Tsiviilasi nr 2-20-5537 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-20-5537 Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2021.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, I
§ 367
kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta kostja kanda. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
§ 637lg 2¹ alusel keelduda.
18.
§ 405
lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 1 904,08 euro ja viivise tasumist hagi esitamisest edasiulatuvalt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja otsuse osas, milles hagi rahuldati, sh menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest nähtub, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Muul põhjusel menetluskulusid ei ole vaidlustatud. 19.
§ 637
lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas
§ 637lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
- Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli kohustus tõendada vastutusest vabanemiseks, et ta ei rikkunud oma kohustusi torustik hoida seisundis, et välistada hagejale kahju 5
(6)Tsiviilasi nr 2-20-5537 tekkimist. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna kostja esitatud hooldustabelitest ei nähtu, et kanalisatsioonitorustikku kontrolliti, siis jäi kostjal tõendamata, et ta tegi kõik mõistlikult vajaliku selleks, et ummistusi kanalisatsioonitorustikus ei tekiks. Asjas on tõendamata ka see, et kostja rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu või, et esinevad asjaolud, mis annaksid aluse kahjuhüvitist vähendada, kuigi hageja oli kahju tekkimise ajal korteriühistu liige. 22. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)