Obsah (4)

§ 414§ 427§ 390§ 331

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2021. a Tartus Kriminaalasja number 1-18-8373 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtula

§ 414

lg 1 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus karistas Ain Annikot 17.10.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8373 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mille hulka arvas eelvangistusaja 1 3 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistis kohus vangistuse tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga, kohustades Ain Annikot katseajal järgima kontrollnõudeid, KarS § 75 lg 2 p-des 2, 5 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, alluda alkoholi tarvitamise häire ravile, kui see vajadus tuvastatakse „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames ja osalema sotsiaalprogrammis ning KarS § 75 lg 4 alusel registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtuotsus jõustus 02.11.
3. 1.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik esitas 07.07.2020 Ain Anniko suhtes erakorralise ettekande temale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune ei täitnud registreerimiskohustust ja tarvitas katseajal alkoholi. 1.
5. Tartu Maakohus jättis 27.08.
6. a määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata, pikendas Ain Annikole määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 17.02.2021, ning määras Ain Annikole kohustuse osaleda riikliku alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning KarS § 75 lg 2 p 5 alusel läbida programmi raames alkoholisõltuvusravi. Kohtumäärus jõustus 12.09.
8. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik esitas 16.02.2021 teise erakorralise ettekande, milles taotles Ain Annikole mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, lõpetas töösuhte ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata ning ei täitnud kohustust osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Maakohtu määrus
9. Tartu Maakohus jättis 17.03.
10. a määrusega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande rahuldamata, pikendas Ain Annikole määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 17.06.2021 ning määras temale kohustuse asuda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja kohustuse asuda tööle kahe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest või võtta ennast Töötukassas arvele. 3.
11. Kõigepealt tuvastas maakohus, et Ain Anniko alkoholikeelu rikkumine on fikseeritud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolliga (koostatud 28.01.2021), töösuhte lõpetamine nähtub töötamise registri väljavõttest, mis on lisatud erakorralisele ettekandele, ning Tartu Ülikooli Kliinikumi 09.02.2021 vastusest kriminaalhooldusametnikule nähtub, et pärast 14.05.2019, mil isik soovis ise jätkata kainuse hoidmisega, ei ole uusi broneeringuid vastuvõttudele. Seega leidis maakohus, et on tuvastatavad Ain Anniko poolt toime pandud kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumised. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on taunitavate rikkumistega, kuivõrd isiku puhul saab jätkuvalt täheldada alkoholi tarvitamise probleemi. Kuigi kohus on eelmise erakorralise ettekande arutamise tulemusena määranud Ain Annikole kohustuse minna alkoholisõltuvusravile, ei ole taravile asunud. Tema väitel ei ole ta TÜ Kliinikumiga kontakti saanud. Varasemalt on ta käinud vastuvõttudel ning saanud kontakti raviarstidega. 3.
12. Samas leidis maakohus, et tegemist ei ole selliste süsteemsete rikkumistega, mis tingiksid Ain Anniko vangistusse saatmise. Ta tunnistas alkoholi tarvitamist, tunnistas eksimust ja kahetses ning tema väitel ta pärast seda alkoholi tarvitanud ei ole. Praegu on tal võimalus tööle asuda teise tööandja juurde. Maakohus leidis, et sellistele rikkumistele tuleb reageerida katseaja 2 pikendamisega, mil on inimesel võimalik veel näidata, et ta suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning asuda määratud sõltuvusravile. Oluline on ka see, et Ain Anniko ei ole toime pannud uusi kuritegusid. 3.
13. KarS § 56 lg 2 kohaselt on vangistus karistusena sobiv meede siis kui muud võimalused on ammendatud ning muid meetmeid ei ole. Seetõttu leidis maakohus, et on põhjendatud pikendada Ain Anniko katseaega 4 kuu võrra, et ta saaks asuda ravile ning tegeleda sõltuvusprobleemidega. Vaatamata isiku väitele, et tema enam alkoholi tarvitanud ei ole, on siiski vajalik Ain Annikol läbida programm, et edasisi eksimusi vältida. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 17.03.
15. a määruse peale esitas määruskaebuse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Gerly Karjat, kes palub määrus tühistada täies ulatuses ning võimaliku menetluskulud jätta Ain Anniko kanda. 4.
16. Kõigepealt juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et määruse punktis 15 peaks olema alkoholi tarvitamise kuupäevaks 28.01.
17. Seejärel märkis, et Tartu Maakohus ei ole määruses käsitlenud 17.02.2021 alkoholi tarvitamise tuvastamist, mida arutati ka kohtuistungil. Alkoholi tarvitamise eitamine ei tähenda seda, et isik alkoholi ei tarvitanud, see on indikaatorvahendiga tuvastatud. 4.
18. Tartu Vangla leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuivõrd

