← Eesti

2-07-39570/520

Obsah (15)§ 238§ 664§ 660§ 667§ 175§ 174§ 465§ 445§ 177§ 178§ 150§ 463§ 654§ 696§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 15. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-39570 Tsiviilasi OÜ Forbrist hagi

) § 662 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Kostja I soovis esile tuua ja tõendada kostja III suhtes läbiviidava täitemenetluse tulemusetust. Samas ei mõjuta käesolevas asjas menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kostja III võimekus oma kohutusi täita. Seetõttu jääb kostja I taotlus

§ 238lg 1 p 1, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata, sest tõend pole asjakohane.

Dokumendi elektroonilise esitamise tõttu pole vaja seda tagastada. Praegused tehnilised võimalused ei ole piisavad, et kohus saaks tagastada tõendi infosüsteemi vahendusel. 10. Kostja I määruskaebus jääb

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

10.1. Vastavalt

§ 664

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 10.2.

§ 660

lg 1 järgi saab maakohtu määruse peale kaevata sellega puudutatud menetlusosaline. See tingimus ei ole kostja I kaebuse osas täidetud. Põhjendamatu on kostja I arusaam, et ta saab vaidlustada maakohtu määruse osas, millega määrati kindlaks kostjate III ja V menetluskulude suurus ning hüvitamise kord. Kostjate omavahelised suhted ei puuduta käesolevat menetlust, kus hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejal hüvitada kostjate menetluskulud. Kostja III väidetav kohustus kostja I ees ei anna kostjale I õigust kaasa rääkida kostjate III ja V menetluskulude kindlaksmääramisel ega sellekohase lahendi täitmise viisi osas. Seega on kostja I kaebus ebaõigesti menetlusse võetud. 11. Hageja määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse

§ 667lg 2 esimese lause alusel osaliselt ja teeb ise uue määruse.

11.1. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14 ja selles viidatud
  2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 11). Maakohtu põhjendused esindajate ajakulu osas on liiga üldsõnalised ega võimaldada diskretsiooni kontrollida. Samas ei takista see käesoleval juhul ringkonnakohtul hindamast, kas taotletud menetluskulude hüvitis vastab vajalikele ja põhjendatud kuludele. 5

(9)11.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjate I, III ja V esindajate tunnitasu määrad on kohased. Selles osas ei ole hageja ka vastuväiteid esitanud. 11.
  2. Kostja I taotleb menetluskuluna 7461,25 euro hüvitamist, mis menetluskulu nimekirja järgi on tasu õigusabi eest ajavahemikul
  3. detsember 2007 –
  4. mai
  5. Ta esitas kinnituse, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlemisega. Käibemaksu hüvitamist ega menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmist kostja I ei taotle. 11.3.
  6. Menetluse etappide kaupa jaotuvad kostja I esindaja toimingud ja neile vastav kulu esindaja tunnitasu määra ja kulude hüvitamise taotluse järgi nii: Etapid Maakohus (
  7. kord) Ringkonnakohus (
  8. kord) Maakohus (
  9. kord) Ringkonnakohus (
  10. kord) Riigikohus (
  11. kord) Ringkonnakohus (
  12. kord) Riigikohus (
  13. kord) Ringkonnakohus (
  14. kord) KOKKU Lahendi Tunni- Arvutatud Taotletud Ajakulu kuupäev tasu summa summa 21.10.2011 11,25 115 1293,75 1293,75 3,5 28.09.2012 115 402,50 402,50 2 120 240,00 240,00 21.02.2014 14,5 130 1885,00 1885,00 3,5 13.11.2014 130 455,00 455,00 1,5 03.06.2015 130 195,00 195,00 10.03.2017 9,25 130 1202,50 1072,50 13.12.2017 5,25 130 682,50 682,50 9,5 12.06.2019 130 1235,00 1235,00 60,25 7591,25 7461,25 11.3.
  15. Eelmises punktis esitatud tabelist nähtub, et asja ringkonnakohtus kolmanda läbivaatamise kulude hüvitamist taotleb kostja I osaliselt: arvutuslikult oli vastav kulu 1202,50 eurot (= 9,25 × 130), aga kostja I palub hüvitada 1072,50 eurot. Kuigi kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (

§ 174

lg 8), siis ei paku see võimalust hüvitada teatava toimingu õigusabikulu taotletust suuremas ulatuses. 11.3.

