1-20-149/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. aprill 2021 Kohtuasja number 1-20-149 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Kaupo Veiermanni (Veiermann, isikukood 38902245723) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kaupo Veiermann ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määruskaebused Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
3. Jätta Kaupo Veiermanni ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebused läbi vaatamata.
4. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure Kaupo Veiermanni määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kaupo Veiermannilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
6. Tartu Maakohus jättis
7. märtsi 2021 määrusega Kaupo Veiermanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. Vangla ega prokuratuur K. Veiermanni vabastamist ei toeta. K. Veiermann kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis kehaliste väärkohtlemiste ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Karistuse algusaeg oli
8. novembril 2019 ja lõpp on
9. oktoobril
10. K. Veiermann on olnud kuritegelikult aktiivne üle 10 aasta, teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest ja ka vanglas on K. Veiermann olnud juba mitu korda. K. Veiermanni suhtumine õiguskorda on hoolimatu ja seda ei ole muutnud ka senised karistused. Eelmise karistuse kandmiselt vabastati K. Veiermann tingimisi enne tähtaega. Oma viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime katseajal. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine. K. Veiermann näeb oma negatiivses käitumises süüd tihti teistel, mitte endal. K. Veiermanni käitumine ei ole ka karistuse kandmise ajal olnud korrektne: tal on kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse eest. Toimunus ta endal süüd ei näe. Varasemalt on K. Veiermanni suhtes kasutatud tema ebastabiilse käitumise tõttu julgeolekuabinõusid, K. Veiermann on avaldanud suitsiidimõtteid. Positiivsena saab märkida, et süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal osalenud erinevates kuriteoriske maandavates tegevustes. Negatiivseks osutub sellega seoses aga asjaolu, et soovitud tulemusi ei ole läbitud sotsiaalprogrammid ja vestlused andnud. Vangla iseloomustusest kinnipeetava kohta nähtub, et K. Veiermanni motivatsioon muutuda on üsna väike. K. Veiermannil puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik, peamiselt on ta saanud tuge üksnes kohalikult omavalitsuselt. Talle on võimaldatud igakülgset abi, kuid sellele vaatamata ei ole tema käitumises midagi muutunud. Selgi korral ei erineks vabanemisjärgsed elutingimused varasematest. Eelnevat arvestades ei ole K. Veiermanni vabastamine enne tähtaega põhjendatud.
12. aprillil 2021 esitas K. Veiermanni kaitsja Marko Paabumets maakohtu
13. märtsi 2021 määruse peale määruskaebuse. Kaebuse peamised argumendid on sellised. Maakohus pole K. Veiermanni puhul õigesti arvestanud katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuivõrd K. Veiermann kannab karistust teise astme kuriteo toime panemise eest, on maakohus ekslikult lähtunud asjaolust, et K. Veiermann kannab karistust esimese astme kuriteo sooritamise eest. Sellega on K. Veiermann pandud ebaõiglaselt tegelikust raskemasse olukorda. K. Veiermann on teinud vajalikud järeldused ja ennast muutnud. Maakohus on põhjendamatult näidanud K. Veiermanni isikut ühiskonnale ohtlikumana kui ta tegelikult on. Lähtuvalt toimunud muutustest on K. Veiermannil koos tugiisiku ja omavalitsuse abiga võimalus vabanemisjärgsel oma elu korda seada. Abiks on ka kriminaalhooldus ja kontrollnõuded, millega on süüdimõistetu nõustunud. Kaitsja arvates ei ole maakohtu määrus piisavalt põhistatud, et jätta K. Veiermann ennetähtaegselt vabastamata.
15. aprillil 2021 esitas määruskaebuse ka K. Veiermann, märkides lühidalt järgmist. Ta pole olnud üle 10 aasta kuritegelikult aktiivne. Kuna ta on tegelenud iseendaga, pole tema suhtumine õiguskorda hoolimatu. Seejuures on tema suhtumist muutnud ka karistus. Julgeolekuabinõusid kohaldati talle mitte tema käitumise pärast, vaid seetõttu, et ta palus abi. Sotsiaalprogrammid on andnud tulemuse. Motivatsioon muutuseks on olemas. Seekord erinevad vabanemisjärgsed elutingimused varasematest seetõttu, et üks tuttav lubas teda aidata.
16. aastast alates pole K. Veiermann enam varguste ja sissemurdmistega tegelenud. Süüdimõistetu on nõus ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega ja võib vabaduses alluda psühhiaatrilisele ravile. Määruskaebusele on lisatud Antsla Vallavalitsuse nõusolek K. Veiermanni elama asumiseks vallale kuuluvale elamispinnale elektroonilise valve alla.
17. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja K. Veiermanni ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus need kaebused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
18. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 90 minutit. Selle eest soovib ta tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 2