Obsah (7)

§ 199§ 4231§ 422§ 215§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-9683 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 3 aasta vangistusega,

§ 4231

järgi 6 kuu vangistusega,

§ 422

lg 1 järgi 2 aasta vangistusega ning

§ 215

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 1 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, saades karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.03.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11581 mõistetud 2 aasta 3 kuu vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 15.08.
2. 1.
3. Tallinna Ringkonnakohus mõistis 20.01.
4. a otsusega Romek Niggulise

§ 215

lg 2 p 1 järgi õigeks ning mõistis

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 4231 ja § 422 lg 1 järgi

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust, kohaldades Kr

MS § 238 lg-t 2 jäi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust.

Kohtuotsus jõustus 22.02.

1. 1.
2. Harju Maakohus jättis 18.05.
3. a määrusega Romek Niggulise mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.06.
4. a määrusega Romek Niggulise ja tema kaitsja määruskaebused läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatud. Kohtumäärused jõustusid Riigikohtu 06.08.
5. a määrusega.
6. Tartu Vangla esitas 29.01.2021 Tartu Maakohtule materjalid Romek Niggulise enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
7. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Romek Niggulise tingimisi enne tähtaega vabastamist.
8. Tartu Maakohus jättis 19.03.
9. a määrusega Romek Niggulise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
10. Maakohus tuvastas, et Romek Niggulise suhtes on täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused, sh on täidetud elektroonilise valve nõuded. Ka on positiivne, et isik on vangistuse jooksul käitunud korrektselt ning vabanemisel on tal võimalus saada tugiisiku teenust. Samas asus maakohus seisukohale, et Romek Niggulise puhul on retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge ning positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. 3.
11. Romek Niggulist on korduvalt nii Eesti Vabariigis kui Soome Vabariigis kriminaalkorras karistatud ning kinnipidamisasutuses viibib ta
12. korda. Kinnipeetav on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Teod on valdavalt toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, et kuritarvitada narkootikume. Varavastased kuriteod on ette planeeritud, liikluskuritegude puhul on soodusteguriks mõtlematu käitumine. Soodusteguriks on narkootikumide kuritarvitamine ja rahalise kasusaamise eesmärk, lisaks grupi mõju ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Eelkirjeldatust tulenevalt leidis maakohus, et ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. 3.
13. Romek Niggulisel puudub vabanemisel kindel töökoht. Samas on tema peamiseks sissetulekuks olnud kuritegelik eluviis (vargused) ning teod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Töökoha ja sissetuleku puudumisel on suur tõenäosus, et isik hakkab oma vaba aega sisustama taas ebaseaduslikul teel elatist hankides. Pikaajaline kuritegude toimepanemine näitab temas juurdunud kuritegelikke mõtteviise ja käitumismalle. Kuigi kinnipeetav väidab, et on valmis muutusteks, ei ole muutused sedavõrd pikaajalised, jõudmaks järeldusele, et need on tõepoolest püsivad. Eriti arvestades asjaolu, et Romek Niggulis alustas kuritegude toimepanemisega juba noores eas ning on sellise eluviisiga jätkanud kuni käesoleva 2 vangistuseni. Kahjuks puuduvad kinnipeetaval toetavad ja õiguspärast eluviisi viljelevad lähedased. Tema suhtlusringkond koosneb suuresti kriminaalse taustaga isikutest, kellega on jäänud suhtlema ka peale vangistusi. Tõsi, isik avaldab, et kriminaalse taustaga tutvuste eest pääsemiseks soovib elama asuda Ida-Virumaale. Paraku ei saa pidada valitud elukohta piisavaks, et välistada uuesti kuritegelikule teele asumist. Tegemist on ühiselamuga, mis pakub elamispinda keerulise minevikuga isikutele, kuid ei paku rehabilitatsiooniteenust, mida kinnipeetav ilmselgelt vajaks. 3.
14. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetaval oleks piisavalt tugev motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine, sh elektroonilise valve kohaldamine, oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Jätkates vangistuse kandmist positiivses võtmes, on kinnipeetaval võimalik tõestada, et temas on tõepoolest toimunud püsivad muutused seadusekuulekuse suunas, ta soovib edaspidi elada reeglite kohaselt ning on suuteline selleks ka pikema aja jooksul. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 19.03.
