
  10. juulist 2002, ei ole möödunud, ei ole hageja nõuded seega ka TsÜS § 153 lg 2 järgi aegunud.
  11. Kostja taotles maakohtus aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Seega saab ringkonnakohus teha osas, milles hageja nõue ei ole aegunud, vaheotsuse, millega tuvastab, et hageja nõue ei ole selles osas aegunud. Asi tuleb selles osas saata maakohtule asja sisuliseks lahendamiseks.
  12. Ringkonnakohus muudab tsiviilasja hinda. Nimelt on ringkonnakohus
  13. augusti
  14. a määruses ekslikult liitnud hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud hüvitisenõude suuruse hagi hinnale. See nõue on aga oma olemuselt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud korduvate kohustuste hüvitamise nõue. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude puhul hõlmab TsMS § 129 lg 2 järgne hagihind nii enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud kohustuste kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuse saamisele suunatud nõuet. Seega on hagihind 762,42 euro võrra väiksem ringkonnakohtu
  15. augusti
  16. a määruses märgitust.
  17. Kuna asja menetlus jätkub maakohtus, ringkonnakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.