§ 427

lg 3 sätestab tähtajaks 10 päeva, mille jooksul tuleb erakorraline ettekanne kohtus läbi vaadata. Ettekanne on esitatud 16.02.2021, kohtuistung toimus 16.03.2021 ja määrus tehti 17.03.

1. Seega oli kohtumääruse tegemise ajaks möödunud 29 päeva, mis on märkimisväärselt rohkem kui seadus ette näeb. Maakohus oleks pidanud seda aega arvestama katseaja pikkuse määramisel. 17.03.2021 kohtumäärus tehti pärast katseaja lõppu, mis tingis olukorra, kus kohtumääruse tegemise ja selle jõustumise vahepealsel ajal ei kehti isikule kontrollnõuded ega lisakohustused. Puudub jõustunud lahend, mille alusel kontrollnõuete täitmist kontrollida. Kohtumääruse jõustumise ajahetkeks on tekkinud olukord, kus kohtu poolt määratud neljakuulisest katseajast ligemale kahe kuu pikkune aeg on kulunud kohtumenetluse peale ning kriminaalhoolduse reaalseks täideviimiseks on jäänud märkimisväärselt lühem ajaperiood kui neli kuud. 4.
2. Tartu Vangla hinnangul on põhjendamatu määrata Ain Annikole uuesti kohustus asuda programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuivõrd see on temale juba määratud 27.08.
3. a määrusega, kuid ajavahemikus 12.09.2020 – 17.02.2021 ta seda ei täitnud. Selle asemel, et asuda programmi, jätkas Ain Anniko alkoholi tarvitamist ega suutnud täita määratud ravikohustust. Ka pärast katseaja pikendamist on temal kahel korral tuvastatud alkoholijoove. Isikule on juba antud võimalus oma käitumist parandada, kuid ta ei ole seda teinud. Määrata Ain Annikole kohustus osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ei ole otstarbekas, sest just selle kohustuse täitmata jätmine on üheks põhjuseks, miks erakorraline ettekanne kohtule esitati.
4. Tartu Ringkonnakohtu 12.04.
5. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 19.04.
6. Täiendavaid seisukohti ega taotlusi määratud tähtajaks ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Määruskaebuses toodud argumendid väärivad tähelepanu ning ringkonnakohtu hinnangul on olemas alused mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks.
8. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Ain Anniko rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi 28.01.2021 (seda ei väära ka määruse punktis 15 olev viga kuupäevas), lõpetas töölepingu ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata ning ei täitnud kohustust osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“, jättes sealjuures allumata alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Kuivõrd nende kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumiste osas ei ole sisulist vaidlust, ka kriminaalhooldusalune on rikkumisi 16.03.
9. a kohtuistungil tunnistanud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neil pikemalt peatuda.
10. Samas nõustub ringkonnakohus kriminaalhooldajaga selles, et maakohus ei ole määruses käsitlenud Ain Anniko poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 17.02.2021 ning on põhjendamatult jätnud Ain Annikole mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata.
11. Nii on kriminaalhooldaja saatnud 17.02.2021 Tartu Maakohtule alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millelt on näha, et 17.02.2021 on mõõdetud Ain Annikol indikaatorvahendiga alkoholisisaldust tema väljahingatavas õhus, tuvastades esmalt kell 08.31 näiduks 0,299 mg/l ning kell 08.39 näiduks 0,366 mg/l. Protokollist on näha, et Ain Anniko on omakäeliselt selgitanud, et ta ei ole alkoholi tarvitanud, kuid jõi hommikul keefiri ja kohvi. Ringkonnakohtu hinnangul on eelmärgitud protokolliga tõendatud, et Ain Anniko rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ka 17.02.2021, s.o katseaja viimasel päeval. Asjaolu, et Ain Anniko rikkumist ei tunnistanud, ei anna alust arvata, et ta tegelikult alkoholi ei tarvitanud. Sealjuures ei veena ringkonnakohut selgitused keefiri joomise kohta, kuivõrd keefir ei saa põhjustada nii suurt alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Seega on Ain Anniko asunud rikkumist eitama, esitanud selle kohta ebausutavaid ja tõendamata väiteid ning suhtunud ka katseaja viimastel päevadel ükskõikselt määratud kohustustesse.