  1. Põhjendatud ei ole kostja I lepingulise esindaja kulu hüvitamine seoses
  2. veebruari 2012 apellatsioonivastusega (asja esimest korda läbivaatamine ringkonnakohtus), sest vastuse allkirjastas ja esitas pankrotihaldur. Kõnealusest vastusest ega kostja I kulu nimekirjas viidatud arvest nr 120212-MK ei nähtu, et vastuse oleks koostanud lepinguline esindaja. Vastava kulu summa on nii arvutuste kui ka taotluse järgi 345 eurot, mille võrra tuleb hüvitist vähendada. 11.3.
  3. Kostja I kulunimekirjas märgitud ülejäänud toimingud vastavad asja arutamise käigule etappide kaupa. Siinjuures on ajamahukamad olnud just menetlused maakohtus, kus toimus asja sisuline arutamine kõige laiemalt ja korraldati rohkem istungeid. Ringkonnakohtu hinnangul oli igas etapis tervikuna ülejäänud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Menetlustoimingute ajakulu hindamist teatavate menetlusetappide kaupa on pidanud võimalikuks ka Riigikohus (vt nt
  4. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18 teine lõik). 11.3.
  5. Eelneva põhjal oli kostja I vajalik ja põhjendatud kulu 7246,25 eurot (= 7591,25 – 345), millest taotluse järgi kuulub hüvitamisele 7116,25 eurot (= 7461,25 – 345). Kostja I taotlus on põhjendatud osaliselt ja jääb rahuldamata summas 345 eurot. 11.
  6. Kostjad III ja V esitasid ühise taotluse, milles palusid hüvitada
  7. detsembrist 2007 –
  8. novembrini 2019 tehtud toimingute eest õigusabikulu 10 488 eurot ja mõista sellelt summalt välja ka viivise. Käibemaksu hüvitamist kostjad III ja V ei taotle. Lisaks palusid nad määrata täitmise korra nii, et menetluskulude hüvitis kantakse kostja V pangakontole. Mõlema nimetatud kostja taotlusel on maakohus varem nõudnud hagejalt tagatise eeldatavate menetluskulude katteks. 6

(9)11.4.1. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et kostjate III ja V menetluskulusid pole vaja eraldi tuvastada. Menetluskulude kindlaksmääramise sätete, eelkõige

§ 174

lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult üksnes enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (vt Riigikohtu

  1. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 15). Kui menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt, näitamata iga isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Iga menetlusosalise kulude osa on otstarbekas määrata kindlaks määruse selguse ja täidetavuse tagamise jaoks nt seetõttu, et menetlusosaliste kulude suurus võib olla erinev (vt Riigikohtu
  2. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega tuleb igale menetlusosalisele hüvitada talle tekkinud menetluskulud iseseisvalt. Piisav ei ole põhjendus, et kulud on suurusjärgus, mis oleks vajalik ja põhjendatud ka ühe menetlusosalise puhul. Maakohus mõistis põhjendamatult kostjate III ja V menetluskulud hagejalt välja vaid kostja V kasuks. 11.4.
  3. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt tehti kostjate III ja V nimel ühiselt
  4. augusti 2013 menetlustoiming ja seejärel toimingud alates
  5. jaanuarist
  6. Kostja V nimel tegid lepingulised esindajad toiminguid
  7. märtsil 2011 ja ajavahemikul
  8. september 2011–
  9. veebruar
  10. Ülejäänud toimingud ei ole kas selgelt seotud kummagi kostjaga või on selgelt tehtud kostja III nimel. Kuna enne
  11. aastat oli kostja V lepinguline esindus pigem erandlik, siis saab lähtuda sellest, et need toimingud, mis ei ole selget seotud kummagi kostjaga, tuleb sel ajal liigitada tehtuks kostja III huvides ja pärast seda mõlema kostja huvides. Kostja V esitas
  12. novembril 2017 Riigikohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et
  13. septembri 2017 vastuse koostamise kulu on ainult tema kulu. 11.4.
  14. Menetluskulude nimekirja ja eelmises punktis märgitud eristuse põhjal jaotuvad kostjate III ja V esindajate toimingud eespool p 11.3.1 tabelis koos lahendi aegadega kajastatud menetlusetappide kaupa järgmiselt: sh kostja sh kostja AjaTunni- Sumkulu III ma V III+V tasu III V III+V Maakohus (
  15. kord) 24,6 24,6 95,87 2358 2358 18,1 6,4 11,7 100 1810 640 1170 Ringkonnakohus (
  16. kord) 10,7 3,5 7,2 100 1070 350 720 Maakohus (
  17. kord) 18,6 12,4 6,2 100 1860 1240 620 Ringkonnakohus (
  18. kord) 4,6 4,6 100 460 460 Riigikohus (
  19. kord) 2,5 2,5 100 250 250 Ringkonnakohus (
  20. kord) 10,8 10,8 100 1080 1080 Riigikohus (
  21. kord) 7 7 100 700 700 Ringkonnakohus (
  22. kord) 8,5 8,5 100 850 850 Kulude määramine 0,5 0,5 100 50 50 KOKKU 105,9 10488 4588 2590 3310 Etapid 11.4.
  23. Ringkonnakohtu hinnangul pole kas tervikuna või osaliselt põhjendatud kostjate III ja V esindajate ajakulu järgmistele toimingutele: - - ajavahemiku
  24. jaanuar 2008 –
  25. veebruar 2008 kohta pole toimikus sisulisi menetlusdokumente, mida saaks käsitleda vastusena ja mille koostamine oleks eeldanud teise hagiga tutvumist – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 709 euro võrra (= 7,4 × 95,87);
  26. juuli –
  27. augusti 2010 toimikutega tutvumine ja suhtlemine kliendiga pole põhjendatud rohkem kui 2 t ulatuses – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 537 euro võrra (≈ 5,6 × 95,87); 7

(9)- - - -
  1. detsembri 2012 kohtumäärusega (menetlusse võtmisest keeldumine) tutvumine ei eelda õigusteadmisi; nii kostja III kui ka kostja V nimel tegi menetluse jooksul tihti toiminguid seaduslik esindaja, kellel ei olnud takistust ise tutvuda Riigikohtu määrusega – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 70 euro võrra (= 0,7 × 100);
  2. oktoobri 2013 toiming materjalidega tutvumiseks eraldi pole hüvitatav, sest kohtuasi ja selle dokumendid pidid esindajale seniste toimingute põhjal niigi teada olema – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav kulu 100 euro võrra (= 1 × 100);
  3. detsembri 2013 ja
  4. jaanuari 2014 istungitega seonduv kulu kokku on ülepaisutatud; istungid vältasid kumbki umbes 20 minutit ja ettevalmistamiseks polnud põhjendatud kulutada kummalgi juhul üle 40 minuti – seetõttu väheneb kostjale III hüvitatav ajakulu 4,5 tunnilt 2 tunnile ehk 250 euro võrra (= 2,5 × 100);
  5. jaanuari 2017 vastuse koostamine pole hüvitatav, sest lepingulise esindaja vastust ei esitatud kostja III ega V nimel, vaid nende eest vastas seaduslik esindaja; vastuse koostamise või seadusliku esindaja muud kulu pole eraldi välja toodud – seetõttu väheneb kostjate III ja V ühine kulu 100 euro võrra (= 1 × 100). 11.4.
  6. Sarnaselt eespool p-s 11.3.4 kostja I esindaja toimingute kohta märgituga on ülejäänud toimingud ka kostjate III ja V osas sisuliselt põhjendatud ning kooskõlas menetluse käiguga. Eelneva põhjal olid kostja III huvides tehtud lepinguliste esindajate toimingud põhjendatud summas 2922 eurot (=4588 – 709 – 537 – 70 – 100 – 250), kostja V puhul summas 2590 eurot ja ühised toimingud summas 3210 eurot (= 3310 – 100). Kostjate III ja V nimel ühiselt tehtud toimingutest ei nähtu põhjusi määrata kostjatele erinev osa vastavast kulust, seetõttu tuleb hagejal kummalegi neist hüvitada 1605 eurot (= 3210 : 2). Kostjale III hüvitatavaks summaks kujuneb kokkuvõtvalt 4527 eurot (= 2922 + 1605) ja kostjale V peab hageja hüvitama 4195 eurot (= 2590 + 1605). Rahuldamata jääb kostja III taotlus 1716 euro (= 709 + 537 + 70 + 100 + 250 + 100 : 2) saamiseks ja kostjal V 50 euro (= 100 : 2 ) saamiseks. 11.
  7. Lisaks rikkus maakohus põhjendamiskohustust hageja nende vastuväidete käsitlemisel, millega hageja soovis tasaarvestada kostjate I ja III menetluskulude hüvitist. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. 11.5.
  8. Menetluskulude kindlaksmääramine on analoogne kahju hüvitamisega, kuna selle menetluse raames toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine

-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu

  1. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). 11.5.
  2. Hagimenetluses esitatud nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (nt Riigikohtu
  3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16481, p 15 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus ei põhjendanud, miks ei kohaldu sama põhimõte menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses, mis eelmises lõigus märgitu kohaselt on analoogne kahju hüvitamise menetlusega. Sellega rikkus maakohus

§ 465lg 2 p-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust.