16. a määruse peale esitas määruskaebuse Romek Niggulis, kes palub, et ta vabastataks tingimisi enne tähtaega. Lisaks esitas ta kinnituskirjad töökoha ja tugiisiku olemasolu kohta. 4.
17. Romek Niggulis leiab, et kõik sotsiaalteenust ja võõrutust pakkuvad asutused on keerulise minevikuga inimesi täis – seega ei saaks kedagi vabastada. Tema leidis endale elukoha Järve Kodus, kus on võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet. Ka on seal olemas sotsiaaltöötajad ning igakülgne abi ühiskonda naasmiseks. Ta on võtnud ühendust LUNEST Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühinguga, et liituda tugiisiku programmiga SÜTIK, mille kaudu on tal vabanedes olemas tugiisik, kes teda aitab. Vanglas külastab ta AN tugirühma, kus on õppinud, et on võimalik ainete tarvitamine lõpetada. Ta on vahetanud välja suhtlusringkonna, et muuta enda elu. 4.
18. Vanglas olles on ta läbinud sotsiaalprogramme. Samuti on võrreldes varasemate vangistustega muutnud enda käitumist. Puuduvad tõendid, et ta ei suuda käituda edaspidi korrektselt. Kuigi tal ei ole vabanedes töökohta, soovib omandada keevitaja eriala ning vajadusel on olemas ka töökoht. On nõus katseajal läbima sotsiaalprogramme. Kuna ta oli Soomes 8 kuud elektroonilise valve all, siis teab, millised kohustused sellega kaasnevad.
19. Tartu Maakohtu 19.03.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse ka kaitsja Merike Allikmäe, kes palub eelnimetatud määruse tühistada. 5.
21. Kaitsja hinnangul ei ole kohus pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et Romek Niggulis suhtub kriitiliselt toimepandud kuritegudesse. Romek Niggulis teadvustab sõltuvusainete tarvitamist ning on kinnitanud mõttelaadi muutust pärast teiste tarvitajate nägemist, kes suutsid enda elu muuta. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning
22. a läbis ta sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Ta on kindel, et edaspidi saab ta toetust majutusteenuse Järve Kodu tugiisikult ja AN liikmetelt. Selline arvamus, et ta võiks jätkata uute kuritegude toimepanemist, saab olla ainult oletuslik. Romek Niggulis on küll kriminaalhooldusel olles sooritanud uusi kuritegusid, kuid nüüd on ta suuteline õiguskuulekalt elama. Selle kinnituseks, et tema tahe on saada hakkama ilma narkootikumideta, on asjaolu, et ta on iseseisvalt võtnud ühendust programmiga SÜTIK. 3 5.
23. Vabaduses on Romek Niggulisel poeg, kellega on suhelnud nii Eestis kui ka Soomes. Romek Niggulise pikemaajaline vangistus ei ole vajalik, sest ta on kõik vangistuses vajaliku läbinud. Ta suudab tõestada, et tema käitumine saab olla vaid seadusekuulekas. Kaitsja viitab EIK praktikale, mis viitab, et liikmesriigid peavad täitma EN ministrite komitee soovitust, mille kohaselt tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamist võimaldada kõikidele vangidele, kes vastavad seadusekuulekate kodanike miinimumnõuetele. Kohus on paisutatult hinnanud retsidiivsusriski tulenevalt tema karistusandmetest ja isikut iseloomustavatest andmetest. Karistusaja lõpuni on võimalik kohustada isikut mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid ning läbima sotsiaalprogrammi, mis oleks toetav, et mitte tagasi langeda kuritegelikule teele.
24. Tartu Ringkonnakohtu 12.04.
25. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 19.04.
26. 6.
27. Romek Niggulis esitas 15.04.2021 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles kinnitab, et soovib enda elu muuta. Tööd saab ta teha kodus arvuti taga, mis peaks sobima ka kriminaalhooldajale. See ei sega tema soovi omandada keevitaja eriala. Ta loodab, et ringkonnakohus vaatab läbi kõik esitatud materjalid ja tühistab maakohtu määruse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Romek Niggulise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on maakohus toonud välja Romek Niggulist iseloomustavad positiivsed asjaolud (korrektne käitumine vanglas, tugiisiku olemasolu, soov muutuda), kuid sealjuures ka selgitanud, millest tulenevalt tuleb süüdimõistetul siiski jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebuses on keskendutud soovile muuta suhtlusringkonda, asuda tööle ning tegeleda sõltuvusprobleemiga. Seega soovib kinnipeetav sisuliselt, et faktilistele asjaoludele antaks teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega, kuid toob välja olulisema.