12. Ain Annikole on antud võimalus kanda karistust vabaduses nii kriminaalasjas nr 1-18-8373 tehtud kohtuotsusega kui ka lisakohustuste määramise ja katseaja pikendamise määrusega. Seega ei ole tegemist tema esimeste rikkumistega, varasemalt on ta rikkunud nii alkoholi tarvitamise keeldu kui ka registreerimiskohustust. Ringkonnakohus möönab, et ainuüksi töölepingu lõpetamiseks loa mitte küsimine ei tingiks karistuse täitmisele pööramist. Küll on olulisemaks probleemiks jätkuv alkoholi tarvitamine ning vähene huvi tegeleda alkoholi tarvitamisest hoidumisega.
13. Siinkohal on märkimisväärne asjaolu, et 27.08.2020 määrusega kohustas Tartu Maakohus Ain Annikot täitma lisaks katseaja pikendamisele uuesti juba 17.10.
14. a otsusega määratud kohustusi, s.o osaleda „Kainem ja tervem Eesti“ programmis ning läbida selle kaudu ravi. Kohtuotsusega määratud programmis osalemine lõpetati 14.05.2019, kuna Ain Anniko soovis ise tegeleda kainuse hoidmisega, mistõttu ei planeeritud rohkem sekkumisi programmi raames. Vaatamata sellele jätkas kriminaalhooldusalune alkoholi tarvitamist ning maakohus andis talle veel ühe võimaluse näidata, et ta suudab karistuse kandmisega kaasnevaid tingimusi täita. Ka sel korral jätkus alkoholi tarvitamine ning lisaks ei pöördunud ta „Kainem ja tervem Eesti“ programmi, mistõttu ei olnud võimalik ravi määrata. Ain Anniko väide, et ta ei saanud programmi läbiviijatega ühendust ei ole eluliselt usutav. Seda enam, et maakohtu määrus 4 jõustus 12.09.2020, kuid 17.02.2021 seisuga, s.o 5 kuud hiljem ei olnud ta ikka veel seda kohustust täitnud. Olukorras, kus telefoni teel ei olnud võimalik programmi registreeruda (mis on vähe usutav), oleks Ain Annikol tulnud minna kohale. Seda enam, et ta oli korra juba samasse programmi pöördunud, mistõttu ei olnud see talle võõras ega kättesaamatu. Ain Anniko selline käitumine näitab tema vähest huvi loobuda alkoholi tarvitamisest ning soovi kanda karistust endale sobivates tingimustes.
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata Ain Annikole veelkord sama kohustust, mille täitmisest on ta kõrvale hoidunud. Varasemad katsed muuta süüdimõistetu käitumist, vähendada alkoholi tarbimisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks ning seeläbi täita karistuse mõistmise eesmärke, on ebaõnnestunud. Ain Anniko on rikkumised toime pannud tahtlikult, eirates korduvalt katseajaga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Leebemad meetmed on tema suhtes ammendunud, kuna need ei ole mingit mõju avaldanud, ning ei ole ka, arvestades ennekõike korduvaid rikkumisi ja Ain Anniko enda suhtumist, proportsionaalsed. Korduv katseaja pikendamine vaid lükkab karistuse täitmisele pööramist edasi, kuivõrd puuduvad igasugused viited sellele, et Ain Anniko tahab oma käitumist muuta. Tema paljasõnalisi lubadusi ei toeta ükski tegu. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Ain Anniko on isik, kes ei ole suuteline kandma karistust vabaduses selleks määratud tingimustel, mida ta on oma varasema käitumisega kohtule korduvalt tõestanud.
16. Kõike eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et Ain Annikole Tartu Maakohtu 17.10.
17. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust tuleb pöörata täitmisele. Karistuse kandmise algusaega hakatakse lugema alates Ain Anniko vanglasse saabumisest.
18. Ringkonnakohus märgib, et kuigi