11.5.3. Samas nõustub ringkonnkohus maakohtuga, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses ei saa enam teha nn menetluslikku tasaarvestust muu nõudega peale samas kohtuasjas tekkinud menetluskulude hüvitamise nõuete. Esiteks oleks vaidluse oluline laiendamine vastuolus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kui teatava jätkumenetluse eesmärgiga. Teiseks tekiks muudel kui sama menetluse kuludega seonduvatel asjaoludel rajaneva tasaarvestuse vastuväite lubamise korral oluline erinevus kulude rahalisel kindlaksmääramisel kas lõpplahendis (

§ 174

lg 2, § 177 lg 1 p 1) või hiljem eraldi määrusega (

§ 174lg 4, § 177 lg 1 p 2).

Kolmandaks takistab poolte vahel uue sisulise vaidluse lahendamist põhimõte, et menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (

§ 174lg 8), aga tasaarvestuseks kasutatav nõue tuleb vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. 8

(9)11.5.
  1. Neil kaalutlustel pole kostjate menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel vaja sisuliselt lahendada hageja tasaarvestuse vastuväiteid.
  2. Tulenevalt kostjate kasuks välja mõistetud summade muutumisest ja ka muude ebatäpsuste tõttu on vaja muuta määruse täitmise korda. 12.
  3. Maakohus eksis määruse täitmise korra määramisel, märkides lihtsustatult, et kogu hageja antud menetluskulude tagatis (2556,46 eurot) tuleb kanda kostja V pangakontole. Vastava taotluse alusel võib kohus

§ 445

lg 1 alusel kindlaks määrata küll lahendi täitmise viisi ja korra, kuid maakohus jättis tähelepanuta, et

  1. augustil 2010 on hagejat eraldi määrustega kohustatud kostja III ja kostja V eeldatavate menetluskulude katteks tasuma tagatist (mõlema puhul 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot). Maakohus eksis hageja poolt kostja III eeldatavate menetluskulude katteks antud tagatise käsutamisel, sest kostja III kasuks ta hagejalt menetluskulude hüvitist välja ei mõistnud. Need puudused saab ringkonnakohus kõrvaldada. 12.
  2. Kostjad III ja V esitasid ühise taotluse, et nende menetluskulude hüvitis kantaks kostja V pangakontole. Selle taotluse rahuldamiseks takistused puuduvad ja kohus saab selle

§ 445lg 1 alusel rahuldada.

Siinjuures on tarvilik eristada juba tasutud tagatise arvel tasumist kummalegi kostjale summas 1278,23 eurot – nimetatud summas toimub määruse täitmine tagatise arvel ja selle osasumma saab lugeda kaetuks tagatisega (vt Riigikohtu

  1. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18 teine lõik ja resolutsiooni p 4). Ülejäänud summad tuleb täita tavalises korras, st kostja III kasuks 3248,77 eurot (= 4527 – 1278,23) ja kostja V kasuks 2916,77 eurot (= 4195 – 1278,23). Kuna nii kostja III kui ka kostja V osas on hagejalt välja mõistetud menetluskulu summa suurem kui antud tagatis, siis jääb rahuldamata hageja taotlus kostja III eeldatava menetluskulude katteks antud tagatise tagastamiseks.
  2. Kostjad III ja V taotlesid hüvitatavalt menetluskulult viivise väljamõistmist. Maakohus on selle taotluse

§ 177lg 4 alusel põhimõtteliselt õigesti rahuldanud.

Siiski tuleb ka viivise puhul eristada kummagi kostja kasuks määratud hüvitise suurust ja viivist ei saa enam välja mõista summalt, mille hageja on vastava kostja kulude katteks juba eelnevalt tasunud. Neil kaalutlustel märgib ringkonnakohus resolutsioonis, et hageja peab maksma viivist eelmises p-s 12.2 arvutatud osasummadelt. 14.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Samas ei takista see kaebustelt tasutud riigilõivu tagastamist. Kuna kostja I kaebus jääb läbi vaatamata, siis võib ta esitata taotluse lõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 3 alusel.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

15. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast

§ 654

lg-st 2², esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsiooni juures määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selles pole vaja korrata ringkonnakohtu menetluslikke otsustusi. 16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kostja I saab

§ 659

kaudu kohalduva § 643 lg 4 alusel esitada kaebuse tema määruskaebuse läbi vaatamata jätmise osas (Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 13). Määruse resolutsiooni p-s I.1 tehtud menetluslikku otsustust ei saa määruskaebusega vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.