3. Ringkonnakohus leiab, et Romek Niggulise käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on ta läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi ning vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja tugiisik. See kõik iseloomustab Romek Niggulist positiivselt. Küll ei tingi see isiku vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, vaid arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga, mis tuleneb ennekõike narkootiliste ainete sõltuvusest ja kuritegeliku eluviisiga suhtlusringkonnast. 4
4. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
2. Romek Niggulis esitas Tartu Ringkonnakohtule koos määruskaebusega kinnituskirja töökoha olemasolu kohta. Ringkonnakohus kontrollis äriregistrist ettevõtte andmeid ja tuvastas selle ning Kohtute Infosüsteemi kaudu, et kinnituskirja andnud äriühingu Groceva Eesti OÜ juhatuse liiget A.I. i on viimati kriminaalkorras karistatud 29.10.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-
4. Töökoha pakkuja karistatus ei ole üldjuhul takistuseks sinna tööle asumisel. Küll aga seab see kahtluse alla Romek Niggulise enda poolt väidetu, et ta on vahetanud välja enda suhtlusvõrgustiku. Tugivõrgustikuks peab ta ka isikuid, kellega ta koos AN tugigrupis käib, mis tähendab, et tegemist on vanglas karistust kandvate kinnipeetavatega. Seega jäävad ka edaspidi kuuluma tema suhtlusringkonda ja tugivõrgustikku kriminaalkorras karistatud isikud, mis õiguskuulekat eluviisi ei soodusta. Ringkonnakohus möönab, et tugiteenust pakkuvates, eriti sõltlastega tegelevates asutustes on kuritegeliku mineviku ja olevikuga isikuid, kellest võib vabanemisel ka tuge olla. Narkootilistest ainetest vabanemine on keerukas protsess ja viibimine narkootiliste ainete sõltlaste seltskonnas võib aga Romek Niggulise kergemini sõltuvusainete tarvitamise juurde tagasi tuua. Kuivõrd Romek Niggulisel puudub eriala, mis viitaks, et ta on Groceva Eesti OÜ-s e-poe administreerimiseks sobilik isik, tekitab see ringkonnakohtul kahtlusi, et tegemist võib olla vaid vabanemise eesmärgil saadud töökoha kinnituskirjaga.
5. Romek Niggulise soov muutuda ning selle nimel pingutamine on kiiduväärt. Samas ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine nii lihtne, kui see tundub Romek Niggulise arvates olevat. Nii on näha vangla iseloomustusest, et sõltuvusainete töövihikut täites on süüdimõistetu arvanud, et loobumine ei ole raske, kuivõrd on seda juba teinud ning kui on tugi kõrval, on see veel lihtsam. Samas on andmed ka selle kohta, et kuigi ta on varasemalt Soome tööle minnes loobunud narkoainete tarvitamisest, on ta seda siiski Eestisse naastes jätkanud. Sealjuures on märkimisväärne, et kuigi narkootiliste ainete tarvitamine on tema puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks, eelkõige narkootiliste ainete hankimiseks varaliste vahendite saamise osas, on teda korduvalt ka Soome Vabariigis kriminaalkorras karistatud. Seega ei tulene risk mitte ainult sõltuvuskäitumisest, vaid Romek Niggulise suhtumisest õiguskorda tervikuna. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ainuüksi sotsiaalprogrammid ja keeld tarvitada narkootilisi aineid, ei pruugi siiski olla piisavad, et hoida teda narkootikumidest eemal. Soov jätkata sõltuvusainete tarvitamist aga toob Romek Niggulise varasemat käitumist arvestades suure tõenäosusega kaasa uue kuriteo.
6. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et kinnipeetavatele tuleb anda võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega vangistusest ja vabastamise üheks eelduseks on kinnipeetava seadusekuulekus. Romek Niggulist aga ei saa lugeda seadusekuulekaks kodanikuks, temast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt liiga kõrge. Ainuüksi Romek Niggulise lubadus olla vabaduses eeskujulik kodanik ei taga, et vangistusest vabanemisel käitub ta õiguskuulekalt. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et süüdimõistetul on see kaheksas vangistus. Kui varasemad arvukad karistused ei ole mingit mõju avaldanud, siis puudub kindlus, et viimane vangistus on kinnipeetavat oluliselt muutnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, 5 et süüdimõistetu vajaks vabanedes rehabilitatsiooni. Samuti tuleks kasuks vangistuses eriala omandamine, kuivõrd see näitaks tema tegelikku tahet teenida edaspidi tulu legaalselt.
7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
8. märtsi
9. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
10. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest küsib ta tasu 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. 16.
11. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub summas 32,40 eurot, sh käibemaks, kaitsjale väljamõistmisele. 16.
12. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 32,40 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus