Obsah (6)

§ 432§ 661§ 430§ 428§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2021 Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-131193 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Peter Podlesny vastu

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Tartu Maakohus kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-20-131193 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 1.6 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. 1.7

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

1.8 Kuna Hageja ja Kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt

§-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 62,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EExxx.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
4. Välistada määruskaebuse esitamise õigus.
5. Rahuldada hageja taotlus ning tagastada 50% hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot, mis kanda hageja taotlusel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EExxx.
6. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ning

§ 661lg 4 sätestatust ei saa määruse peale esitada määruskaebust.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Peter Podlesny vastu võlgnevuse nõudes (menetlusse võetud 03.02.2021), mis tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 2017a sõlmitud lepingutest. Hageja nõudis hagiga põhivõlgnevuse 460,15 euro, sissenõudekulude 30 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 93,19 euro ning jooksva viivise (põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras) väljamõistmist. Lisaks taotles hageja jätta menetluskulud (riigilõiv 125 eurot ja esindajatasud summas 480 eurot) kostja kanda.
2. Kostja tunnistas sõlmitud lepinguid ning võlgnevuse olemasolu põhisummas 460,15 eurot. Samas palus kostja jätta viiviste ja menetluskulude nõude osas hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada kõrvalnõudeid.
3. Hageja pakkus seejärel kostjale aga kompromissi summas kokku 885,84 eurot, mis koosnes: - Põhiosa 460,15 eurot; Viivis 93,19 eurot; ½ riigilõivust 62,50 eurot; Sissenõudmiskulud 30 eurot; Lepingulise esindaja tasu 240 eurot.
4. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste kompromissilepingu esitamiseks kuni
5. maini
6. pidamiseks ning
7. 10.05.2021 teavitas kostja RÕA korras määratud esindaja, et pooled on pidanud läbirääkimisi, mille tulemusena nõustus hageja sõlmima kompromissi summale 622,65 eurot (põhiosa 460,15 eur, viivis 50 eur, pool riigilõivu 62,50 eur, õigusabikulud 50 eur) ajatamisega 10 eurot kuus s.o 62 kuud. 10.05.2021 esitasid pooled kohtule ka allkirjastatud kompromissi ning paluvad kohtul see kinnitada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432sisust.

6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 7.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot ning esindajakulude katteks 50 eurot. 9.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ning kompromissis kokkulepitule hagejale 50% menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot. 10. Tulenevalt

§ 661lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik