Obsah (5)

§ 630§ 436§ 173§ 164§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2690 Tsiviilasi V. K. hagi S. K. vastu a

§ 630lg 2).

1 Asjaolud ja menetluse käik

1. V. K. (hageja) esitas 19.02.2021 Viru Maakohtule hagi S. K. (kostja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Eesti NSV Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xx. Poolte abielu on käesolevaks ajaks pöördumatult lõppenud ja hageja palus kohtul abielu lahutamist. Hageja tegi 15.01.2021 kostjale kirjaliku ettepaneku kohtuväliselt abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostja on hagejale teatanud, et ei soovi abielu lahutada. Hageja teatas, et ei soovi abielu osas leppimise aega ning pärast lahutamist jätab hageja endale sama perekonnanime. Hageja selgitas, et 01.06.2020 elavad pooled kostja vägivaldsuse ja abielurikkumiste tõttu lahus. Abielu jooksul on kostja mitmeid kordi kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda. 25.06.2020 läbisid pooled lepituskokkuleppe Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna M. O. juuresolekul. Lepituskokkuleppe sõlmimise aluseks oli Viru Ringkonnaprokuratuuri 08.06.2020 määrus lepitusmenetluse korraldamiseks kriminaalasjas nr xxxxx. Pooled nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega ja leppisid kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks järgnevas: kostja kohustub mitte lähenema hagejale; kostja kohustub mitte kasutama füüsilist ja vaimset vägivalda hageja suhtes; kostja kohustub andma hagejale tema isiklikud asjad. Alkoholi tarbides kaotab kostja täielikult kontrolli enda üle ning muutub armukadedaks ja agressiivseks ning kättemaksuhimuliseks, süüdistab hagejat igasugustes pahedes, milles hageja süüdi pole. Poolte ühisvaraks on korteriomand xxx xx-xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa; korteriomand xxx xx-xx, xxx linn, Ida-Virumaa, garaažiboks xxx xx, xxx xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa ja sõiduauto Volkswagen Passat xxxxxx. Hageja tegi kostjale hagis ettepaneku jagada ühisvara järgmiselt: korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx küla xxx vald, Ida-Virumaa maksumusega 20 000 eurot jääb hageja ainuomandisse; korteriomand xxx xx-xx, xxx linn, Ida-Virumaa maksumusega 15 000 eurot jääb kostja ainuomandisse; garaažiboks xxx xx, xxx xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa maksumusega 2000 eurot jääb kostja ainuomandisse; sõiduauto Volkswagen Passat xxxxxx maksumusega 5000 eurot jääb kostja ainuomandisse. Kostja tasub hagejale hüvitist summas 10 000 eurot või hageja jätab kogu vara kostja ainuomandisse ja kostja tasub hagejale hüvitist summas 30 000 eurot, et hageja saaks endale uue eluaseme soetada. Ühisvara jagamise hagi ese on järgmine: 1) Lahutada V. K. ja S. K. abielu. 2) Jagada V. K.le ja S. K.le kuuluv ühisvara alljärgnevalt: 2.1.Korteriomand xxx xx-xx, xxx küla, xxx vald, IdaVirumaa – jääb hageja ainuomandisse; 2.
2. Korteriomand xxx xx-xx, xxx linn, Ida-Virumaa – jääb kostja ainuomandisse; 2.
3. Garaažiboks xxx xx, xxx xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa – jääb kostja ainuomandisse; 2.
4. Sõiduauto Volkswagen Passat xxxxxx – jääb kostja ainuomandisse; 2.
5. Kostja tasub hagejale hüvitist 10 000 eurot või alternatiivselt jätab hageja kogu vara kostja ainuomandisse ja kostja tasub hagejale hüvitist summas 30 000 eurot, et hageja saaks endale uue eluaseme soetada.
6. 25.02.2021 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas kohtumääruses, et kui hageja jätab kohtu poolt antud tähtajaks puudused kõrvaldamata, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.
7. 11.03.2021 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Hagi ese on hagiavalduses märgitud järgmiselt: 1) lahutada V. K. ja S. K. abielu; 2) jagada V. K.le ja S. K.le kuuluv ühisvara hageja poolt esitatud viisil.
8. Viru Maakohtu 12.03.2021 määrusega keelduti V. K. hagi S. K. vastu ühisvara jagamise nõudes menetlusse võtmast; võeti menetlusse V. K. hagi S. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtumäärus jõustus 30.03.
9. 2
10. Kostja vastuses hagile avaldab, et abielust on pooltel täiskasvanud tütar, ta ei saa lahutuse vastu olla. Üritas kompromissile jõuda ja kutsus oma naise pere juurde tagasi pöörduma. Hageja üritas korraldada oma isiklikku elu ja korraldas selle teise mehega. Hageja elas enne abiellumist Vene Föderatsioonis, tal on seal vanematelt oma vara, pärand, kostja seda ei nõua. Hageja palus kostjal jagada ema korter xxx xxx xx arreteerimise järgi. Ema hoolitses poja eest ette ja erastas ta pojale S.le. Kuid ta elab selles terve elu, toetab teda, tal pole muud kohta, kus elada. Kostja elas koos hagejaga xxx xxx korteris xx-xx, mille nad said ettevõttelt, kus kostja töötas. Korteri hinna märkis hageja valesti. Kostja kavatseb esitada abikaasade ühisvara jagamise nõudes vastuhagi. Menetluskulud kannavad mõlemad pooled ise.
11. Tsiviilasjas 27.mail 2021 toimunud kohtuistungil selgitas kohus veelkord pooltele (eeskätt kostjale), et käesolevas asjas on menetluses üksnes V. K. hagi S. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Muid nõudeid käesolevas asjas menetluses ei ole. Seega ei lahenda kohus käesoleval juhul poolte vaidlust seonduvalt ühisvara jagamisega, mh kostja esitatut seonduvalt ühise eluasemega ega anna esitatud asjaoludele ja tõenditele hinnangut. Kohus märgib, et poolte ühisvara jagamise osas on esitatud hagi tsiviilasjas nr xxx, mida menetletakse eraldiseisvalt. Pooled avaldasid, et abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx Eesti NSV Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis. Pooled elavad lahus alates 01.06.2020, abielusuhteid taastada ega leppimisaega ei soovi. Hageja jäi nõude juurde abielu lahutamiseks, selgitas, et elab hetkel sõbranna juures, kuid ei soovi avaldada aadressi. Kostja avaldas, et tema elab aadressil xxx xxxx xxx. Nõustus abielu lahutamisega. Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus, kuulanud pooled isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Tuvastatud on ja mille üle ei ole pooltel ka vaidlust, et poolte abielu sõlmiti xx. xxx xxxx Eesti NSV Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud abieluaktide raamatusse kanne nr xx. Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Hageja leiab, et käesolevaks ajaks on abielu poolte vahel pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi leppimisaega ning peale lahutust jätab hageja endale sama perekonnanime. Tuvastatud on, et pooled elavad alaliselt lahus alates 1 juunist
2. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Hagejal on uus elukoht sõbranna juures, kostja elab poolte ühises elukohas. Pooled abielusuhteid taastada ega leppimisaega ei soovi. Kostja avaldas kohtuistungil, et on nõus hagiga, so abielu lahutamisega. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui 3 abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Pooled abielusuhteid taastada ega leppimisaega ei soovi. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja poolte abielusuhteid ei ole võimalik taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada V. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja S. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx. xxx xxxx Eesti NSV Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud abieluaktide raamatusse kanne nr xx. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 11.

§ 630

lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtuistungil avaldanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamisest, seega ei ole käesolev kohtulahend edasikaevatav. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. 12. Hagejal on õigus esitada taotlus riigilõivu 100 eurot osaliseks tagastamiseks

§ 150lg 2 p 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4