2-20-17102/18

2-20-17102 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17102 Tsiviilasi O S hagi D M'i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500 eurot Hageja Olena Soloninchik, isikukood XXX; elukoht XXX, hageja lepinguline esindaja Jelena Beljakova Kostja D M, isikukood XXX; elukoht XXX Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill
4. a Istungil osalenud isikud Hageja, hageja lepinguline esindaja ja kostja RESOLUTSIOON
5. Rahuldada O S hagi D M'i vastu abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.
6. Lahutada O S(isikukood XXX) ja D M (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xxx, mille kohta on tehtud kanne yyy.
7. Abielu lahutamisel jääb O S perekonnanimeks „S“. Menetluskulude jaotus
8. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue 1 2-20-17102
9. 19.11.
10. a esitas hageja O SHarju Maakohtusse hagi D M'i vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja soovib poolte abielu lahutada, kuna poolte kooselu lõppes alates märtsist
11. a. Abielu on sõlmitud xxx. a ning hageja on esitanud kohtule perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi. Hageja leiab, et abielu ei saa lahutada perekonnaseisuametis, kuna ta ei suhtle kostjaga ja ei saa temaga kokku leppida kokkusaamist. Hageja arvates kostja ei tule hagejale vastu ja ei nõustu vabatahtlikult abielu lahutama. Hageja leiab, et poolte suhteid pole võimalik taastada ega säilitada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooltel puudub ühisvara. Hageja soovib endale jätta oma endise perekonnanime peale abielu lahutamist, S. 20.04.
12. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostja seisukoht
13. Kostja kirjalikku seisukohta hagiavaldusele ei esitanud. 20.04.
14. a toimunud kohtuistungil oli kostja nõus abielu lahutama ja võttis hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused
15. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx. a, abielukanne nr yyy.
17. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 4 järgi ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus leiab, et käesolevas olukorras, kus hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks ning kostja on sellega nõustunud, võib asja lahendada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud ja soovivad abielu lahutada. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad abielulist kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
18. Hageja on kohtuistungil avaldanud, et soovib peale abielu lahutust kanda perekonnanime „S“.
19. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik 2