§ 427

lg 3 sätestab, et täitmiskohtunik vaatab kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande läbi 10 päeva jooksul alates selle kohtusse saabumisest, ei saa seda siiski lugeda menetlusnormide rikkumiseks. Nii on Riigikohus kriminaalasja nr 3-1-1-105-12 23.11.2012. a määruse punktis 6 selgitanud, et „

§ 390

lg 3 kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, et ringkonnakohus peab tagama ausa kohtumenetluse põhimõtete järgimise. Seega tuleb kõnealuses sättes märgitud tähtaja rakendamisel juhinduda sellest, et selle aja jooksul peab ringkonnakohus küll määruskaebust läbi vaadates täitma

§ 331

lg-s 11 nimetatud nõudeid ehk määrama tähtaja seisukohtade esitamiseks ja lahendi teatavakstegemise aja. Viimatiöeldu ei tähenda aga seda, et ringkonnakohus peaks

§ 390

lg-s 3 märgitud tähtajaks lahendi ka teatavaks tegema.“ Nii kohustab ka

§ 390

lg 3 ringkonnakohut vaatama määruskaebuse läbi 10 päeva jooksul alates selle saamisest. See aga ei tähenda tulenevalt eelmärgitud Riigikohtu määrusest, et selle aja jooksul peab kohus jõudma sisulise lahendini. Analoogiliselt tuleks suhtuda ka

§ 427lg-sse 3.

1. Maakohus määras erakorralise ettekande istungile kohe selle saamise päeval 16.02.
2. Kohtukutse on koostatud juba järgmisel päeval 17.02.
3. 08.03.2021 istungil avaldas süüdimõistetu, et soovib kaitsja osavõttu. Sealjuures oli juba 17.02.2021 saadetud kutses kirjas, et kui isik soovib asja arutada kaitsja osavõtul, tuleb esitada sellekohane taotlus. Maakohus määras 08.03.2021 Ain Annikole riigi õigusabi korras kaitsja ning määras uueks istungiajaks 16.03.
4. Juba järgmisel päeval pärast kohtuistungit tegi maakohus ka lahendi. Seega ei ole maakohus asjatult venitanud erakorralise ettekande arutamisega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuivõrd Ain Anniko katseaja viimaseks päevaks oli 17.02.2021 ja erakorraline ettekanne esitati 16.02.2021, siis oleks maakohus nii või teisiti teinud määruse pärast katseaega. Selliste olukordade vältimiseks peaks kriminaalhooldusosakond esitama erakorralised ettekanded varem, mitte jätma seda katseaja viimasteks päevadeks. 5
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 17.03.2021.

a määrus tuleb tühistada täies ulatuses, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne tuleb rahuldada ja Ain Annikole Tartu Maakohtu 17.10.2018. a otsusega mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6