Obsah (4)

§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 21. aprillil 2020 Harju

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350.00 Eesti krooni kuus, millest ½ on 2175.00 Eesti krooni. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 alusel on alates 01.01.2011 palga alammäär 2780.02 eurot kuus, millest ½ on 139.01 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 alusel on alates 01.01.2012 palga alammäär 290.00 eurot kuus, millest ½ on 145.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 alusel on alates 01.01.2013 töötasu alammäär 320.00 eurot kuus, millest ½ on 160.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355.00 eurot kuus, millest ½ on 177.50 eurot, ning alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest ½ on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest ½ on 215.00 eurot, ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §

1. Seega on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kuid tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud poole õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.11.2014 otsuse nr 3-2-1-120-14 p 13). Kuna hagi on esitatud 23.05.2019, siis on hagejal õigus taotleda Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsusega nr 2-0920271 välja mõistetud elatise muutmist alates 23.05.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostja ja hageja lepingulise esindaja laps. Samuti selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsuse nr 2-09-20271 alusel mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks 2500.00 Eesti krooni kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (hagiavalduse lisa 2). Vaidlus puudub ka selles, et kostja täidab nimetatud kohtuotsust (vt nt 21.01.2020 protokoll). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsust nr 2-09-20271 on muutunud hageja vajadused sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et xvad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsusest nr 2-09-20271 nähtuvalt mõistis kohus
3. aastal kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 2500.00 Eesti krooni, mis ületas
4. a miinimummäära, s.o 2175.00 Eesti krooni, 325.00 Eesti krooni võrra. Hageja on esitanud hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks praeguse miinimummäärani. Kostja ei ole vaidlustanud hageja vajadusi (vt 21.01.2020 protokolli lk 4). Kuna hageja on esitanud nõude

§ 101

lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Seda eriti olukorras, kus 2010. aastal olid lapse vajadused suuremad kui tolleaegne kahekordne miinimumelatise määr (vt hagiavalduse lisa 2). Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust suurendada väljamõistetud elatist alla kehtiva miinimummäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, 3 kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last, s.o lisaks hagejale,

1. aastal sündinud tütar ning
2. aastal sündinud poeg (kostja 17.06.2019 vastuse lisa 1). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja töövõimet ei ole piiratud. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Vanemal on aga kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kui menetluse algul teatas kostja, et ta on võimeline tasuma 200.00-215.00 eurot kuus, siis
3. aastal teatas kostja 250.00-260.00 euro maksmise võimalikkusest (vrdl 30.08.2019, 11.02.2020 ja 08.04.2020 kostja seisukoht ning 21.01.2020 protokoll). Seega ei ole kostja majanduslik seisund ning igapäevane elustandard nii halb, kui kostja seda välja näidata soovib (vt nt kostja äriühingu majanduslik seisund, kostja pere kaugreis
4. aasta lõpus (hageja 25.02.2020 lisad 1 ja 2). Seda eriti kostja seisukoha valguses, mille kohaselt on kostja igakuine sissetulek üle 2000.00 euro. Võrrelduna
5. aastaga, mil kostja oli töötu ja sai Töötukassalt hüvitist (vt 21.01.2020 protokoll, Swedbank AS-i 24.03.2020 vastus, 25.03.2020 Maksu- ja Tolliameti vastus). Praeguse sissetuleku korral ei jää kostja nooremad lapsed hagejast halvemasse olukorda, kui kostja tasub hagejale elatist miinimummääras. Seda ka olukorras, kus kostja väitel on kostja noorema tütre vajadused 390.00 eurot kuus ning pojal 423.00 eurot kuus (vt kostja 11.02.2020 dokument), millest kostja kanda jääb eelduslikult ½. Kohus ei x hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale ning hageja viibimisele osaliselt vanavanemate juures, kuna rahuldab hagi miinimumelatise määras. Samuti ei x kohus hinnangut elatise tasumisele sh vahetule tasumisele enne nõudeperioodi. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et K O hagi R O vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus muudab Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsuse nr 2-09-20271 alusel väljamõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 23.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole xxx AS-is SEB Pank iga kuu
6. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 koosmõjus kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4